EMÜ Veebiajakiri

Kokkuvõte:Kultuuripärand on inimkonna vaimne ja materiaalne saavutus. Selle materiaalne osa ehk kultuuriväärtused, mis sageli mälestavad ajaloosündmusi, annavad teadmisi minevikust ja väljendavad kultuurilist kuuluvust, on samas ka väärtesemed, mida kõrvalised isikud kipuvad ebaseaduslikult omastama või varastama. Kultuuriväärtuste saatus on sageli seotud ka suurte ajalooliste protsessidega (sõjad, koloniseerimine), mistõttu neid viiakse korduvalt ühest kohast teise ja võidakse hiljem tagasi nõuda.Tagastamisjuhtumeid peetakse sageli…

Liikumine on areng. Mulle tundub, et muuseumid võivad tulevikus olla ainus koht, kus saame liikuda ajas nii edasi kui ka tagasi. Tehniliste abivahendite abil saame liikuda tulevikku ning väärtuslike museaalide ja inimeste poolt räägitud lugude ajas tagasi minevikku. Kutsume kõiki liikuma!

Alates 2021. aasta oktoobrist täidab Sirje Karis Vabariigi Presidendi abikaasa vastutusrikast rolli. Esmapilgul võiks arvata, et pikalt eri muuseumides töötanud Karisel pole enam palju aega oma kunagisele põhitegevusele mõelda. Ent külastades ajakirja Muuseum kutsel Kalamaja muuseumi, oli presidendi abikaasal öelda muuseumielu asjus nii mõndagi aktuaalset, alustades mäluasutuste rollist hariduses ja lõpetades nende omavahelise suhtlusega. Proua Karist intervjueeris Kalamaja muuseumi juhataja…

On raske leida inimest, keda rõõmustaks järjekordne plastkaart rahakotis. Muuseumikaardi infopäeval aga selgus, et ometi on Hollandis 1,3 miljonit ning Soomes veerand miljonit muuseumikaardi õnnelikku omanikku. Pole ka imestada, sest ühtse aastapiletiga on mäluasutuste külastamine märgatavalt soodsam ja mugavam.

EMMA-l – Espoo moodsa kunsti muuseumil – on suurimad näituseruumid Soomes ja kokku umbes 70 töötajat. Muuseumis käib umbes 140 000 külastajat aastas. Meie strateegiline eesmärk on luua mõjuvaid kunstielamusi ja jutustada kunsti väest. Soovime ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida ning pakkuda inimestele mõtteainet ja kogemusi. Et see õnnestuks, peab muuseum muutuma koos maailmaga. EMMA on olnud avatud vaid 16 aastat.…

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saab juba järgmise aasta kevadel teoks Eesti Muuseumiühingu eestvõttel alustatud muuseumikaardi projekt. Nii on varsti igal huvilisel võimalik osta endale muuseumikaart ehk muuseumide aastapilet, mis annab võimaluse ühe aasta vältel külastada Eesti muuseume piiramatult.

Paraku tuletavad just kriitilised hetked meile meelde meie enda ning meie pärandvara haprust ja ohustatust. Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud taas kord fookusesse kultuuripärandi kaitsmise temaatika kriisiolukorras ning seepärast tuleb üle rääkida põhiasjad, et olla kriisideks võimalikult hästi valmis.

Digiteerimine on olnud viimastel aastatel mäluasutustes üks enim kajastatud teema. See on oluline töölõik materiaalsest pärandist e-kultuuri loomisel. Kuidas meil läheb? Pigem hästi, ehkki mõnikord tundub, et asjad siiski alati ei laabu nii, nagu peaks. Kuidas on muutnud reaalset olukorda muuseumides digiteerimise senised strateegiad ja arengukavad?

Distantsõpe tuli ja raputas. Pidime üle vaatama ja ümber hindama oma harjumuspärased õpetamismeetodid ja suhtlusstrateegiad õpetajatega. Suur osa õppetööst on toimunud paljude kuude vältel peamiselt veebis ning isegi siis, kui koolid on avatud, toimub põimõpe, hajutamine ja pidev riskide maandamine

Eellugu Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Kuigi vanades peakataloogides (selline nimetus oli kasutusel ERMis, teistes muuseumides olid inventariraamatud) lisati esemete infole füüsiline kirjeldus, leiab sealt aeg-ajalt ka esemetest tehtud joonistusi või mustvalgeid fotosid. Digitaalsed fotoaparaadid hakkasid muuseumidesse jõudma sajandivahetusel, kuid nende rakendamine esemete digiteerimiseks võttis veel aega – algeline oli nii tehnika, sellega ümberkäimise oskus kui ka arusaam,…