Arenguvestluse tööriist HappyMe toob naeratuse suule
HappyMe on veebikeskkond, mis on loodud selleks, et ettevõtted-organisatsioonid (aga ka iga inimene üksikult, sest inimestest ettevõtted-organisatsioonid vaieldamatult ehitatud ongi) saaksid kasutada oma täit potentsiaali. Nagu ikka, on selleks hea teada oma tugevaid ja tugevdamist vajavaid külgi ning kaardistada hetkeolukord ja arengutee nii indiviidi kui ka asutuse tasandil, sest ühtviisi elavad ja hingavad organismid on nad mõlemad. Tallinna Linnamuuseum katsetas uue moega vestlusvormi 2019. aasta sügisel ning lastemuuseumi meeskonna liikmena saadud kogemust soovingi lugejatega jagada.
Tegu on niisiis ajakohastatud ja efektiivse arenguvestluse tööriistaga, mis pakub põhjalikku 360-kraadist ülevaadet töösuhtest. Veebikeskkonnas täidetav ankeet paneb loomulikult enim rõhku eneseprojektsioonile ja -analüüsile, kuid annab hea võimaluse neutraalsel pinnal tagasisidestada kolleege ja juhti. Möönan, et Tallinna Linnamuuseumis võis märgata mõningast võõristamist kaastöötajate ja juhi hindamisel ning tõtt-öelda on see täiesti mõistetav: me pole harjunud seda tegema. Küll aga on see eluliselt tähtis. Me kõik oleme mingil hetkel tundnud, et vajame kõrvaltvaataja pilku või arvamust, miks mitte ka toetavat noogutust. Kirjaliku ja anonüümse ankeedi abil saab igaüks vestlusperioodi lõpuks ausa hinnangu tööga seotud oskustele, nagu näiteks ajaplaneerimine, koostöövalmidus ja suhtlus. Kui kolleegile aeg-ajalt ikka õlale patsutad või mõne kriitikanoodi poetad, siis millal viimati julgesid kumbagi neist väljendada juhile? Mäletan, kuidas linnamuuseumi toonane direktriss Triin Siiner nentis, kui värskendav ja tähtis oli talle just võimalus oma inimeste hinnangut kuulda.
Ja tõepoolest, lähemal vaatlusel on suur 360-kraadine ring täis väiksemaid 360-kraadiseid piruette, kuna iga teema on üksipulgi ja tahkhaaval lahti harutatud. Näiteks võib tuua esimese segmendi täidetavas ankeedis: üldväärtused töökohal. Esiteks saan valida kolm karakteristikut, mida töökoha puhul kõige enam väärtustan. Siinkohal tahan toonitada – just nimelt töö puhul üldises võtmes, arvestamata praegust ametit (küsimuski on esitatud kujul „Kui peaksid homme valima uut töökohta ja eneseteostust, siis millised kolm väärtust oleksid sulle kõige olulisemad?“). Seejärel saan skaalal 1–8 hinnata, kui hästi on need minu organisatsioonis tagatud. Viimaseks esitan pakkumised, mida saaksin ise teha ning mida saab organisatsioon teha selleks, et kooskõla oleks parem. Tõeliselt hea läbilõige ühest tegurist suures võrrandis.
Pean tunnistama, et mulle meeldib väga HappyMe ankeedi küsimuste läbimõeldud esitusviis, sest sellest sõltub täitja vaatevinkel, õigemini tema vaatluspunkti asukoht vastamise asimuudis. Suunavad küsimused panid mind peaasjalikult mõtlema oma põhiväärtustele, aspektidele, milleta mu töörõõm ja rahulolu õilmitseda ei saaks, tulles alles seejärel praeguse töö juurde. Nõnda astun ise vastajana justkui distantseeritud platvormile ning lõpptulemus peegeldab minu rahulolu tööga ja töö sobivust minule palju täpsemalt ja laiahaardelisemalt nii endale kui ka juhile. Siit koorub ka üks HappyMe võtmehüvesid juhtide jaoks: sellisel viisil analüüsitud vastusseoste põhjal näitavad tulemused, kas töötaja on pühendunud ja motiveeritud või on ta tõenäoline peatne lahkuja. Muu hulgas tulevad esile korduvad kitsaskohad organisatsioonikultuuris või selle toimimismehhanismis, numbriline hindamissüsteem võimaldab väga täpselt määratleda ühe või teise karakteristiku nii-öelda seisukorda, niisamuti alluva omadusi ja oskusi meekonna silmis. Kuna ankeedis on palju ruumi töötaja eneseanalüüsiks, arutluseks, ettepanekuteks, kajab siit üsna kenasti läbi töötaja arengusoovi, uuendusmeelsuse ning kompromissivalmiduse (mis on ühtlasi objektiivsuse ja meeskonnatöö näitaja) määr.
Järgmiseks aga hea näide sellest, kui kiiresti ja tõhusalt selline arenguvestluse meetod mind abistas. Sel ajal, kui veebiküsimustikku täitsin, olin end paar nädalat tundnud kui just mitte motivatsioonitult – sest tihtilugu teeme lastemuuseumis tööd naerulsui –, siis „neutraalsemas“ meelolus kui tavaliselt. Olin juba hakanud mõtisklema, et milles ometi asi. Kas hiilib ligi rutiin või mõni haigusepisik? Viienda küsimuse juures sai aga selgeks nii mõndagi. Esiteks: töö kõnetab ja paelub endiselt, selles polnud asi, sest peaaegu kõik oma ameti juurde käivad tööülesanded sain asetada lahtrisse „Naudin“. Kaks ülesannet paigutasin aga lahtrisse „Normaalsed/Talutavad“ ning siin oligi käes heureka-hetk: just vaid e-kirju ja koosolekuid olidki olnud täis minu viimased kaks nädalat! Rahuliku südamega võisin aduda, et kõik on suurepärases korras – ja kogu arenguvestluse protsess polnud isegi veel poole peal.
Elektroonne täidetud ankeet on aluseks süüvivale ja sisukale vestlusele, millele järgneb juhi kokkuvõtlik tagasiside HappyMe keskkonnas. Ka kolleegid sisestavad tagasisidet jõudumööda nii, et kogu meeskonna hinnang vormub lõplikuks diagrammiks järk-järgult. Suures asutuses võtab muidugi protsess ühe töötaja jaoks veidi kauem aega kui tavaline tunniajane vestlus juhatajaga, mille käigus võib meelest minna miski arutlusse võtta või vastupidi kuuldunagi unuda, kuid ülevaatlik, liiati talletatav kolleegide ja juhi tagasiside on minu silmis seda väikest lisaaega väärt.
Minu jaoks oli HappyMe platvormi kasutus meeldivalt üllatav ja põhjalik protsess. Tõtt-öelda avastasin käesolevat lugu kirjutades mälu värskendamiseks lehel sisse logideski veel midagi uut: just nimelt selle viimase lihvi – juhataja teemahaaval jäetud tagasiside. Nii tõi HappyMe naeratuse suule veel aastakese hiljemgi.