EMÜ Veebiajakiri

Keeleteadlane David Crystal on öelnud: „Ainsad keeled, mis ei muutu, on surnud keeled.“ Keel muutub kõikidel selle tasanditel – muutub sõnavara, muutub grammatika, muutub sõnade tähendus. Keel muutub eri põhjustel, olles tihedalt seotud ühiskondlike muutustega ja protsessidega (nt üleilmastumine, meediastumine), samas reageerib ka ühiskond ise keeles toimuvatele arengutele. Kõige lihtsam on keelemuutusi jälgida sõnavaras, tähenduse muutumisele me tavaliselt sedavõrd suurt…

Lõhkenud kanalisatsioonitoru, tormituultes hoidlalt pealt kistud katus koos seninägematu vihmavalinguga, sireenid ja vilkurid öös muuseumi poole kihutamas … Õudusunenägude stsenaariumidest muuseumitöötajatel puudust ei tule. Kahjuks ei ole nende näidete puhul tegemist ulmevaldkonda kuuluvate teemadega. Kui pioneeri moodi küsida, kas olete valmis, siis kui paljud meie muuseumidest võiksid kriisi saabudes reipalt vastata, et alati valmis?

„Sina näed muuseumi, mina näen põlevat maja!“ – just need sõnad ütles mulle endine päästja, täna Sisekaitseakadeemia päästekolledžis nõunikuna töötav Nikita Groznov. See lause võtab kokku fundamentaalse erinevuse, kuidas tajub kriisi muuseumis pärandivaldkonna ekspert ja mida näeb selles olukorras päästja. Ometi, selleks et võimalikult edukalt ja minimaalse kahjuga lahendada kultuuripärandiga seotud kriisi, peavad need kaks osapoolt teineteist mõistma.

Tööõnnest on saanud viimase kümne aasta jooksul väga populaarne teema. Kui veel seitse aastat tagasi kaheldi, kas on ikka hea mõte oma inimestele tööõnnest rääkida, äkki lähevad veel minema, siis nüüdseks on arusaam muutunud. See, et töö peab meile sobima ja rõõmu valmistama, on sama enesestmõistetav kui see, et töö eest makstakse tasu. Muutuste ajas on tööõnne hoidmine eriti oluline,…

Muuseumide tähendust ühiskonnas on viimasel ajal enneolematult laialt arutatud ja tunnustatud. Tänapäeval ei saa ühtki muuseumi eraldada tema ümbrusest, inimestest ega nüüdisajast – kui tahta teda pidada asjakohaseks institutsiooniks. Selles artiklis tutvustatakse kaht Soome muuseumihariduse projekti, mis mõlemad on pälvinud Soome muuseumihariduse ühingu Pedaali1 auhinna. Mõlema projekti puhul tuleb eri aspektide kaudu ilmsiks, kuidas muuseumid pakuvad ühiskonnale ja inimestele kutsuvat…

Iga muuseumi kogu on kindlaid kogumispõhimõtteid arvestades loodud tervik, suuremas vaates aga fragment, mis kuvab kõnekaid seoseid vaid teiste muuseumide kogudega võrdlemisel. Mis on see, mis vajab teadlikku säilitamist ja hoidmist, mis on oluline, mis iseenesest ei säili? Mis on väärt esiletõstmist? Neid küsimusi võib püüda vastata, kui süüvida muuseumiseadusesse. Kuidas aga muuta kogumine teadlikuks ja süsteemseks, et kogud oleksid…

Kuidas paberalusel pastell- ja temperamaalid ning Kristjan Raua suureformaadilised klaasitud söejoonistused transportimisele vastu peavad? Peab tunnistama, et lõplikku ja head vastust sellele küsimusele ei ole. Oleks väga hea, kui keegi sellistel probleemsetel teostel, mis on oma alalisest hoiustamiskohast väljas käinud, silma peal hoiaks, sest transpordi tagajärjel tekkinud kahjustused võivad ilmneda alles aja möödudes. Õigupoolest oleks see hea teema põhjalikumaks uurimistööks.

2007. aastal tuli professor Machcewicz välja ideega ehitada Poola Teise maailmasõja muuseum. Tema mõte oli, et poolakad peaksid Teise maailmasõja ja selle tagajärgede kohta esitama oma narratiivi. Machcewicz ütles: „Aeg on küps, et Poola võtaks sisse koha, mis meil võiks olla Euroopa Liidus, kui me ei määraks end ise isolatsiooni, kui me ei lukustaks end ümberpiiratud kindlusesse […]. Selline Euroopas…