EMÜ Veebiajakiri

Kultuuripärandit on muuseumides ja mäluasutustes hoitud mitmel eesmärgil, muu hulgas selleks, et näidata tähendusi, erinevaid aegu ja ilu, et hoida silme ees nutikaid ideid, esteetilise väärtuse loojaid, elukogemust argielust läbi sajandite. Muuseumide hoidlariiulitele kasutut prügi ei satu, seal valitseb puhtus, kord, süsteem ja esemetel on kontekst. Muuseumitöötajad teavad, kuidas terad sõkaldest eraldada, nii et igal esemel oleks oma inimlik lugu, väärtus ja infoväli. Kultuuripärandis olulised esemed ja nähtused on ühiskonna järjepidevuse hoidjad ja jätkusuutliku maailmatunnetuse toetajad, millest on igal uuel põlvkonnal taas õppida.

Taaskasutus, parandamine ja prügi

Praegu võib ühiskonnas tunnetada suisa buumi, mis kannab küllalt lihtsat nime – taaskasutus. Sellega seostuvad parandamiskunst ja -oskused. Tänapäeval pole mingi ime, kui taaskasutuse parimad näited jõuavad kõrgmoelavadele või säravad presidendi vastuvõtu defileel punase vaiba pääl. On saabunud äratundmine, et asjatut tarbimist saab vältida ja olemasolevat paranduskeldrites-töökodades parandada ning et konservaatoritelt või muuseumiõppeprogrammidest saab neis asjus tarka nõu.

Prügi vältimine ja taaskasutus ei ole meie argielus midagi uut. Üha olulisemaks on muutunud muuseumikogudest välja otsitud vanad lahendused ja õpetussõnad, kuidas Nõukogude ajal või varemini ise tehes hakkama saadi, näiteks pesumasinast muruniidukit ehitati. Konservaatorite nõul saab igaüks korda teha oma tooli, laua, jalgratta või riideeseme. Ise tegemisega seotud vaba aja tegevused annavad omakorda positiivset energiat ja heaolutunnet. Kas peedist saab pesumasina? Vaata https://peedistpesumasin.ee!

„Meie argised leiutised“ näitusel „Kohtumised“ – loe lisa  https://blog.erm.ee/?p=13498.

Minema visatatud

Kaheksa riigi muuseumid (vt nimekirja artikli lõpus) said 2023. aastal Brüsselis Euroopa Ajaloo Majas valmis näituse pealkirjaga „Throwaway / Jeter / Minema visatud“ (kuraator Christine Dupont), mida toetab kataloog näituse ülevaate ja esseistliku perspektiiviga muuseumide ja prügi suhtest ning virtuaalnäitus https://throwaway-history.eu/en.

Projekt koondas prügi teemaga seotud näiteid muuseumide kogudest, iseloomulike esemete lugusid, aga ka häid näiteid muuseumide haridusprogrammidest Sloveeniast, Austriast, Saksamaalt, Poolast, Belgiast jne. Näiteks MUCEMi näitusel „Ordures“ Liége’s uuritakse, mis „häält“ teeb prügi. Euroopa Ajaloo Muuseumi kogus on Bruno Mouroni ja Pascal Rostaini fotosari „Lahkamised“, mille autorid võtsid vaatluse alla Briti supermodelli Kate Mossi prügikastis leiduva prügi. Berliini Kultuuride Muuseum otsis oma kogudest välja 19. sajandil kasutusel olnud korduskasutatavad hügieenisidemed ja 21. sajandil kahvlist valmistatud disainkäevõru, Liège’i Valloonia provintsiaalmuuseum aga vana aadlikule kuulunud ajastu tarbekunsti jääkmaterjalist bousillé-tüüpi suveniirhobu, mis uhkeldaks iga jõuka keskklassiinimese kaminasimsil ka tänapäeval. Rasked ajad ja sõjad peegelduvad muuseumide kogudes taaskasutatud materjalide näidetega, näiteks Ettore Guatelli muuseumi kogudes on selleks sõdurikiivrist tehtud käepidemega voodisoojendusnõu. (Nõukogude ajal pandi ühikas välivoodi alla selline lihtne reflektor, mis paraku puuvillase madratsi mõne aja pärast ära kõrvetas ning see prügimäele tuli visata.)

Muuseumid jälgivad tähelepanelikult tänapäeva ühiskonda ning praeguse argielu näiteid kogutakse juba teadlikumalt. Osalesid Euroopa Ajaloo Maja https://historia-europa.ep.eu/en/welcome-house-european-history, Eesti Rahva Muuseum (www.erm.ee ), Euroopa Kultuuride Muuseum Berliinis (https://www.smb.museum/en/museums-institutions/museum-europaeischer-kulturen/home/, Rahvamuuseum Viinis (https://www.volkskundemuseum.at/en, Austria Loodusajaloomuuseum, https://www.nhm-wien.ac.at/, Varssavi etnogaafiamuuseum https://ethnomuseum.pl/ ning Guatelli Muuseum https://www.museoguatelli.it/.

Alles hoitud

Näituseprojekti ettevalmistamise raames sai ka ERMis ette võetud inventuur, et välja selgitada, mis meie kogudest seostuvad selliste märksõnadega, nagu prügi, jäägid, euroremont, keskkond, tarbimine, second-hand, taaskasutus, parandamiskunst, looming jne. Prügi teemad seostuvad kogudega eri nurkade alt. Näiteks on ERMi kogudes Muhu mustriga kinnas (A 850:34), mis rändas II maailmasõja ajal Saksamaale ja sealt 2000. aastatel tagasi Tartu teise-käe-poodi. Sealt jõudis ta ERMi etnograafiliste esemete kogusse oma rändamise loo tõttu. Prügiks saamisest on päästetud ja uuele elule aidatud rahvatantsukollektiivi Saaremaa rahvarõivaste kurrutatud seelikud, mis Veski tänaval asunud EPA klubi euroremondi käigus ära visati.

Pöördelistel 1990. aastatel jõudis Eesti tarbijateni igasugust pulsti, samuti mõned kuulsad kaubamärgid. Moodsa ajaga püüdis kaasas käia ka Eesti ettevõte Sangar. Sellest ajast on muuseumi kogus vahva looga särk, millega noor literaat õilistas ja irvitas 1990. aastate rahakultust ja uue ilma ihalust. Karl-Martin Sinijärv on ise meenutanud murdelisi aegu Tartus: „Kui märk tähistab värki ja värk tähendab märki, aga see värk, mida tähistas too märk, on tegelikult hoopis üks teine värk, millel on omakorda oma märk ning kokku on kõik nagu Kört-Pärtli särk, siis see ongi semiootika.“

ERMis on ka 2009. aasta laulu- ja tantsupeo osalejate T-särk kui lugu taaskasutatud tekstiiljäätmetest valmistatud sümboolsest esemest. Aktuaalne teema on kogudes pidevas täiendamises.

Esemete elukaar

Keskkonnateemat leiab ERMis mitmelt näituselt. Eesti püsinäitusel „Kohtumised“ on alateema taaskasutusest ning eraldi alanäitus „Inimene ja looduskeskkond“, mis vaatleb sõdade ja epideemiate, aga ka näiteks sõnniku kasutusele võtmise mõju Eesti argielule.
2021. aastal tegid Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased ERMi osalussaalis valmis intrigeeriva näituse „Tõttamise tagajärjed. Kiirmoe kahjulikest mõjudest“ (https://www.erm.ee/et/content/t%C3%B5ttamise-tagaj%C3%A4rjed). Noored tahtsid julgelt välja joonistada ühe T-särgi elukaare ja näidata, miks üks puuvillane särk jõuab nii kiirelt ja kergekäeliselt prügimäele, kus sellega pole isegi kajakatel midagi peale hakata. Näituse tegemisel mõtlesid õpilastega kaasa Stockholmi Keskkonnainstituudi eksperdid, analüüsiti dokfilme „Moest väljas“ (J. Kilmi, L. Laberenz) ja „True costs“ (A. Morgan) ning arutati selliste mõistete üle nagu ringmajandus, ostupalavik, ületarbimine, eseme elutsükkel ja inimese enda keskkondlik jalajälg. Huvi tekitas küsimus, kuidas uuritakse TTÜ laborites tekstiilikiudude eluiga, kuidas Pariisi moelaval paneb modell kleidi selga aerograafiliste võlunippide abil ja kuidas tegutseda nii, et tekstiilijääke ei tekikski. Näituse külastajatena sihiti eelkõige gümnaasiumi keskkonna- ja loodusõpetuse õpetajaid koos oma õpilastega, et noored ise analüüsiksid esemete saatust tarbimisühiskonnas.

Kogude täiendamine

ERMi arhiivi täiendamine ühiskonnas aktuaalsete teemadega on tavapärane kogumismeetod. Näiteks 2022/2023 koguti lugusid teemal „Asjad, taaskasutus ja prügi“. Arhiivi laekus erakordselt rikkalik saak: oli nii klassikalisi kirjatöid, õpilastöid kui ka ühiskonnakriitiline muusikavideo prügi teemal. Valmis ka näitus „Parandamise kunst“ (kuraator Tenno Teidearu), mille teemal saab muuseumi materjale saata ka 2023. aastal. Üheskoos panid ERMi filiaal Heimtali muuseum, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia käima veel püksipaikamise võistluse. Ägedalt parandatud teksadest valmis põnev näitus https://www.erm.ee/et/content/lipp-lipi-peal-lapp-lapi-peal, lood ise jõudsid ERMi arhiivi portaalis https://rahvalood.ee/lood/parandamine-ja-taaskasutus/.

Prügi uued sihid

Julged teemapüstitused ja üsna „räpase“ teema inimlik tunnetus toovad näitusel nii Brüsselis kui ka Tartus külastajate ette väga erinevad prügi perspektiivid. Käibeväljendi „ajalugu õpetab“ võiks asendada vanasõnaga „esivanemate tarkus hoiab elus, kui seda uutmoodi uuel ajal oskuslikult kasutada“.

„Minema visatud“ näituseprojekti eesmärk on olnud anda häälekamalt märku muuseumide aktiivsest rollist kultuuripärandi keskkonnateadlikul mõtestamisel ning muuseumide kommunikatiivsel rollil rohepöördes. Muuseumides on tuhandeid näiteid ja teadmisi, mis aitavad toetada meie argielu praktikaid ja mida ühiskond vajab innovatsiooniks. Ei ole teemat, millega keskkondlikkust ei annaks toetada. Ka „Teeme ära!“ talgute raames on muuseumi territooriumilt ja järve põhjast leitud Nõukogude sõjaväe äravisatud prügi, mis räägib omamoodi lugu külma sõja aegadest. Tänu keskkonnauuringutele teame, et väga ohtlikud Läänemerele on kanalisatsiooni visatud suitsukonid – selle materjali kokku kogumisel saab innovatsiooni abil teha 3D-printimismaterjali ja nii vist võib sündida mõni uus tänapäevases kasutuses etnograafiline ese.

Näituse partnermuuseumid teevad aasta jooksul mitu väiksemat alaprojekti. ERMis oli suvel Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ja moedisaineri Reet Ausi tudengite taaskasutusprojektide töötuba ja mininäitus „Prügi uued sihid“, 26. mail toimus teemapäev „Jätkusuutliku tarbimise päev“ (https://www.erm.ee/et/jatkusuutlik-tarbimine), mille ettekanded on järelvaadatavad. Nendel teemadel saab edasi arutleda portaalis „Minema visatud – ühe tänapäevase kriisi ajalugu“ (Kääriku Metsaülikool 2023 https://metsaylikool.ee/mu23/). Virtuaalnäituse „Minema visatud“ materjale saab aga edaspidigi kasutada muuseumi haridusprogrammides, koolides ja ka ülikooliõppes.

Projekti partnerid:
Euroopa Ajaloo Maja https://historia-europa.ep.eu/en/welcome-house-european-history
Eesti Rahva Muuseum (www.erm.ee)

Euroopa Kultuuride Muuseum Berliinis (https://www.smb.museum/en/museums-institutions/museum-europaeischer-kulturen/home/
Rahvamuuseum Viinis (https://www.volkskundemuseum.at/en
Austria Loodusajaloomuuseum, https://www.nhm-wien.ac.at/
Etnograafiamuuseum Varssavis https://ethnomuseum.pl/
Guatelli Muuseum https://www.museoguatelli.it/
Valloonia Elu-olu Muuseum, Liege https://www.provincedeliege.be/fr/node/1083,
Rumeenia Rahvusmuuseum https://muzeultaranuluiroman.ro/en/home/
Lähiajaloomuuseum Celjes https://www.muzej-nz-ce.si/en/