EMÜ Veebiajakiri

Päris alguses meie – mõne aasta muuseumis töötanud Kaja Visnapuu ja Mirjam Abel – mõistagi veel ei teadnud, milleks see kõik kujuneb. Tundsime vajadust laiema muuseumiharidust käsitleva mõttevahetuse, teadmiste ja kogemuste järele. Leidsime, et tuleb midagi ise ette võtta, ja nii otsustasime kutsuda kolleegid kaheks päevaks enda juurde Rakveresse ja Virumaale külla. Augusti lõpp pärast suvepuhkusi ja enne haridushooaja algust tundus sobiv aeg. Kuna esimese, 30 osalejale mõeldud projekti rahastus selgus alles juunis, oli tegijail mõningane ebakindlus: kas augustiks ikka huvilisi leidub? Kartus osutus asjatuks, sest kohad täitusid päris kiiresti, soovijaid oli rohkemgi.

Nüüdseks on suvekoolist osavõtjate arv peaaegu kahekordistunud. Et pakkuda kvaliteetset koolitust ja paraja pikkusega bussisõitu paikkonnaga tutvumiseks, on osalejaid arvestatud 50–60 inimese kanti ning jätkuvalt on soovijaid rohkem kui suvekoolis kohti. Põhimõtteliselt on ka kokkusaamise aeg tänaseni paika jäänud – muuseumihariduse rahva kalendris on augustikuu viimase nädala esmaspäev kuni kolmapäev suvekooli päralt.

Esialgu ei osanud me arvata, kas üldse ja milliseks selline, esialgu suvepäevadena mõeldud kogunemine ajapikku kujuneb. Esimese kolleegidega kokkusaamise eesmärk oli kogeda ja tagasisidestada muuseumikeskkonnast tulenevaid tegevusvõimalusi, mida haridusprogrammides kasutada. Kuna me otseselt ei koolitanud, sai pealkirjaks „Muuseumipedagoogide augustipäevad – hariduslikud tegevused muuseumides“ . Esimesel päeval tegutsesime Rakvere Linnakodaniku majas, Rakvere linnuses ja Sagadi metsamuuseumis ning matkasime Oandu koprarajal. Pärastlõunal sai Karepal, kunstnik Richard Sagritsa muuseumis Kalame talus joonistatud ja üheskoos kalasuppi keedetud. Õhtuses vestlusringis Kullo laagris arutasime muuseuminõunik Peeter Maueriga muuseumihariduse hetkeseisu ja muuseumipedagoogide (täiendus)koolituse ning suvepäevade või suvekooli jätkumise võimaluste teemadel. Järgmisel päeval said suvepäevalised Palmsest koduteele saadetud mõisa moonamajas omaküpsetatud leivapätsikese ja mõisalikult piduliku lõunasöögiga.

Kuigi suvepäevalistel oli huvi jätkukokkusaamise vastu, ei leidunud paari aasta jooksul ettevõtlikke korraldajaid. Initsiatiivi suvekooli jätkamiseks ja eestvedamiseks võttis Merike Langi juhitud muuseumihariduse komisjon, mis loodi muuseuminõukogu juurde 2010. aastal seoses Muuseumiroti konkursiga. Hariduskomisjonis oldi ühte meelt, et lisaks konkursile esitatud haridustegevuste hindamisele saame panustada ka oma valdkonna edendamisse. Otsustasime jätkata suvepäevi kolmepäevase temaatilise suvekoolina, keskendudes ühele kindlale muuseumihariduse teemale või sihtgrupile koostöös muuseumidega Eesti eri paigus. Suvekooli jätkuna otsustati edaspidi jagada õpitut  suurema auditooriumiga talvistel konverentsidel.

Teise suvekooli, mis toimus 6.–8. septembril 2011 Põlvamaal, võttis korraldada hariduskomisjoni liige Marge Luude Põlva Talurahvamuuseumist. Teemaks sai „Täiskasvanud külastaja ja õppija muuseumis“. Täiskasvanud olid tollal, aga on osaliselt praegugi muuseumihariduses lastest ja noortest vähem kaetud sihtrühm. Koostööpartneriteks Põlvamaal olid Eesti Maanteemuuseum, Ahja raamatukogu, Mooste mõis, Räpina Aianduskool. Hariduskomisjon tegeles koolitajate otsimisega, kes valdaksid nii andragoogikat kui ka muuseumiharidust. Selgus, et otseselt selliste pädevustega koolitajaid ei olegi nii hõlpus leida. Erle Nõmme ja Reet Valgma Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusest koolitasid meid koolitusruumis ning osalejate ülesanne oli saadud teadmine muuseumikeskkonda üle kanda. Iseennast saime täiskasvanud õppijatena kogeda Maanteemuuseumi väliala ekskursioonil, aga ka elamuslikul retkel Ahjal, väikese Illimari radadel Heino Tartese lõõtspillilugude saatel ning haridusprogrammis Karilatsi koolitoas, kohtu- ja talumajas.

Kolmandas suvekoolis 4.–6. septembril 2012 oli teemaks erivajadustega inimesed muuseumis. Suvekooli korraldasid taas hariduskomisjoni liikmed: koolituse sisuosaga tegeles Kaja Visnapuu Virumaa Muuseumidest, projektikirjutamise ja organisatoorse poolega Riine Kallas Harjumaa Muuseumist. Koostööpartneriks olid Haapsalu muuseumid ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. EPIKO juht Monika Haukanõmm koostas meile tervikliku, erinevaid puuete liike käsitleva koolituspäeva. Väärtuslik oli see, et koolitajad olid rikkaliku kogemusega praktikud, kelle hulgas oli ka vaegnägija ja -kuulja. Õdusasse koolituspaika Iloni Imedemaal juhatati meid alustuseks kinniste silmadega, et tajuksime ise nii meeleliselt kui ka füüsiliselt hakkamasaamist pimedana. Saime osa ka Rannarootsi muuseumis kogunevate memmede käsitööklubist, tutvusime piiskopilinnuse ja raudteemuuseumiga. Laevasõidul väiksel viigil nägime, milline maaliline vaade linnale avaneb Rannarootsi muuseumi juhatajal iga päev Noarootsist Haapsallu tööle sõites. Koduteele saatsid meid Sofia Joonsi lauldud ja mängitud eesti ja rootsi rahvaviisid.

Järgnenud suvekoolide ja koolituste kavandamise aluseks on osaliselt olnud ka 2012. aasta ja edasistes suvekoolides osalenute tagasiside. Tagasisidest ja vajadusest muuseumipedagoogide süsteemse koolituse järele saab lugeda artiklist „Kuhu liigub Eesti muuseumiharidus“ ¹. Vahepeal oli aga muutunud ka Eesti muuseumimaastik: Eesti Rahva Muuseumi juurde oli loodud omakultuuride osakond, mille üks ülesandeid on tegelda ka muuseumitöötajate koolitusvaldkonnaga. Kuna ka Eesti Muuseumiühing tegeles ja tegeleb muuseumitöötajate täienduskoolitustega ning enamasti kandideeritakse projektidega samadele rahastusallikatele, nägid asjaosalised laiemat vajadust täienduskoolituse valdkonna sisulise koostöö ja koordineerimise järele. Muuseumiühingu juhatuse tollane liige Triin Siiner kutsus 2012. aasta suvel Paides toimunud haridusteemalisse ümarlauda omakultuuride osakonna, muuseuminõukogu hariduskomisjoni ja muuseumiühingu esindajad. Üheskoos otsustati, et muuseuminõukogu hariduskomisjon jätkab muuseumipedagoogide suvekooli vajaduspõhise sisendi andmisega suvekoolis kogutud tagasiside põhjal. Suvekooli projektikirjutamise ja korraldusliku poolega koostöös partnermuuseumidega tegelevad edaspidi omakultuuride osakonna palgalised töötajad. Nõusoleku selliseks töökorralduseks andis Eesti Rahva Muuseumi toonane direktor Tõnis Lukas.

Neljandas suvekoolis Palamusel ja Jõgevamaal 26.–28. augustil 2013 võtsime teemaks teismelise muuseumis. Osalesid ka omakultuuride osakonna töötajad. Kui olime „Kevade“ igavesteks teismelisteks jäävate poiste ja tüdrukute koolimajas, O. Lutsu Palamuse kihelkonnamuuseumis seekordse suvekooli korraldaja muuseumipedagoogi Aili Kalavuse juhatusel oma vanemad ja uuemad koolitükid ära teinud, läksime Paunvere peale patseerima. Apteegis ei jäänud proovimata „Punsli õligi“. Oma koolitööd ja teismeliste tundmaõppimist jätkasime koos koolitaja Anna-Liisa Tiismaaga. Selleks kogunesime Voorele, kus olid möödunud lavastaja ja kirjaniku Mati Undi esimesed õpi- ja varateismelise aastad. Õhtu möödus meeleolukalt tantsu, laulu ja mängudega Palamuse klubi rahvatantsijate seltsis. Meile tuli loodustarkusi jagama haaravate metsa- ja loomalugude jutustaja ning nagu kooliekskursioonidele kohane, sai külastatud Elistvere loomaparki ja äsja avatud Jääaja keskust.

Viiendat suvekooli, mis toimus 25.–27. augustil 2014. aastal Viljandis, korraldasid juba Reet Mark omakultuuride osakonnast ja Kaja Visnapuu muuseuminõukogu hariduskomisjoni esindajana üheskoos. Teemaks olid loovtegevused muuseumis. Viljandis sai koostööpartneritena kaasatud lisaks Viljandi muuseumile ka Kondase Keskus, pärimusmuusika Ait ja Bonifaciuse Gild, mis paiknevad linnas suhteliselt lähestikku. See võimaldas suvekooli 54 osalejast moodustada loovtegevuseks paraja suurusega rühmad, kes kordamööda võtsid osa praktilistest meisterdamise töötubadest eri keskkondades. Viljandimaa ringsõidul vaadeldi ka loovust inspireerivaid, veel üsna tühje ruume Loodi mõisas, uudistati Käärikul Anu Raua loometööd ja tutvuti Heimtalis muuseumi tegevusega. Eesti Kunstmuuseumi kauaaegse metoodiku Anu Purre juhtimisel laiendati oma teadmisi muuseumihariduslikest meetoditest ja harjutati rühmatööna haridusprogrammide koostamist.

Muuseumide haridusprogrammides osalemise ja kogemuste tagasisidestamise tähe all kulges teema jätkuna järjekorras kuues suvekool 24.–26. augustil 2015 Tallinnas. Tallinna arvukate muuseumide võimalustest lähtuvalt – ja mis seal salata, ka kodusööbimise arvelt kulusid kokku hoides – sai suvekoolis osaleda rekordiliselt 70 muuseumi haridustöö tegijat. Suureks abiks oli Tallinna vanalinnas asuvate muuseumide ühisprojekti „Puust ja punaseks“ koolipäevad, mida Reet Mark ja Kaja Visnapuu suvekooli ette valmistades vaatlesid. Ühiseks kohtumis- ja arutelupaigaks sai Eesti Vabaõhumuuseum, kus osaleti ka elamusprogrammides.

Kuna 2016. aasta oli merekultuuri aasta, siis leiti igati sobilik sellega ühendada korduvalt soovitud kogukonna teema, kaasates pikka aega peavarahoidjana Hiiumaa muuseumis haridustööd arendanud Helgi Põllo rikkalike teadmisi ja kogemusi. Ülevaate merekultuuri aasta ettevõtmistest tegi projektijuht Karen Jagodin, Agnes Aljas pidas videoloengu uuematest teoreetilistest seisukohtadest muuseumide osaluses ja kaasamises, kohaliku kogukonna kaasamisest haridustöö kontekstis rääkis Helgi Põllo. Helgi oli ka teejuhiks saare ringkäigul, kus tutvusime Kassari ja Sõru muuseumiga. Osalesime elamuslikus Kärdla kalevivabriku teemalises haridusprogrammis Hiiumaa muuseumi Pikas majas. Seekordse suvekooli korraldusse ja läbiviimisse panustasid Aivi Ross ja Jaanika Jaanits Eesti Rahva Muuseumist ning Sireli Uusmaa hariduskomisjoni esindajana.

Taas jõuti täiskasvanute teemani Tartus 21.–23. augustil 2017 Eesti Rahva Muuseumis toimunud kaheksandas suvekoolis, mis kandis pealkirja „Täiskasvanuhariduse korraldamine muuseumis ja selle turundus ja kommunikatsioon sihtrühmadele“. Korraldajateks olid Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse töötajad: täiskasvanuhariduse koordinaator Aivi Ross, metoodik ning hariduskomisjoni esindaja Virve Tuubel ja osalussaali kuraator Jaanika Jaanits. Lisaks ERMi õpikeskkonnale ja haridustegevustele tutvuti ka Eesti Rahvusarhiivi haridustööga vastavatud NORA majas. Rühmatööna tehti ajurünnakut erinevate täiskasvanule suunatud haridusprogrammide ideekorjeks.

Üheksanda, 27.–29. augustil 2018 toimunud suvekooli esinejaks sai esmakordselt konkursi korras kandideerida, et tutvustada oma muuseumi haridustegevust kolleegidele. Kogemusi ajarännaku meetodi rakendamisest koostöös Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja koolidega tutvustas Kaari Siemer, Heimtali ja Viljandi muuseumi ühisprogrammi Liina Roht. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ja Tartu Lille Maja kunstikoostööprojekti tutvustas Külli Valk. Muuseumidevahelisest laste ja noorte „Avatud mänguväljade festivalist“ tegid ettekande Jelena Tšekulajeva ja Karin Pai, õpikohtadest elamustuuri Laste Vabariik kultuurikoostöös andis ülevaate Sireli Uusmaa. Rahvusvahelist ja eri sihtgruppe haarava töö kogemust haridus- ja publikuprogrammide edendamisel Kumus jagas Sandra Lääne. Julia Voinova tõi näiteid Peterburi muuseumide ja ülikoolide koostöökogemustest. Ettekannetele järgnes rühmatöö. Õppepäev toimus Mustvee kultuurimajas, kus sai tutvuda ka kaalude muuseumiga. Ringsõitudel tutvusime Peipsiveere kui kolme kultuuri ja kogukonna kohtumispaigaga. Lasime end puudutada vanausuliste kultuuril nii Mustvees, Varnjas kui ka Kolkjal ning kogeda kogukondlikkust ja koostööd Sibulatee ettevõtmiste arendamisel ja korraldamisel. Käsitöömeister Veinika Västrik Turgi kangakudumise talus tutvustas meile Kodavere kandi eripärasid. Külastasime ka Voronja galeriid, Peipsimaa külastuskeskust, sigurimuuseumi. Samuti tutvusime Tubina muuseumiga Alatskivi lossis ja Juhan Liivi muuseumiga Rupsil. Suvekooli korraldajad olid Aivi Ross ja Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskusest.

Kümnes suvekool viis meid 26.–28. septembril 2019 Saare- ja Muhumaale. Teemaks oli „Muuseumiharidus 21. sajandil: virtuaalreaalsus, õmblusteta õpikeskkond ja individuaalsed õpiteed“, korraldajaks jätkuvalt Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskus koostöös hariduskomisjoni esindajatega, Saaremaa Muuseumide poolt aitas kaasa Jürje Koert. Juubelisuvekooli sissejuhatuseks tegi Kaja Visnapuu ülevaate senistest kümnest suvekoolist ja Virve Tuubel asetas suvekooli traditsiooni kujunemise muuseumihariduse laiemasse konteksti. Rühmatöödes said „vanad olijad“ meenutada varasemates suvekoolides õpitut ning „uued tulijad“ vaagida teemade aktuaalsust täna. Õppepäeval keskaegses Kuressaare lossis olid ettekanded ja arutelud seotud muuseumides üha aktuaalsemaks saavate digivahendite kasutamisega. Digipädevuste teemasse juhatas sisse Mario Mäeots Tartu Ülikoolist. Kriitilise vaate digivahendite kasutamisele muuseumis andis Tallinna Linnamuusemi arendusjuht Reti Meema. Sireli Uusmaa tutvustas uuenenud Vabamus valminud lastele ja peredele suunatud audiogiidi. Kadri Nigulas valgustas arenduses olevat muuseumi haridusprogrammide koostamist, levitamist ja arhiveerimist võimaldavat MUISi edasiarenduse ideed, mis loodetavasti üsna pea ka realiseerub. Arendus tekitas arutelu, kus toodi välja kitsaskohti ja probleeme, nagu ka Ene-Mall Vernik-Tuubeli ettekanne muuseumi rollist koostatavas Eesti haridusstrateegias 2035. Saaremaale suvekooli sõites ja sealt lahkudes tutvuti ühtlasi Muhumaaga – Koguva küla, sealse muuseumi ning Muhumaa looduse ja kohaliku pärandkultuuriga.

Kümne suvekooli kokkuvõtteks võib öelda, et suvekool on 12 aasta jooksul kujunenud muuseumipedagoogide kogukonna traditsiooniliseks kohtumispaigaks, vajalikuks mitteformaalse hariduse omandamise võimaluseks. Suvekooli võib pidada jätkusuutlikuks, sest formaadis on traditsioonile iseloomulikke kindlaid ja korduvaid, väljakujunenud mustreid, aga ka avatust muutusele. Suvekoolil on olnud ja on oma osa muuseumihariduse valdkonna arengu toetamises, kuid arenguruumi on muuseumipedagoogilise väljaõppe saamisel tasemeõppes. Samuti on vajalik muuseumiharidusliku oskusteabe ja pädevuse süsteemne kogumine, uurimine ja arendamine. Olulisemaks pean tõdemust, et viimase kümnendi jooksul on suurenenud koolitusvõimekus ja jagamist vääriva igapäevatöö praktika kogemuslik pagas kogukonna enda sees. Siiski ei tee valdkonnasisene areng olematuks vajadust süsteemse, kõrgkooli tasemel muuseumiharidusliku väljaõppe ja muuseumipedagoogi kui ameti professionaliseerumise järele.

¹ Kaja Visnapuu “Kuhu liigub Eesti muuseumiharidus?”