Muuseumikaardist võidavad nii muuseumid kui külastajad
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saab juba järgmise aasta kevadel teoks Eesti Muuseumiühingu eestvõttel alustatud muuseumikaardi projekt. Nii on varsti igal huvilisel võimalik osta endale muuseumikaart ehk muuseumide aastapilet, mis annab võimaluse ühe aasta vältel külastada Eesti muuseume piiramatult.
Muuseumikaardi eesmärk on tuua muuseumidesse juurde uusi külastajaid ja kasvatada korduvkülastajate hulka. „Muuseumikaarti planeerima hakates seadsime eesmärgi, et kõige rohkem peavad muuseumikaardist võitma muuseumid,“ ütles muuseumikaardi projektijuht Kert Kask. „Me tahame tuua mäluasutused rohkem esile ja soovime juurutada mõtteviisi, et tänapäevased muuseumid on külastuskohad, kust igaüks leiab endale midagi sobivat alates uutest teadmistest kuni hea ajaviite ja ühiskondliku mõttevahetuseni.“
Kuna vaba aja veetmise võimalusi on palju, siis peavad muuseumid konkureerima kõigi ettevõtmistega alates kinost ja teatrist kuni kodumugavuses nautimisvõimalust pakkuvate voogedastusplatvormideni. Seetõttu on muuseumidel ühekaupa pidevalt pildil püsida keeruline.
Siin tuleb appi muuseumikaardi projekt, mille üks oluline ülesanne on kõiki muuseume hõlmav ühisturundus. Plaanime regulaarseid kampaaniaid muuseumikäikude innustamiseks ning jagame infot uute näituste kohta. Kõik ikka selle nimel, et tuua muuseumidesse uusi külastajaid ning kutsuda avastama kohti, millest varem kuuldud pole.
Loomisel on sihtasutus
Hetkel on muuseumiühing loomas sihtasutust Muuseumikaart, mis hakkab korraldama kõiki muuseumikaardiga seotud tegevusi. Eelmise aasta lõpul sõlmis muuseumiühing eellepingu ligikaudu saja muuseumiga. Nüüd on valmis lepingu täiendustega versioon ja lähiajal saame hakata neid muuseumidega sõlmima. Loodetavasti on selle aasta lõpuks uus sihtasutus jõudnud kõigi muuseumideni, et koostöö asjus kokku leppida ning juba kevadel üheskoos kaarte müüma ja külastajaid vastu võtma hakata.Muuseumikaardi täpne hind on veel arutluse all, kuid ilmselt jääb see viiekümne euro ringi.
Kaart on personaalne ja seotud ostja isikukoodiga, mis tähendab, et seda edasi laenata ei saa. Kaarti saab osta muuseumikaardi kodulehelt www.muuseumikaart.ee, muuseumidest kohapealt ning tõenäoliselt ka mõne koostööpartneri kaudu.
Kaardi müügist kogutud piletitulust läheb suurem osa muuseumidele tagasi. Tagastusprotsent on seda suurem, mida rohkem muuseumikaarte müüakse, ning see kasvab koos projekti edenemise ning kaartide müügiarvu suurenemisega. Arveldamisega seotud süsteem on lahti kirjutatud koostöölepingus ning kõigile tekkivatele küsimustele on lahkesti nõus vastama muuseumikaardi projektijuht Kert Kask (kert@muuseumikaart.ee).
Projektplaani kohaselt võiks juba esimese tegevusaasta lõpuks olla muuseumikaardi soetanud endale mitu tuhat inimest. Kindlasti on nende seas kaardiomanikke, kes seda ei kasuta või käivad muuseumis vaid korra. Ei tasu arvata, et kasutamata jäänud osa jääb vaid muuseumikaardile. Selliste kasutajate piletiraha jagatakse samuti muuseumidele kompensatsiooniks eriti usinate muuseumikülastajate eest.
Muuseumikaart on esmalt mõeldud siseturistile ning sobib hästi kinkimiseks. Lisaks üksikpiletiostjatele on plaanis läheneda ka ettevõtetele ja suurematele organisatsioonidele, kes võiksid muuseumikaardi osta kõigile oma asutuse töötajatele. Ideaalis võiks muuseumikaart olla samasugune töötajate motivatsioonipaketi osa nagu praegu on sporditoetus.
Ostuhuvi on olemas
Muuseumikaardi planeerimisfaasis korraldas 2020. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskus uuringu, millega uuriti, kas ja kuidas mõjutaks aastane muuseumikaart külastuskäitumist. Tulemused olid igati lootustandvad, sest rohkem kui 800 küsitletu hulgast kaaluks kaardiostu 48% vastanutest. Kõige avatumad sihtrühmad aastapileti ostule olid nooremad ja suurema sissetulekuga inimesed, muust rahvusest elanikud ning 1–2 lapsega leibkonnad.
EASi uuringust selgus, et inimesed ei soovi endale rahakoti vahele uut plastkaarti. Seetõttu käib muuseumikaardi tehniline arendus selles suunas, et muuseumikaart on digitaalne ja see on seotud piletiostja isikukoodiga. Muuseumi kassas tuleb kaardiomanikul näidata muuseumikaardi äppi või isikut tõendavat dokumenti ning selle alusel registreeritakse muuseumikülastus.
Eeskuju tuleb naabritelt
Eesti muuseumikaardi projekti eeskujuks on Soomes 2015. aastal loodud Museokortti, mis on osutunud väga menukaks ning millel on praegu rohkem kui 240 000 aktiivset kasutajat. Museokorttiga saab külastada enam kui 300 muuseumi üle kogu Soome ning see arv on aastatega suurenenud.
Soome muuseumide piletitulu on tänu muuseumikaardi loomisele kasvanud rohkem kui 70% ning muuseumikülastajate arv on selle aja jooksul tõusnud kolmandiku võrra. Soomlaste kogemus näitab, et muuseumikaardi omanikud käivad muuseumides tunduvalt sagedamini ning võtavad kaasa ka mõne kaardita sõbra, kes samuti jätab oma panuse muuseumi tuludesse. Korduvkülastuste arv on jõudsalt kasvatanud ka muuseumipoodidest, -kohvikutest ja muudest lisateenustest saadavat tulu. Igakordse piletibarjääri kadumine on muutnud muuseumiskäigud soomlaste jaoks igapäevaelu osaks – lepitakse kokku kohtumisi muuseumis ning käiakse lemmiknäitusi vaatamas mitmeid kordi.
Muuseumikaardi loomise idee laenasid soomlased Hollandist, kus see on kasutusel juba 1980. aastast. Hollandis on pidevas kasutuses enam kui 1,3 miljonit muuseumikaarti ning sealne organisatsioon maksis muuseumidele kaartide aastasest müügitulust viimati tagasi 62 miljonit eurot.
Ühendame jõud soomlastega
Kui muuseumikaart on Eestis toimima hakanud, siis on plaan meie kaardi võimalused ühendada soomlaste kaardiga. See peaks Eesti muuseumidesse tooma hulgaliselt juurde Soome turiste ning teistpidi innustama eesti elanikke käima üle lahe kultuuriga tutvumas.
Eesti muuseumikaardi algatusrühm kohtus Soome kolleegidega aastal 2021 ning praegu on käimas täpsemad läbirääkimised koostöö alustamiseks.