EMÜ Veebiajakiri

Eesti, Briti ja Läti Rahvusraamatukogu eristuvad eelmainitutest selgelt. Ühelt poolt on rahvusraamatukogude missiooniks säilitada kultuuripärandit, aga teisalt olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Kõigil kolmel on sarnane visioon olla uue põlvkonna raamatukogu Euroopa haridus- ja kultuurimaastikul.

Milles väljendub uue põlvkonna raamatukoguks olemine? Ilmselgelt on keeruline ootusi ennustada, seetõttu näeme eriti olulisena uue põlvkonna kaasamist, nendega koosloomet raamatukogu rolli mõtestamisel. Mida oodatakse kaasaegselt raamatukogult – vestlusi, avatust, inimestele orienteeritust, inspiratsiooni.

Tegelikkuses oleme juba õige mitu aastat püüdnud suletud kuvandit muuta avatumaks, alustades tolliliku sissepääsu kaotamisest kuni terviseraja loomiseni raamatukogu sisemuses. Püüame olla koostöisemad ja laiendada meie teenustega seotud võrgustike ringi – et inimesed saaksid rohkem osa meie kultuuripärandist ja harjuksid raamatukogus käima ja seda koguni armastama.

Mille poolest eristume Läti ja Briti raamatukogust – kuigi meid kõiki iseloomustab avatus, loovus, uuendusmeelsus ning pakume õpilastele haridustegevusi tasuta, on üheks oluliseks erisuseks programmide toimumispaik. Brittide programmid toetuvad püsinäitustele ning gruppe (olenemata vanusest) lugemissaalidesse ei lubata. Lätlased liitsid uue hoone ehitamisel rahvusraamatukoguga ka lasteraamatukogu, mis tähendab, et kõik õppijatega seonduvad tegevused toimuvad kas avatud aladel või laste alal. Meie aga usume, et haridustegevus on raamatukogu orgaaniline osa ning kõikide kasutajate teadlikkuse tõstmiseks on oluline gruppe lasta ka lugemissaalidesse. Muutused on rasked tulema, aga keelamise asemel tutvustame oma programmides raamatukogu head tava ja arutame õppijatega, miks on ka vaiksemad alad endiselt tarvilikud.

Teise olulise erisusena võib välja tuua haridusprogrammide läbiviijatega seonduva. Lätlased ja britid on läbiviijateks palganud vabakutselised õpetajad, et raamatukoguhoidjad saaks oma põhitööle keskenduda. Eesti Rahvusraamatukogu nägemus on teistsugune – meie haridustegevusi viivad läbi raamatukogutöötajad, kes on moodustanud haridusvõrgustiku, mille eesmärgiks on läbi regulaarsete kohtumiste arendada oma õpetamis- ja juhendamisoskusi, läheneda haridustegevusele terviklikult ning tõsta ühtse meeskonna tunnet.

Rahvusraamatukogu teenusepõhise organisatsioonina lähtub oma haridustegevusi luues disainmõtlemise protsessidest ja etappidest. Ükski meie programm ei sünni ühe inimese sulest kabinetivaikuses, programmid luuakse erineva taustaga raamatukogutöötajate ning õppedisaineri ja haridustegevuse kuraatori koostöös, neid katsetatakse mitmeid kordi sihtrühmaga ning disainitakse ümber vastavalt saadud tagasisidele. Programmid ei ole vaakumis, läheneme neile loovalt, arvestades neid läbi viies gruppide vajadustega. Mis omakorda viib taas selleni, et teematunni läbiviija ei saa olla lihtsalt programmi mehaaniline edastaja, ta peab olema avatud, loov ja uuendusmeelne.

Uuele põlvkonnale lähenemise võtit näeme haridusprogrammide praktiliseks, mänguliseks, köitvaks, õppekava toetavaks disainimises ning põnevate eriilmeliste õppimisvõimaluste pakkumises.

Pakume koolidele päriselulist õppekeskkonda. Meie teematunnid sisaldavad väikest ringkäiku või nn isutekitavat ülesannet, mis pöörab tähelepanu rahvusraamatukogu hoone arhitektuurile või selles sisalduvale kunstile, nt otsivad õpilased aardejahi käigus Eduard Viiralti graafilistelt lehtedelt kaslasi. Programmid toimuvad hoone erinevates paikades ja annavad võimaluse otsida ja võtta raamatuid otse riiulilt või proovida infootsingut nii kaasaegsel moel arvuti kaudu kui ka minevikku meenutades kartoteegikapis sobrades.

Oleme seda meelt, et nii noored kui vanad õpivad kõige efektiivsemalt, kui nende kõik meeled on kaasatud. Meie tundides saab ise ja koos kaaslastega proovida efektiivseid nippe, leidmaks huvipakkuvat teavet, läbi mänguliste ja praktiliste ülesannete kogeda ja saada teada, missuguseid võimalusi endas peidab rahvusraamatukogu. Õpetaja tagasisidest teematunnile:

Vorm meeldis nii minule õpetajana kui ka õpilastele – kaasaegne ja kaasahaarav. See arendab õpilaste meeskonnatööoskusi, infootsimise oskusi ja loovust.

Eesti Rahvusraamatukogu ei ole ainult eesti rahvusest inimestele, ootame meie kultuuripärandist osa saama kogu maailma. Nii pakume muukeelsetele elanikele keeletasemepõhiseid otsimismänge, mille käigus selgub, mida kõike põnevat saab raamatukogus teha lisaks lugemisele.

Muuseumiööl esitlesime koguni kolme erineva raskusastmega põgenemistuba, mis pakuvad intellektuaalset peamurdmist ning meelelahutust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kedagi küll kinni ei seota ja päriselt luku taha ei panda, kuid põnevaid väljakutseid probleemide lahendamisel on rohkesti.

Eesti raamatukogude missioon on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile. Rahvusraamatukogu roll on olla ka teistele raamatukogudele teenäitajaks haridustegevuste põneval teel.

Rahvusraamatukogu haridustegevused arvudes:

Haridusprogramme (vanusele 0-99): 21

Elamusprogramme: 7 (põgenemistoad ja keeletaseme otsimismängud)

2019. aastal programmides osalenuid: 4600 inimest

Haridustegevuste soovitusindeks: 95%

Rahvusraamatukogu haridustegevusega saab tutvuda https://www.nlib.ee/haridustegevus