EMÜ Veebiajakiri

Viie päeva jooksul tutvustasid huvitavaid lähenemisi ja jagasid praktilisi nippe kogenud muuseumide nõustaja Ameerika Ühendriikidest Linda Norris ja Helsingi Linnamuuseumi kuraator Jari Harju. Museoloogia õppejõu François Mairesse’i eestvedamisel arutleti ICOMi muuseumi definitsiooni ajakohastamise vajaduse üle.

Publiku kõnetamine ja kaasamine, sihtgrupi ootustele, soovidele ja vajadustele vastava teenuse pakkumine ning ühiskonnas aktuaalsete teemade käsitlemine või ajaloo tutvustamine nüüdisaegsete meetodite ja võimaluste abil on Balti riikide muuseumimaastikul kindlasti aktuaalne teema. Küll aga, vaadates Eesti muuseumides ja ka mujal maailmas toimuvat, ei saa väita, et see oleks päris uudne lähenemine. See kindlasti ei tähenda, et publikukesksest lähenemisest ei peaks veelgi rääkima. Vastupidi, koolitusel kuuldu põhjal võib öelda, et ka meie muuseumidel on veel minna, et publikut paremini mõista, näitusi eri sihtgruppidele kohandada ja uusi ideid katsetada. Üllatusega tuli aga tõdeda, et nii mõnigi Läti ja Leedu kolleeg pidi selle mõtteviisiga natuke harjuma. Kui paljud koolitusel osalenud said uusi ideid ja ka julgust nende elluviimiseks, siis mõnele avas koolitus ilmselt ka uue perspektiivi.

Koolitajad olid professionaalsed ja keskendusid eelkõige praktilistele näidetele ja ülesannetele. Seega möödus enamik aega grupiaruteludes ideid ja lahendusi välja pakkudes. Seminarides tutvustas Linda Norris mitut kasulikku ideede kogumise meetodit, selgitades, et head mõtted ja ka näituste ideed ei teki iseenesest, vaid vajavad vahel konkreetset tehnikat. Lisaks andis ta praktilist nõu, kuidas käituda juhirollis ning mismoodi tööülesandeid tähtsuse järjekorda seada.

Jari Harju kõneles kogukonna kaasamisest ekspositsiooni ja programmide loomesse Helsingi Linnamuuseumi näitel ning selle lähenemise kasust muuseumile. Mulle tundub, et seda mõtteviisi võiksid ka meie muuseumid aktiivsemalt katsetada. Lisaks tõi Jari välja, kui oluline on muuseumil oma publikut tunda ja külastajatelt tagasisidet küsida. Positiivse näitena rääkis ta, kuidas Helsingi Linnamuuseum oma näitusi tehes arvestab külastajaprofiilidega vastavalt põhjusele, miks inimesed muuseumis käivad. Vajalikku tagasisidet saadakse fookusgruppidelt.

Nädala jooksul panid Jari ja Linda koolitusel osalenud muuseumitöötajad mitmel korral proovile – näiteks tuli grupitööna välja mõelda „Urban Gardening“ näitusekontseptsioon, mis kaasaks linnaaednike kogukonda näituse ettevalmistamisse ja paneks mitmesuguste tegevuste kaudu tavakodanikke näitusega suhestuma. Näituse loomeprotsessi tuli kutsuda üks kindlate huvidega grupp, näitus pidi kõnetama linnaelanikke ja väljapanek sisaldama ka interaktiivseid elemente. Missugune on kogukonna roll näituse tegemisel? Kas andagi juhtiv roll kogukonnale? Milliste tegevuste ja programmide abil näitus linnaelanikele lähemale tuua? Töögrupid pakkusid välja loovaid ja intrigeerivaid lahendusi. Juhendajate poolt hästi läbi mõeldud harjutus juhtis tähelepanu võimalusele haarata muuseumi sisutegevustesse eri kogukondi.

Palju põnevust tekitas ülesanne, kus tänaval inimesi küsitledes tuli välja selgitada, kui tihti ja kellega Kaunase elanikud muuseume külastavad. Lisaks uurisime, kuidas linna inimesed oma vaba aega veedavad, mis muudab muuseumikülastuse nauditavaks, mis põhjustel muuseume mitte külastada ning milliste kanalite kaudu leitakse infot muuseumide kohta. Selle ülesandega panid juhendajad koolitusel osalejad mõistma, kuivõrd oluline on tunda oma publikut. See motiveeris muuseumitöötajaid olema julge ning küsima otse potentsiaalselt sihtrühmalt nende arvamusi, hoiakuid, harjumusi ja käitumismustreid. Nii minus ja usun, et teisteski osalejates tekitas see ülesanne soovi teha sarnaseid küsitlusi ka oma muuseumi tarbeks.

Koolitusnädalast jäi eeskätt kõlama mõte, kuivõrd tähtis on mõjuvate näituste tegemise ja efektiivse kommunikatsiooni saavutamise eesmärgil tunda oma publikut ja potentsiaalset külastajat. Sama oluline on küsida külastajalt tagasisidet ja selle põhjal muuseumi väljapanekuid, programme ja teenuseid arendada. Võtsin kaasa ka kohalike kogukondade kaasamise idee.

BMSi korralduslik pool oli leedukatel suurepäraselt ja punktipealt organiseeritud – viie päeva jooksul oli programmivälist vaba aega täpselt üks tund. Pärastlõunased ekskursioonid ja õhtused koosviibimised ning jalutuskäigud kolleegidega võimaldasid siiski ka Kaunase muuseume külastada ja linna unikaalset modernistlikku arhitektuuri tundma õppida. Oli üks intensiivne, ideerohke ja inspireeriv suvealguse nädal Kaunases.

Kadri Piirimäe

Eesti Kunstimuuseum