EMÜ Veebiajakiri

Eesti Maaelumuuseum

Tori hobusekasvandus 160

Koostaja: Merli Sild

Autor: Heldur Peterson

Keeletoimetaja: Ene Nagelmaa

Toimetuskolleegium: Olev Saveli, Merlin Lumiste, Andres Kallaste, Krista Sepp, Merli Sild

Raamatus „Tori hobusekasvandus 160“ antakse ülevaade Tori hobusekasvanduse 160-aastasest ajaloost, selle asutamise eeldustest, põhjustest ja eesmärkidest ning tori tõu kujunemisest. Tori hobusetõu aretus sai alguse norfolk-roadsteri tõugu ristandtäku Hetmani (snd 1886) toomisest Tori hobusekasvandusse, temast said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad. Rõõm on teatada, et tori tõu esiisa Hetmani skelett asub Eesti Põllumajandusmuuseumi püsiekspositsioonis.

Raamatu esimeses, ajaloo-osas tutvustab PhD Heldur Peterson tori hobusetõu kujunemist aastatel 1856–1990 aretusperioodide kaupa ning neil aegadel tegutsenud juhtide ja ettevõtlikumate inimeste mõtestatud tegevust täis otsimisi, leidmisi ja taasavastamist.

Tori hobuse aretusest taasiseseisvunud Eestis aastail 1991–2017 ning hobuste tõuaretusorganisatsioonide tegevusest Eesti NSVs annab ülevaate hobusekasvataja, treeneri, aretustöö juhi, hindaja ja nõuandjana tuntud ning lisaks Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretuse juhina tunnustatud PhD Andres Kallaste.

Raamatu teises osas on avaldatud kahekümne kolme hobusekasvataja kirjutatud lood, milles nad tutvustavad oma elu ja tööd hobusekasvataja ja/või tõuaretajana ning räägivad oma otsestest või kaudsetest kokkupuudetest Tori hobusekasvandusega.

Emotsionaalset äratundmisrõõmu pakub raamatu rikkalik pildimaterjal.

Renovatum 2017/2018

Ajakiri Renovatum Anno ilmus seekord kaksiknumbrina 2017/2018, millega märgitakse Kanutile ja Eesti konservaatoritele olulisi kolmekümne aasta taguseid sündmusi .

Vabariiklik Restaureerimiskeskus (alates 1990. aastast nimega Kanut) loodi 1. detsembril 1986. Kolmekümne tegevusaasta jooksul on küll toimunud muudatusi asutuse struktuuris, mitmel korral on muutunud selle nimi ja logo, kuid eesmärk on jäänud läbi aastate ikka samaks – kultuuriväärtuste kõrgetasemeline konserveerimine ja digiteerimine.

1987. aastal sai teoks tollases Läti NSV pealinnas Riias esimene Eesti, Läti ja Leedu konservaatorite konverents ning ühisnäitus. Tänaseks on Balti riikide konservaatorite erialastest kokkusaamistest kujunenud kaunis traditsioon – iga kolme aasta tagant kohtutakse vaheldumisi Lätis, Eestis või Leedus. Baltimaade konservaatorite XIV triennaal toimus 2017. aasta maikuus Eesti ülikoolilinnas Tartus. 2020 aastal kohtutakse Vilniuses.

Ajakiri Renovatum Anno hakkas ilmuma 1988.a ja käesolev number on arvult juba viieteistkümnes. Veebiväljaande aadress https://renovatum.ee/ Kõik varasemad ajakirjanumbrid on leitavad aadressil http://evm.ee/est/kanut-/ajakiri-renovatum-anno

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Klassikud. Anu Rank-Soans

Koostaja: Karin Vicente

Trükise kujundaja: Stuudio Stuudio

Anu Rank-Soans on aastakümnete vältel disaininud rohkelt tööstuslikult toodetud keraamikat, mida on paljudel kodudes ja nüüd võimalik tema loomingut koondava ja tutvustava kataloogi abil tuvastada. Lisaks saab tutvuda mitmekülgse autori laiemalt vähem tuntud unikaalloominguga.
Anu Rank-Soansi retrospektiivnäitusega kaasnenud kataloog sisaldab ligi 200 toote ja teose fotot, intervjuud Anu Rank-Soansiga ning kataloogi koostaja ja näituse kuraatori Karin Vicente artiklit kunstniku loomingust.

Eesti Vabaõhumuuseum

Reheahi : käsiraamat

Autor: koostanud Rasmus Kask

Trükise kujundaja: Andres Tali

Teos on pühendatud algupärase eesti taluelamu südameks olevale küttekoldele – reheahjule. Varem üsna hajusalt paiknenud käsitlused, uurimused ja valik entnograafilist allikmateriali on koondatud ühte ning täiendatud raamatu autorite väärtusliku praktilise kogemusega. Reheahju käsiraamatu koostamine tõukus maa-arhitektuurikeskuse hallatavast pärandehituse alasest nõustamisest ja koolitustest, mille raames kogutud tähelepanekud ja küsimused on nüüd loodetavasti piisava põhjalikkusega vastatud ja vormistatud. Raamat annab 144 leheküljel ülevaate reheahju kujunemisloost ja ehituslikest iseärasustest, samuti arhailise küttekolde tänapäevasel renoveerimisel ja kasutamisel tekkivatest kitsaskohtadest. Peatükid jagunevad temaatiliselt viieks, kus eksperdid käsitlevad reheahju etnograafiat, soojusfüüsikat, tüüpilisi ehitusprobleeme, tuleohutust ning analüüsivad ajaloolisi ja kaasaegseid renoveerimislahendusi. Esmajoones on reheahju käsiraamat mõeldud abivahendiks majaomanikele, kes sooviksid vana küttekollet kasutada või vähemalt korrastada ning säilitada reheahju ajaloolise artefaktina. Loodetavasti leiavad siit häid mõtteid ja tarvilikke näpunäiteid ka pottsepad, kelle varasem kokkupuude ajalooliste keris- või umbahjudega on põgus.

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Väikese kirjaniku raamat

Autor: Else Lagerspetz, Kri Marie Vaik

Trükise kujundaja: Else Lagerspetz

Trükise toimetaja: Elle-Mari Talivee

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse värvi- ja nupuraamat „Väikese kirjaniku raamat“ tutvustab kõige väiksematele muuseumikülastajatele, 3–8aastastele lastele, Eesti kirjandusklassikuid. Koos raamatuga saab avastada muuseumi ning seal kunagi elanud kirjanike loomingut. Lastel on võimalik ka ise kirjaniku ja kunstnikuna kätt proovida oma raamatu kavandi loomisel ning nuputamis- ja värvimisülesandeid lahendades, aga tutvuda ka kirjutusmasina, kirjasule ja muu põnevaga kirjandusmaailmas.

Eesti Rahva Muuseum

Toolilugu. Näitus sajandi jooksul Eestis loodud toolidest / Exhibition of Estonian chairs from the last century

Koostajad: Harry Liivrand, Lilian Sokolova, Katrin Tammsaar

Kujundajad: Margus Tammik, Eva Unt

Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Sisearhitektide Liidu koostöös ilmunud eesti- ja ingliskeelne kataloog kaasneb samanimelise näitusega ERMis (31.01.–30.06.2019).

Näitus vaatleb eesti mööbliajalugu ikoonilise staatuse pälvinud toolide kaudu, mida võib leida nii ühiskondlikes hoonetes kui ka paljude eestlaste kodudes. Need on toolid, mis on teinud kodumaises mööblidisainis ajalugu nii unikaalesemetena kui ka tööstusliku toodanguna. Siin on samuti toole, mille unikaalsus on aja märk, sest võimaluste piiratus määras tiraaži. Väljapanek on jutustus ka modernismi katkestusest, hõlmates aega, mil iseseisev mõtlemine oli pärsitud ja mööblikujundus ülimalt reglementeeritud.

Eesti Rahva Muuseum

Rahvarõivaste valmistamise juhend. Vaivara neiu ja naine

Autorid: Kaili Kalle, Evelin Haak, koostaja Ellen Värv

Kujundaja: Merike Tamm

Juhendis tutvustatakse Vaivara neiude ja naiste rõivaid, nagu neid 19. sajandi esimesel poolel kanti. Vaivara kihelkond on ajalooline kirikukihelkond Virumaa idaservas. Virumaal kantud traditsiooniline rõivastus kuulus Põhja-Eesti rahvarõivarühma, mis oli kogu alal võrdlemisi ühtne. Trükis põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudel ja sisaldab rahvarõivakostüümi valmistamise õpetust, lõikeid ja fotosid originaalesemetest.

Eesti Rahva Muuseum

Rahvarõivaste valmistamise juhend. Vastseliina naine

Autorid: Ester Pomerants, Ellen Värv

Kujundaja: Merike Tamm

Juhendis tutvustatakse Vastseliina naiste rõivaid, nagu neid 19. sajandi keskpaiku kanti. Vastseliina rahvarõivad kuulusid Lõuna-Eesti rahvarõivarühma. Trükis põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudel ja sisaldab rahvarõivakostüümi valmistamise õpetust, lõikeid ja fotosid originaalesemetest.