EMÜ Veebiajakiri

Kokkuvõte:Kultuuripärand on inimkonna vaimne ja materiaalne saavutus. Selle materiaalne osa ehk kultuuriväärtused, mis sageli mälestavad ajaloosündmusi, annavad teadmisi minevikust ja väljendavad kultuurilist kuuluvust, on samas ka väärtesemed, mida kõrvalised isikud kipuvad ebaseaduslikult omastama või varastama. Kultuuriväärtuste saatus on sageli seotud ka suurte ajalooliste protsessidega (sõjad, koloniseerimine), mistõttu neid viiakse korduvalt ühest kohast teise ja võidakse hiljem tagasi nõuda.Tagastamisjuhtumeid peetakse sageli…

Ilus tee on kingitus rändajale. Ühest kohast teise saab tänapäeval ka neljarealist kiirteed mööda või lennukiga, kui on aga soov protsessi nautida, siis on igasugune Autobahn ja lennujaam igal pool üks ja seesama, ehk lihtsalt tüütu. Laias maailmas osatakse ilusate vaadetega maanteid hinnata, kõikvõimalike scenic route’ide kohta avaldatakse albumeid ja muidu materjale. Ajaloolisi teid propageeritakse jalgsi või rattaga matkajatele, näiteks…

Dr Anna Arnberg on arheoloog ning Rootsi riiklike mere- ja transpordimuuseumide kultuuripärandi üksuse juhataja. Anna osales muuseumide ühenduse uusima liikme (vrakimuuseumi Vrak) loomisel, pöörates erilist tähelepanu sisule ja uurimistööle. Ta oli ka Rootsi Meremuuseumi projekti The Materiality of the Great Escape projektijuht, mille fookuses on põgenemine (sh põgenikepaadid) Balti riikidest Rootsi Teise maailmasõja ajal. Mullu novembris aitas Anna Arnberg läbi…

Kui 2018. aastal alustati Tallinna Linnamuuseumi toonase direktori Triin Siineri eestvõttel Kalamaja muuseumi loomist, kaasati esimesest hetkest endisi ja praegusi Kalamaja elanikke, põhjatallinlasi ja muid huvilisi. Hiliskeskaega ulatuv kirev ajalugu, aktiivne kogukond, muuseumimaja Kalamajas Kotzebue tänaval – need on peamised komponendid, mis julgustasid seiklust nimega „Kogukonnamuuseum“ ette võtma.Kalamaja ja selle elanike kaasamise võtmeks sai julgus küsida. Mitmekülgsel moel küsimist on…

Juuni keskpaigas toimus Leedus ajaloolise Žemaitija piirkonna keskuses Telšiai linnas Balti Museoloogiakool. Käesoleva aasta teemaks oli keeruline pärand, mis on täiemahulise sõjategevuse Euroopasse jõudmisega muutunud aktuaalsemaks kui kunagi varem. Vene-Ukraina sõjaga on purunenud illusioon, et ajalooõpikutes kajastatud inimsusevastased kuriteod on möödanik ja et eurooplastena oleme oma vigadest õppinud. Jahmatav oli kogeda, kuidas II maailmasõja õudustelt oli kadunud igasugune turvaline ajaline…

Mõtteid inimkesksest lähenemisest muuseumides ERMi aastaraamatu nr 62 lugemise järel.

Muuseum peab hoolima nii keskkonnast kui ka inimestest, nii töötajatest kui ka külastajatest. 1990. aastatel hakati arutama nn roheliste või jätkusuutlike muuseumide teemadel. Esmalt seostusid need diskussioonid muuseumide ökoloogilise jalajälje ja mõjuga kliimasoojenemisele.

Soov luua pärandile paremaid hoiutingimusi on alates 2000. aastate algusest pannud Euroopa muuseume looma ühiseid pärandihoidlaid. Idee sellisest pärandikeskusest on Eestis ringelnud juba viimased 15 aastat, kui mitte kauem. Et energiatõhus ja ressursisäästlik pärandihoidla tähendab ka ökonoomset majandamist ja lähtub ennekõike otstarbekusest, on neid rajatud n-ö muuseumiülestena. Nendesse on kokku kogutud mitme muuseumi kollektsioonid.