Paraku tuletavad just kriitilised hetked meile meelde meie enda ning meie pärandvara haprust ja ohustatust. Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud taas kord fookusesse kultuuripärandi kaitsmise temaatika kriisiolukorras ning seepärast tuleb üle rääkida põhiasjad, et olla kriisideks võimalikult hästi valmis.
Digiteerimine on olnud viimastel aastatel mäluasutustes üks enim kajastatud teema. See on oluline töölõik materiaalsest pärandist e-kultuuri loomisel. Kuidas meil läheb? Pigem hästi, ehkki mõnikord tundub, et asjad siiski alati ei laabu nii, nagu peaks. Kuidas on muutnud reaalset olukorda muuseumides digiteerimise senised strateegiad ja arengukavad?
Distantsõpe tuli ja raputas. Pidime üle vaatama ja ümber hindama oma harjumuspärased õpetamismeetodid ja suhtlusstrateegiad õpetajatega. Suur osa õppetööst on toimunud paljude kuude vältel peamiselt veebis ning isegi siis, kui koolid on avatud, toimub põimõpe, hajutamine ja pidev riskide maandamine
Eellugu Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Kuigi vanades peakataloogides (selline nimetus oli kasutusel ERMis, teistes muuseumides olid inventariraamatud) lisati esemete infole füüsiline kirjeldus, leiab sealt aeg-ajalt ka esemetest tehtud joonistusi või mustvalgeid fotosid. Digitaalsed fotoaparaadid hakkasid muuseumidesse jõudma sajandivahetusel, kuid nende rakendamine esemete digiteerimiseks võttis veel aega – algeline oli nii tehnika, sellega ümberkäimise oskus kui ka arusaam,…
Sõna „kuraator“ pärineb ladinakeelsest sõnast cura, mis tähendab hoolt kandma või hoolitsema.1 Muuseumi kontekstis on kõnealune hool olnud tavapäraselt suunatud museaalidele – nende kogumisele, konserveerimisele ja vahendamisele. Viimastel kümnenditel on muuseumide prioriteete suurel määral ümber hinnatud, tuues tähelepanu keskmesse publiku vajadused ja tugevama kontakti kogukondadega.
Eesti ICOMi uurde loodi 2021. aasta veebruaris keskkonnateemade töörühm. Keskkonnahoid on nii üle maailma kui ka kohalikult nõnda aktuaalne küsimus, et ehk ei vajagi põhjendamist, miks see on tähtis ka muuseumidele. Siiski tahan esile tuua keskkonnahoiu kui ühe jätkusuutlikkuse eesmärgi, mille kaudu on meie töörühm seotud 2019. aastal Kyotos ICOMi peaassambleel vastu võetud jätkusuutlikkuse eesmärkidega.
Muuseum peab hoolima nii keskkonnast kui ka inimestest, nii töötajatest kui ka külastajatest. 1990. aastatel hakati arutama nn roheliste või jätkusuutlike muuseumide teemadel. Esmalt seostusid need diskussioonid muuseumide ökoloogilise jalajälje ja mõjuga kliimasoojenemisele.
„Kõik, mida on võimalik leiutada, on tänaseks leiutatud,“ sõnas USA patendivolinik Charles H. Duell aastal 1899. See kurikuulus väide on näide sellest, kuidas me alahindame inimese võimekust uusi asju välja mõtelda. On tõsi, et uuendused ei toimu pidevalt ja kõikides valdkondades, ent kus iganes on parem kasutada uudset lahendust, seda ka tehakse.
Muuseumit ja ekspositsioone on semiootikas käsitletud valdavalt multimodaalsete tekstidena ja muuseumidisaini tekstiloome ja kommunikatsiooni küsimusena. Selle kõrval võiks aga muuseume mõtestada läbi semiosfääri kontseptsiooni.
2021. aasta suvel avab uksed H.C. Andersens Hus, mis pakub isikumuuseumi kontseptsioonile sootuks uudse tõlgenduse. Esitavad ju H. C. Anderseni muinasjutud muuseumi rolli kohta ühiskonnas väga olulisi küsimusi.
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
