EMÜ Veebiajakiri

Lastemuuseum Miiamilla avas uue püsinäituse „Laste maailmaruumid“. Näitus on mõeldud tervele perele, kuid suunanäitajateks on olnud lapsed ise.

Lastemuuseum Miiamilla asub imelises Lastepargi paviljonis Kadriorus. Hoones, mis on olnud alati laste teenistuses, avati 2009. aastal Tallinna Linnamuuseumi filiaal ja Eesti ainus lastemuuseum. „Miia-Milla-Manda ei ole niivõrd esemekeskne muuseum, kuivõrd muuseum väärtustest ja inimlikkusest,“ on kirjutanud Tanel Veeremaa.

Lastelinn

2024. aasta alguses avatud uus püsinäitus jätkab muuseumi missiooni ja kannab edasi teemamuuseumi ideed. Temaatiliseks keskpunktiks uue näituse loomisel sai empaatia – nii iseenda suhtes kui ka suhetes teistega, enda ümbritseva elukeskkonnaga arvestamine, suhtlus- ja mänguruumi jagamine.

Miia-Milla-Manda ei ole niivõrd esemekeskne muuseum, kuivõrd muuseum väärtustest ja inimlikkusest.

Empaatia, tunnetuslikkus ja tajumine on põimitud ekspositsiooni eri kihtidesse. Püsinäituse visuaalid, audiotekstid, eksponaatide sisu ja disain suunavad külastajat ise erinevaid teemaruume avastama ja eksponaate lahti mõtestama. Palju sõltub muuseumikülastajaist endist, kes samal ajal näitust kogevad – muuseumikogemus tekib lapse ja vanema suhtest, sotsiaalsest suhtluskultuurist, samas ruumis viibivate laste ühise mängukeele leidmisest ja muudest sisemistest või välistest mõjutajatest.

Laste kaasamisel loob Miiamilla maailmu

Uus püsinäitus „Laste maailmaruumid“ on loodud koos lastega lastele. Muuseumi sulgemise eel 2022. aastal korraldasime uuringu, mille tulemusel sai muuseum teada, millised on külastajate lemmikeksponaadid. Vastuste põhjal jõudis meie uuele püsinäitusele lausa viis eelmise näituse eksponaati, millest kõige suuremat elevust tekitavad suur mänguauto ja saja-aastane kassaaparaat. Enamiku endisest ekspositsioonist annetas muuseum Tallinna Lastekodule, Nõmme Loodusmajale ja teistele Tallinna lasteasutustele.

Mitme muuseumieksponaadi kujundamisel korraldasime esemete kogumisi, mille tulemusel annetati kiikhobuseid, mudelautosid, eri ajastute mänguasju, mis nii oma lugude kui ka disainielemendina on leidnud püsinäitusel ainulaadse väljundi ja asukoha.

Näituse loomisfaasis kasutasime ära ka 2022. aastal toimunud muuseumiööd, mis keskendus rohelise, jätkusuutliku, ligipääsetava ja kaasava muuseumi teemale. Muuseumiööl toimunud töötoas lasime külastajatel meisterdada karpidest linnaruumi. Ühisel linnamaastikul kujutasid lapsed lisaks mänguväljakutele ja purskkaevudele erinäolisi hooneid – muuseum, teater, kool ja teised laste silmade kõrgusel või igapäevasel teekonnal meeldejäävad majad.

Kogumiskampaaniate käigus saime laste joonistusi nii unistuste tubadest kui ka tundeelukatest. Lisaks viisime lasteaedades läbi intervjuusid ja töötube, kus kogusime laste mõtteid tööõnnemasina, üksmeeletoa, tülisokkide, heade sõnumite reklaamtahvli, ruumiviitade ja tekstiilidisaini jaoks. Lastevanemaid kaasates saime luua viis eriilmelist lastetuba Tallinnast, Vana-Vigalast, Harju-, Rapla- ja Jõgevamaalt. Toad on nagu miniatuursed ajakapslid, kus lapse kohalolu on tunda pooleli oleva mängu näol.

Lapsed on olnud suunanäitajad, et luua leidlike lahendustega eksponaate, nagu praegu muuseumis kogeda saab. Nii elavad muuseumis laste endi loodud tundeelukad, vaipadel ilutsevad sotapotamustrid, ruumides kõlavad laste emotsioonid ja see loetelu on tõesti vaid imeväike osa sellest, kui palju on näitusel kasutatud laste enda panust, mida nad otseselt või kaudselt on ekspositsiooni andnud.

Üksmeeletuba

Intuitiivne muuseumikeskkond

Muuseumisse sisenedes saab laps kohe tunde, et see maailm on talle. Püsiekspositsioon avab loovalt ja mänguliselt lapse elu erinevaid kasvukeskkondi, milles ta igapäevaselt tegutseb. Metoodiline ja intuitiivne muuseumikeskkond võimaldab lapsel olla oma maailmade avastaja ning vaba mänguga väljendada oma loovust, uudishimu ning iseseisvust. Näitusekogemus vormub terviklikuks muuseumielamuseks mänguliste joonistuste abil, mille teostas kunstnik ja näituse graafiline disainer Gertu Kallas (MOTOR). Graafiiline stiil on võetud laste joonistustelt, kus on nii akvarelli, vabakäelist vildikakritseldust kui ka ebaühtlast piirjoonelisust.

Lapsesõbraliku disaini, eksponaatide tehnilised ja loovlahendused ning inseneriväljakutsed näituse ehitamisel lahendasime koostöös produktsioonifirma MOTOR ja KOKO arhitektide tiimiga. Projektijuhi Sandra Aleksiuse suunamisel pöörasime protsessi käigus tähelepanu ka näituseloome jalajäljele. Ruumide värvilahenduste valikul kasutasime ära Muinsuskaitseameti viimistlusuuringuid (2007) ning taastasime võimaluse kasutada ruumides rohkem loomulikku valgust.

Näituseruumid on jagatud kolmeks alateemaks

Esimene on sisemaailm – lapse oma tuba, kus saab mängude ja lugude vahendusel turvalisel viisil tuttavaks tundemaailmaga ning leida üksteisega sarnasusi. Järgneb välismaailm – laste silmade kõrgusel olev linnaruum toetab ühise suhtlusruumi leidmist linnas leiduvate elementide kaudu (kultuuriruum, linnaaed ja -pood, tänavamustrimäng jm). Veel on fantaasiaruum. Vormi- ja värvimänguline loovruum julgustab ruumi uutmoodi ja leidlikult ümber kujundama.

Vormi- ja värvimänguline loovruum julgustab ruumi uutmoodi ja leidlikult ümber kujundama.

Näitusel on ka muuseumitornis avanev Ilmaruum ja eriline Üksmeeletuba, mis keskendub lahenduste leidmisele keerulisemates suhteolukordades nii laste kui ka vanemate vahel. Ekspositsiooni on leidlikult paigutatud Tallinna Linnamuuseumi mänguasja-, kultuuriloo- ja arhiivikogust pärit esemeid. Museaalide põhieesmärk on täiskasvanud külastajale meelde tuletada lapseks olemise aega ja mänge ning seda kõike oma lapsega jagada.

Kui muuseumi siseruumides kajastub tänapäeva lapse elu, siis muuseumi hoovialal olev välinäitus ühendab Lastepargi elu- ja ajalugu läbi ajastute. Siinsed tegevuspunktid kutsuvad mõistma, et ükskõik mis aegadel on lapse põhiülesanne mängida ning mängu abil maailma ja oma ümbrust tajuda.

Keskkonnakera.

Muuseum, kus kõik mängivad

Näituse „Laste maailmaruumid“ sihtgrupiks on terve pere. Kuraatorid püüdsid luua turvalise ja loovalt mängulise muuseumiruumi, mis toetab enesearengut ja sotsiaalseid oskusi. See on muuseum, kus laps saab omapäi tegutseda, mis aga samal ajal pakub ühist mänguruumi tervele perele, inspireerides lapsevanemaid (ja teisi lapsi saatvaid täiskasvanuid) saama osaliseks mängus, mida juhib laps.

Näitusel on loodud kombatav tegevustasand ka kõige pisematele külastajatele, kuna Miiamilla on sageli väikelaste esimene muuseumikogemus. Beebi saab seal teha oma esimesi samme, et tutvuda meid ümbritseva kultuuriruumiga. Ka teisest keeleruumist pärit lastele on muuseumis olevad esemed intuitiivselt tajutavad ning lapsed kasutavad eksponaate mängi-loo-avasta-meetodil.

Metoodiliste lahenduste kureerimisel lähtusime esmajoones 3–8 aasta vanustest lastest. See mõjutas eksponaatide loomet alates teemavalikust eksponaatide disaini, materjalide, ruumikujunduse, värvilahenduste ning väikese külastaja kasutusmugavuseni välja. Laps saab näituseruumis mängides mõjutada ruumi iseloomu, tehes seda lapsele loomuomase dünaamikaga – liikudes, ronides, pugedes, katsudes, küsimusi esitades ja vastuseid otsides, mõeldes ja mõtestades. Tekstilisel juhendamisel on selles ekspositsioonis väike tähtsus, olulisem on tunnetus ja oma teekonna leidmine, usaldades ennast ja ruumi ning märgates ka teisi selles ruumis.

Kuraatoritena soovime, et lastemuuseumis julgeks ka lapsevanem mängida ja seeläbi paremini oma last tundma õppida – mõista tema mõtteid, tundeid ja muid tegutsemismustreid. Muuseumi audiotekstis kutsub laps: „Tule nüüd ja mängi minuga! Ma olen sulle toeks ja juhiks, kui mängus hätta jääd!“

Näituse „Laste maailmaruumid“ kuraatoritena koos Sireli Uusmaaga, kes armastavad mängida ning kes on terve oma muuseumikarjääri lastelt õppides oma tööd teinud, loodame, et lastemuuseum on kõike seda ja rohkemgi veel kõigile väikestele ja suurtele muuseumi külalistele. Me usume, mäng on meie ühine keel ja võimas vahend, kuidas üksteisega lähedasemaks saada.

Fantaasiaruum. Fotod: Kairi Rand