EMÜ Veebiajakiri

Üldteada on, et ühiskonnaliikmete omavahelise seose tunnetamine, vastastikune usaldus ja jagatud väärtused suurendavad ühiskondlikku sidusust, mida paljuski aitab luua kultuur. Kui paarkümmend aastat tagasi arutleti Eesti kultuuri üle peamiselt rahvuskultuuri säilitamise ja edendamise võtmes, siis täna on arutelu nüansirikkam. Räägime avatud ja suletud kultuurist, eesti kultuuri säilimisest ning elujõulisusest, identiteedist, teistest etnilistest gruppidest jms.
Esimese taotluse Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud hankes „Eesti kultuuriruumi tutvustamine vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“ osalemiseks tegime koos Tartu Rahvusvahelise Majaga 2018. aastal. Järgnes kultuuriteenuse disainimine ja kursuste läbiviimine koostöös Tartu Ülikooli semiootikutega. Keeletoe pakkumisel ning õppepäevade ja -käikude korraldamisel olid meile suureks abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
Edukas hange võimaldas meil luua uudse kultuurikursuse, mis koosneb viiest muuseumikülastusest ja interaktiivsetest aruteludest digitaalse haridusplatvormi „Haridus ekraanil“ toel¹. Teemade hulgas on nii ajalugu, haridus, religioon, eesti keel, loodus, traditsioonid, toit, kunst, muusika kui ka kirjandus. Kultuuripalade küllust täiendavad õppekäigud muuseumi näitustele ja mujalegi. Nii on osalejad saanud matkata Järvseljal, külastada botaanikaaeda, käia tänavakunsti tuuril, piiluda Vanemuise teatri lavatagustesse ja osaleda eesti filmi õhtutel. Kursuse töökeelteks on olnud peamiselt inglise ja vene, aga vahel ka eesti keel.

Kursuse korraldus on osalejatele meeldinud. Saime õige ruttu aru, et sotsiaalne suhtlus on osalejatele sama oluline kui kursuse ja õppekäikude sisu. Ilmnes, et isegi Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööle saabunutel on vähe sotsiaalseid kontakte. Nägime ka huvi jätkutegevuste vastu. Seetõttu korraldasime juba 2018. aasta detsembris kõigi kursusegruppide kokkutuleku, millest kasvas õige pea välja rahvusvaheline klubi. Esimesel kohtumisel toimus eksootiline kontsert laulude ja tantsudega, mida esitasid meie kursuse lõpetanud. Sellele järgnes ühine ajaveetmine ajutises kohvikus, kus osalejad pakkusid üksteisele oma rahvuslikke sööke ja jooke, toimusid ka giidituurid näitustele. Järgmine kokkusaamine leidis aset 2019. aasta märtsis, kui esines kvartett Vanemuise teatrist, mille üks liige oli samuti meie kursuslane. Klubi tegevusse tõi pausi viirus, ent pärast seda oleme taas korraldanud ühiseid temaatilisi kokkusaamisi.

Kursused kui katselabor

Arendasime pidevalt kursust edasi ja lootsime sellega jätkata 2019. aastal välja kuulutatud hanke raames, kuid seda me ei võitnud. Ometi avanes meil uus ja huvitav võimalus värske ideega edasi minna järgmises Euroopa Liidu projektis. Kandideerisime kultuuriasutuste teenusedisaini mentorprogrammi, mida juhtis ettevõte Design Minds koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Labori, Eesti Pagulasabi ja Siseministeeriumiga.

Meie meeskonna mõte oli hakanud liikuma eesti loo tüvitekstide ja filmide abil jutustamise suunas. Põnev pakkumine tuli meie oma kursuslaselt, TÜ semiootika magistrandilt Alex Fadeevilt, kes oli Eestisse saabunud Peterburist, viibinud Eestis vaid paar aastat ja rääkis tänu intensiivkursustele väga ilusat eesti keelt. Meie meeskond täienes Alexi võrra, muutus rahvusvaheliseks, aga töökeeleks jäi mugavalt ikkagi eesti keel. Alexi ettepanek oli lõimida kursuse läbiviimisse täiesti uus tööriist, vabavaraline haridusplatvorm „Haridus ekraanil“. Seda tegimegi, nüüd siis juba teenusedisaini mentorprogrammi raames. Programm algas 2019. aasta mais ja meie viimane kokkusaamine lõpukonverentsil toimus veebikeskkonnas 8. aprillil 2020.

Mentorprogrammi katseprojekti käigus saime oma ideid kultuurikursuse gruppides ka testida. Katsetasime põhjalikult aktiivõppe meetodeid, kombineerisime kursusepäevade eri osi nagu giidituur, film, kirjandusteos, analüüs ja arutelu.

Meil õnnestus kursust testida nelja väga erineva grupiga, osalejaid oli kokku 99. Esimene grupp moodustus Pärnu Kolledži esmakursuslastest, kelle hulgas oli osalejaid Iraanist, Kasahstanist, Nigeeriast, Sri Lankalt, Gruusiast, Pakistanist, Sloveeniast ja Lätist. Et see grupp oli vaid paar kuud üksteist tundnud, siis oli meile läbiviijatena huvitav näha, kuidas stalinistliku nõukogude perioodi käsitlemine filmi „Seltsimees laps“ toel kursuslasi ühte liitis. Kõigil oli sellega seoses vanemate või vanavanemate kogemusele toetudes oma lugu rääkida. Teise gruppi kuulusid Tartu vene kogukonna liikmed ja kolmandasse TÜ semiootika välismagistrandid. Viimane katsetamine toimus rahvusvahelise klubi külalistega.

Eesti kultuuri pusle

Katsetuste, tagasiside ja analüüsi tulemusena valmis Eestis elavatele kolmandate riikide kodanikele kolmeosaline kultuurikursus „Eesti kultuuri pusle“, mis sisaldab järgmisi mooduleid: eestlaste elu 150 aastat, 100 aastat ja 50 aastat tagasi. Mooduleid on võimalik pakkuda komplektina või ühekaupa, aga lõimida ka pikemate kursuste koosseisu.

1–3-päevane kursus, mis viib erineva kultuuritaustaga inimesed eestlaste elu- ja komberuumi, jutustab lugu sellest, kuidas ajaloo kulg (pärisorjus, vaba riik, okupatsioon, iseseisvuse taastamine) on eestlasi vorminud, aidates mõista, miks oleme need, kes me täna oleme. Lähtume ideest, et sotsiaalset sidusust ei taga vaid riigikeele oskamine. Meie kogemus kinnitab, et lõimumise seisukohast on olulisemgi ühiskonna tüvitekstide tundmaõppimine, mille vahendusel on võimalik avastada kultuuriruumi selle täies keerukuses. Just sellelt pinnalt saab üksteisega dialoogi astuda, mille kaudu omakorda uusi kultuuriseoseid avastada.

Kursus ühendab Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse „Kohtumised“² sisu ning Tartu Ülikooli semiootikute loodud haridusplatvormi ³ e-õpikeskkondade „Identiteet ekraanil“, „Kirjandus ekraanil“ ja „Ajalugu ekraanil“ võimalused.

Katsetamine ja kogu programm tervikuna kujunes inspireerivaks ja distsiplineerivaks inkubaatoriks, millele pühendasime palju rohkem aega ja vaimujõudu, kui algul arvasime. Projekt käigus kohtusime mitmes viljakas töötoas mentori Kaie Koppeliga. Need sünergiaga täidetud 40 tundi tööd mentoriga olid ülimalt inspireerivad, liitsid meeskonda ja kasvatasid oluliselt meie teenuse arendamise võimekust.

Tagasiside

Oleme alati olnud väga huvitatud kursuslaste tagasisidest. Esimesena jagas oma muljeid Ühendkuningriigist Eestisse saabunud Sophie. Tema põnev lugu hirmudest ja ootustest ning tegelikust kogemusest ilmus ERMi blogis 2018. aasta novembris⁴.

Oleme usinalt kogunud tagasisidet ka küsitluste teel. Paljud osalejad on öelnud, et kuna akadeemiline tegevus nõuab suurt pühendumist ning neelab enamiku ajast, siis aitab kursus avastada eesti lugu, millesse iseseisvalt süvenemiseks pole aega jäänud. Osalejad on soovitanud kursust oma sõpradele, nii et neid on tulnud Tallinnast ja mujaltki. Osa gruppe moodustus meie otsepöördumiste tulemusena kohalike venekeelsete koolide õpetajatest (sh Ukrainast pärit) ja gümnasistidest.

Üks kursuslane rääkis oma ootuste kohta järgmist: Loodan saada lähtekoha nende teemade edasiseks uurimiseks, mis mind huvitavad, samuti kuidas „Eesti mõtlemine“ käib. Teise, kaheksa aastat Eestis elanud kursuslase soov oli saada teada mõnd saladust eestlaste kohta.
Veel mõned näited kursuslaste vastustest:

Loodan mõista, kuidas saab selline väike riik vastu panna suurele ja agressiivsele naabrile – kuidas laulev revolutsioon algas ja miks te armastate leivasuppi. Hirme ei ole, leian et igasugune info minu uue kodu kohta saab olema kasulik.

Ma loodan sellelt kursuselt õppida selle maailma osa ajaloo ja kultuuri kohta, mida täna kutsutakse Eesti riigiks. Mulle meeldib avastada muuseumi iga osa.
… õppida Eesti ja eestlaste kohta asju, mis on rohkem seotud igapäevaeluga ja mitte turistidele mõeldud guide-book’i infot. See peaks aitama mul mõista Eestit ja eestlasi, seda, kuidas nad inimestena on, ja nende eluviisi.

Loodan õppida pisut eesti rahvatantsude ja muusika kohta, tundma õppida nende traditsioonilist kööki, nende eluviisi, traditsioone ja tahan olla suuteline rääkima oma sõpradega eesti kultuurist, mitte ainult Eesti arengust.

Sooviksin näha nii palju eesti kultuuriga seotud kohti kui võimalik, leida uusi sõpru ja luua endale üldine ülevaade Eestist ja eesti inimestest.

Kokkuvõtteks

ERMi hariduskeskuses loodud interaktiivne kultuurikursus võimaldab siinsete kogukondade liikmetel leida uusi kontakte, jagada oma lugu ja saada osa teiste lugudest. Eesmärk on kasvatada uute kultuuritarbijate huvi ja usaldust eesti kultuuri vastu, siseneda kultuuri ja kogukonda tekkivate võrgustike abil, omandada kogemuse kaudu uusi teadmisi ning sügavamat mõistmist kultuurist ning kasvatada arusaamist oma võimalustest kohalikus kultuurielus. Kultuurikursust „Ela eestlaste elusid“ hinnati 2020. aastal Tartumaa õpiteo tiitliga ja „Aasta muuseumihariduse edendaja 2020“ auhinnaga.

Kursustel on tänaseks osalenud 1500 inimese. Osalejaid on olnud Eestile lisaks peaaegu kogu maailmast – esindatud on Tšiili, Mehhiko, Brasiilia, USA, Kanada, Venemaa, Ukraina, Hiina, Jaapan, enamik Euroopa riike ja Aafrika. Oleme kohtunud väga huvitavate ja eriliste inimestega. Mõni on tulnud Tartusse õppima, mõni loodab siin tööd leida või on tulnud perekondlikel põhjustel. Nooremad osalejad on olnud gümnaasiumist ja vanim 96-aastane tartlanna.
Lõppsõnaks ühe kursuse „Ela eestlaste elusid“ osaleja hinnang: … kursus on üks minu kõige huvitavamatest kogemustest kogu mu siinoleku ajal. Olen väga rõõmus, et osalesin, suur-suur tänu ja loodan uuesti tulla, kui midagi sarnast jälle toimub; … kursus aitas meil näha, kuidas erinevad ajaloosündmused on kujundanud Eesti rahvast, võimaldas luua kohaliku inimese portree ja andis võimaluse elada eestlaste elu.

[1] https://www.erm.ee/et/content/ela-eestlaste-elusid

[2] https://www.erm.ee/et/content/kohtumised

[3] https://haridusekraanil.ee/

[4] https://blog.erm.ee/?p=12051