Arutelud tänapäeva museoloogiast – kuidas muuseume sidusgruppidele köitvaks teha, muuseumides jutustatavaid lugusid mitmekesistada ning eetilistest ja hoolivatest põhimõtetest juhinduda – ei saa üle ega ümber dekoloniseerimise diskursusest. Ka Eestis on seda teemat viimaste aastate jooksul tõstatatud nii seminarides, artiklites kui ka näitustel . Üritades juba öeldut mitte korrata, soovin heita pilgu näidetele, mis seostavad Eestit ülemaailmse dekoloniseerimise diskursusega, ning noppida…
Ehkki ühiskondlik-poliitiline sõnum ja positsioon muuseumide tegevuses ning muuseumifoorumi agendas on olulised, saab ühiskondlikult mõjukas olla väga erinevatel ja loovatel viisidel.
Sissevaade doktoritöösse „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“.
SissejuhatusIda-Euroopa muuseumidesse on dekoloniaalsusega seotud diskussioonid jõudnud hiljuti ja ka Eestis on siiani toimunud alles esimesed selleteemalised arutelud1. Ometi tajutakse eri valdkondades, et see märksõna koondab käsitlusviise, mis on tähenduslikud ka meie ajaloo mõtestamisel muuseumikogude kaudu. Ka Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM) näeb dekoloniseerimist oma strateegilises plaanis kuni aastani 2028 ühe fookusvaldkonnana2. Kuigi on arvatud, et Ida-Euroopa kontekstis võiks välja pakkuda…
Tahta ja tegutseda!„Kehra on tohutult armas linnake, fantastiline koht elamiseks ja õnnelik olemiseks. Peaasi on ise tahta ja tegutseda. Ronge peatub vahetpidamata, mistõttu pole hirmu, et elatakse justkui perifeerias. Siin peatub rong nii Tartust kui ka Narvast, Rakverest ja Aegviidust ning Tallinnast sõidab kohale kõigest poole tunniga. Linnakesest läbi voolav Jägala jõgi, kaks romantilist sillakest, rannake, paat ja paadisild ja…
Kokkuvõte:Kultuuripärand on inimkonna vaimne ja materiaalne saavutus. Selle materiaalne osa ehk kultuuriväärtused, mis sageli mälestavad ajaloosündmusi, annavad teadmisi minevikust ja väljendavad kultuurilist kuuluvust, on samas ka väärtesemed, mida kõrvalised isikud kipuvad ebaseaduslikult omastama või varastama. Kultuuriväärtuste saatus on sageli seotud ka suurte ajalooliste protsessidega (sõjad, koloniseerimine), mistõttu neid viiakse korduvalt ühest kohast teise ja võidakse hiljem tagasi nõuda.Tagastamisjuhtumeid peetakse sageli…
Ilus tee on kingitus rändajale. Ühest kohast teise saab tänapäeval ka neljarealist kiirteed mööda või lennukiga, kui on aga soov protsessi nautida, siis on igasugune Autobahn ja lennujaam igal pool üks ja seesama, ehk lihtsalt tüütu. Laias maailmas osatakse ilusate vaadetega maanteid hinnata, kõikvõimalike scenic route’ide kohta avaldatakse albumeid ja muidu materjale. Ajaloolisi teid propageeritakse jalgsi või rattaga matkajatele, näiteks…
Dr Anna Arnberg on arheoloog ning Rootsi riiklike mere- ja transpordimuuseumide kultuuripärandi üksuse juhataja. Anna osales muuseumide ühenduse uusima liikme (vrakimuuseumi Vrak) loomisel, pöörates erilist tähelepanu sisule ja uurimistööle. Ta oli ka Rootsi Meremuuseumi projekti The Materiality of the Great Escape projektijuht, mille fookuses on põgenemine (sh põgenikepaadid) Balti riikidest Rootsi Teise maailmasõja ajal. Mullu novembris aitas Anna Arnberg läbi…
Kui 2018. aastal alustati Tallinna Linnamuuseumi toonase direktori Triin Siineri eestvõttel Kalamaja muuseumi loomist, kaasati esimesest hetkest endisi ja praegusi Kalamaja elanikke, põhjatallinlasi ja muid huvilisi. Hiliskeskaega ulatuv kirev ajalugu, aktiivne kogukond, muuseumimaja Kalamajas Kotzebue tänaval – need on peamised komponendid, mis julgustasid seiklust nimega „Kogukonnamuuseum“ ette võtma.Kalamaja ja selle elanike kaasamise võtmeks sai julgus küsida. Mitmekülgsel moel küsimist on…
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
