EMÜ Veebiajakiri

Tärkava kevadega on Nõmme mändide all asuvas Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) muuseumis valminud põnev digimäng. Mäng aitab tundma õppida Marie Underi ja Friedebert Tuglase elu ja loomingut just samasuguse uudishimuga, nagu seda teeks väike Illimar, kes tahab avastada maailma.
Mitu mäluasutust üle Eesti pakub võimalust panna teadmisi proovile digimängudes. Näiteks Rahvusarhiivi kodulehelt leiab Arhiivikooli õppematerjalide alt laia valiku mänge eri teemadel ja eri vanustele. Digiajastul digipööret püüeldes on ka hariduses väga aktuaalne digipädevus ja -võimalused. Eriline vajadus tehnoloogiliste oskuste ja ressursside järele kerkis esile paari aasta eest seoses pandeemiast tulenevate piirangutega. Digitaalseid õppematerjale sisaldavast E-koolikotist leiab sellest ajendatult mitmeid Eesti muuseumide valmistatud õppematerjale, mis toetavad osaliselt näiteks kontaktivaba õpet ning loovad vaheldusrikkamad ja digigeneratsioonile sobivamad võimalused õppimiseks (Eesti Muuseumiühing 2020).
Kuigi tänapäeval räägitakse üha enam nutisõltuvusest, ei tohiks kindlasti hariduses nutiseadmeid ja digimaailma kõrvale jätta. Tuleb õppida ja õpetada, kuidas digivahendeid efektiivselt, eesmärgipäraselt ja võimalikult suure kasuteguriga kasutada. Digiajastu aina süveneb ning pakub rohkelt hüvesid, kui end piisavalt kurssi viia ning oma teadmisi ja oskusi pidevalt kaasajastada (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2021).
Underi ja Tuglase muuseumi digimängu koostasid Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö, alushariduse pedagoogika, eripedagoogika ja rekreatsioonikorralduse tudengid projekti „Erialasid lõimiv uuendus“ (ELU) raames. ELU on Tallinna Ülikoolis kohustuslik õppeaine, kus teevad koostööd eri valdkondade tudengid ja õppejõud.

Projekti idee autor ja juhendaja on Tallinna Ülikooli kultuuriteaduse tudeng ning Underi ja Tuglase muuseumi digiteerimisjuht, kelle eesmärgiks oli luua Underi ja Tuglase muuseumi teemaline hariduslik, kasutajasõbralik ning huviäratav digimäng, mille kaudu muuseumikülastaja saaks eelkõige kinnistada muuseumikülastuselt saadud teadmisi. Pedagoogilise psühholoogia järgi on eduka õppimise üks aluseid interaktiivsus ja uue informatsiooni iseseisev kasutamine eri kontekstides. Projekti ülikoolipoolne mentor oli eesti kirjandusteadlane Ave Mattheus. Projektis said kaasa rääkida kõik Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna töötajad. Lisaks küsiti arvamust pedagoogidelt ja õpilastelt.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel läbi viidud Kantar Emori uuringus „Eesti muuseumite külastamine ning külastuste ajendid“, mille eesmärk oli kaardistada Eesti elanikkonna üldist huvi ja eelistusi seoses Eesti muuseumite korduvkülastusega ning valmisolekut aastase muuseumikaardi soetamiseks, selgub, et õpilaste osakaal muuseumite külastajate hulgas on väga väike (Kantar Emor 2020). Muuseumitel kui mäluasutustel on suur roll kultuuri kogumisel, säilitamisel, kirjeldamisel ja vahendamisel (Eesti Rahva Muuseum). Ajalugu kujundab identiteeti, on abiks mitte üksnes mineviku, vaid ka oleviku mõistmiseks, sealjuures on ajaloos aset leidnud vead ja õnnestumised olulised tegurid valikute tegemisel tuleviku tarbeks. Mida varem leiavad aset positiivsed, informatiivsed ja edasist huvi äratavad kokkupuuted kultuuri ja ajalooga, seda lihtsam on inimesel end tundma õppida, sotsialiseeruda ja eri valdkondades kaasa rääkida ning otsuseid teha.
Ajakirjas Keel ja Kirjandus avaldatud artikli „Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused“ kohaselt kostab viimastel aastatel õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peetakse silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist (Puksand 2012). Samuti selgus uuringus „Eesti lapsed loevad meelsasti, kuid vanusega lugemishuvi raugeb“, et laste lugemishuvi vanemaks saades kahanes. Uuringus küsitleti Eesti 8-, 10- ja 12-aastaseid lapsi (Sommer et al. 2020).

Nii nagu ajalugu, annab ka kirjandus võimaluse kellegi teise vigadest ja õnnestumistest isiklikult õppida. Lisaks on kirjandus oluline sõnavara laiendamise allikas ja aitab parandada väljendusoskust. Eesti kirjanduse lugemise kaudu püsib eesti keel elus.
Kirjanike muuseumid on potentsiaalne sild õpilaste ja kirjanduse vahel. Muuseumi võimalused võivad sütitada külastajas enneolematu kirjandushuvi. Muuseumitundide peamiseks eesmärgiks on huvi tekitamine teema vastu, tunnis käsitlevate teemade rikastamine ning kogemuste pakkumine (Uusmaa 2012). Mäng mõjub positiivselt õppeprotsessile ning selle eesmärk on kaasa aidata erisuguste faktide ja muljete meeldejätmisele (Mullins ja Sabherwal 2018).
Mängupõhise õppe eesmärk on suurendada õpilaste aktiivset osalemist muuseumitunnis ja laiendada nende teadmisi, sest mängust saavad nad teada ka fakte, mida ekskursioonil või klassiruumis ei kuule. Projekt muudab õppetöö interaktiivsemaks ja vaheldusrikkamaks ning pakub õpetajatele koostöövõimalust muuseumiga. Uuringus, milles uuriti Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi üliõpilaste, üldhariduskoolide õpetajate ja muuseumipedagoogide arusaamu ja igapäevapraktikat muuseumiõppe kasutamise kohta, leiti, et õpetajad ei teadvusta täiel määral enda rolli õppeprotsessis ega kasuta järjekindlalt eel- ja järeltegevusi muuseumitunnis kogetu lõimival seostamisel koolis õpitavaga. Õppekäigud väljaspool kooli asuvatesse õpiasutustesse annavad võimaluse piiratud kontekstis õpitut seostada ja kasutada igapäevaelus: harjutada eluliste probleemide lahendamist, otsuste langetamist, aruteludes osalemist, arendades indiviidi kognitiivset, sotsiaalset ja emotsionaalset võimekust. Õpetaja roll siinkohal on aidata õpilastel luua seoseid koolis õpitava ning teises kontekstis kogetuga, võimaldades õpilastel õpitut efektiivsemalt mõista (Visnapuu 2020). Külaskäik Underi ja Tuglase muuseumisse toetab kindlasti erinevaid koolis käsitletavaid teemasid: näiteks 1905. aasta revolutsioon, Eesti iseseisvumine, maailmasõjad, okupatsioonid, kirjandus, kunst, loodus ja palju muud. Kuna ekskursioonil vahel kõike ei kuule, on loodud mäng abiks terviklikuma pildi loomiseks. Sellegipoolest on oluline õpilasi ärgitada aruteludele, seoste väljatoomisele varem õpituga ja arendada muusemikogemust koolielus edasi.

Loodud mängu peamine sihtrühm on muuseumikülastajad, eelkõige põhikooli lõpuklassid ja gümnaasiumiõpilased, kes osalevad muuseumiekskursioonil. Digimäng on huvitav kõigile külastajatele, aga köidab kindlasti ka kooliõpilaste tähelepanu. Muuseumimängu saab mängida iga külastaja oma isiklikus mobiiltelefonis. Veebiplatvormil Genially loodud mänguni jõuab külastaja muuseumist leitava QR-koodi abil.
Mängu läbimiseks on vaja vastata küsimustele, mis käsitlevad Marie Underit ja Friedebert Tuglast ning nendenimelist muuseum-uurimiskeskust. Kus Under ja Tuglas tutvusid? Millise eesti kirjaniku auks lasi Tuglas koduaeda monumendi püstitada? Kuidas aitasid maalikunstnik Ants Laikmaa ja kirjanik Eduard Vilde kaasa Underi luuletajakarjäärile? Millal hakati välja andma Tuglase-nimelist novelliauhinda? Millal ja miks avati Underi ja Tuglase muuseum-uurimiskeskus? Kes on siuru? Neile ja mitmele teisele küsimusele leiad vastused Underi ja Tuglase muuseumi nutimängust.
Mängu käigus ei pea kartma valesid vastuseid, kuna need avavad võimaluse avastada huvitavaid lisateadmisi Underi ja Tuglase elu ning muuseumi kohta. Kui mõni küsimus jääb vastuseta, küsi julgesti lisa muuseumi töötajatelt – kõik põnevad faktid seekord kahjuks mängu ära ei mahtunud. Kui juhtub, et oled jõudnud küsimuseni, millele keegi ammendavat vastust ei ole veel leidnud, siis julgustatakse sind ise pisut uurimistööd tegema ja oma tulemusi ka muuseumi töötajatega jagama. Underi ja Tuglase muuseum-uurimiskeskuse kogudes leidub palju põnevaid materjale, mida on võimalus ettetellimisel põhjalikumalt uurida. Valikus on raamatu-, foto-, postkaardi-, kunsti- ja esemekogu, fonoteek, käsikirjad ja kirjavahetus.
On põhjust uskuda, et nüüdisaegsetes muuseumides kasvab noorte huvi muuseumis õppimise vastu. Loomulikult on muuseum ja selle juurde kuuluv õige pea õitsema puhkev aed avatud kõigile huvilistele. Väikese Illimari 12 asuv muuseum on avatud E–R kl 10–17, ent parim on külastussoovist ette teatada e-kirjaga: muuseum@utkk.ee.
15. juunil leiab Underi ja Tuglase muuseumis aset traditsiooniline aiaseminar „Enam kui inim. Kirjandus ja kunst mitmeliigilises maailmas“, kuhu kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima. 

Kasutatud allikad

• Eesti digiühiskond 2030. (2021). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
• Eesti muuseumite külastamine ning külastuste ajendid. (2020). Kantar Emor. https://static.visitestonia.com/docs/3618642_muueumite-kylastamine-ajendid-muuseumikaart-2020-eas.pdf.
• Mullins, J. K. ja Sabherwal, R. (2020). Gamification: A cognitive-emotional view. – Journal of Business Research 106, 304-314. https://doi.org/10.1016/j.jbusres.2018.09.023.
• Muuseumide e-õppematerjalid koolidele ja lasteaedadele. (2020). Eesti Muuseumiühing. https://www.muuseum.ee/muuseumide-e-oppematerjalid-koolidele-ja-lasteaedadele/.
• Mälu, mäletamine, mälestused ja elulugu kui ajalugu. Eesti Rahva Muuseum. https://www.erm.ee/et/content/m%C3%A4lu-m%C3%A4letamine-m%C3%A4lestused-ja-elulugu-kui-ajalugu.
• Puksand, H. (2012). Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused. – Keel ja Kirjandus 54 (11), 824-835. https://doi.org/10.54013/kk660a3.
• Sommer, S., Steinbach, K., Rüütel, M. ja Volman, K. (2020). Uuring: Eesti lapsed loevad meelsasti, kuid vanusega lugemishuvi raugeb. https://novaator.err.ee/1094049/uuring-eesti-lapsed-loevad-meelsasti-kuid-vanusega-lugemishuvi-raugeb.
• Uusmaa, S. (2012). Muuseum kui formaalharidust toetav õppekeskkond. Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut. http://vana.muuseum.ee/uploads/files/magistritoo_sireli_uusmaa.pdf.
• Visnapuu, K. (2020). Muuseumipedagoogika rakendamise võimalused formaalhariduses Tartu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Haridusinnovatsioon. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/67160/visnapuu_kaja_ma.pdf?sequence=1&isAllowed=y.