EMÜ Veebiajakiri

Oled muuseumimaastikul töötanud pikka aega. Oskad ehk kommenteerida, kuidas sinu arvates muuseumid on ajas arenenud?

Tõsi! Septembris täitub mul 25 aastat muuseumitöötaja rollis. Võrreldes selle ajaga, mil ma muuseumi tööle tulin, on praktiliselt kõik muutunud. Kogud arenenud, majad uuenenud jne. Tänapäeva hoidlate tingimused, restaureerimis- ja eksponeerimistingimused on drastiliselt paremuse suunas liikunud. See on ka põhjus, miks ma olen muuseumis nii kaua töötanud: see on nii põnev ja pidevalt muutuv maastik. Kui tulin, siis kirjeldasime esemeid perfokaartidel, tänapäeval oleme MUISiga (Muuseumide Infosüsteem) nii harjunud, et ei kujuta teisiti ettegi. Tohutu hüppe on teinud ka näituste ja eksponeerimisega seonduv. Tohutu abi on digitaalsetest vahenditest, mis aitab muuseumisse tuua ka rohkem noori inimesi. Muuseumiharidus on viimase kümne aastaga jõudnud täiesti uue kvaliteedini ja sellest on saanud tavahariduse hea abimees.

Oled kõik need aastad töötanud Eesti Ajaloomuuseumis, kas oled mõelnud ka mõnes teises muuseumis või lausa mõnes teises valdkonnas töötada?

Olen töötanud enne muuseumi ja muuseumiga samal ajal mitmel eri ametikohal, näiteks uudisteagentuuris, arhiivis, koolis ja ülikoolis. Samuti olen teinud koostööd teiste Eesti muuseumidega ja osalenud suuremates rahvusvahelistes projektides. Minu tööandja on olnud väga vastutulelik, väärtustan seda võimalust väga. Eesti Ajaloomuuseum on väga suure ja mitmekesise koguga muuseum ehk igav ei ole veel hakanud. Muuseumitöö spetsialistiks saadakse aastakümnetega, sest kogud on väga mahukad.

Selle aasta Muuseumiöö teema on „ÖÖS ON LIIKUMIST!“. Mis on sinu arvates on Muuseumiöö eesmärk ja miks inimesed võiksid sellest osa võtta?

Muuseumiöö mõte on eelkõige tutvustada muuseume laiemalt ja juhatada muuseumi uusi sihtrühmi. See idee on kandnud ka vilja. Kuna muuseumipilet on tänapäeval päris krõbeda hinnaga, ei ole see kõigile kättesaadav. Sel õhtul on kõiki muuseume võimalik külastada sümboolse ühe euro eest ja peale seda otsustada, kas tulla veel tagasi. Aastate jooksul on programmid ja põhimõtted küll muutunud, aga üldidee on jäänud siiski samaks.

See aasta on Eestis pühendatud liikumisele. Oled teadupärast suur reisisell ja naudid oma perega eelkõige eksootilisi reise. Millest rännukirg alguse sai ja milliseid reisielamusi eriliselt esile tooksid?

Uljam reisihuvi sai alguse minu lapsepõlvest. Minu vanemad olid väga sportlikud ja liikuvad. Saime tol ajal reisida vaid Nõukogude Liidu piires. Kuna minu isa oli aktiivne purjetaja, siis toimusid minu esimesed pikemad sõidud just jahi pardal. Täiskasvanuea reisid ja väljasõidud olid seotud eelkõige minu abikaasaga, kes 1990. aastatel ajakirjanikuna mitmetesse põnevatesse kohtadesse töörindele saadeti. Nüüd peame reiside planeerimisel juba ka laste soove arvestama. Meie viimane reis viis Jordaaniasse. Reisimine on pisut haiguse moodi, sellest on raske lahti saada. Tahaks ikka uuesti ja uuesti minna! Soovime väga lastega koos veel Lõuna-Ameerikasse inkade radadele minna. Sest lapsepõlvest võetakse kaasa just mälestusi, mitte materiaalseid esemeid. Minu enda ammune ja tõeline unistus on sõita Kamtšatkale ja Alaskale. See unistus on tihedalt seotud etnoloogiliste esemetega, mis on Eesti Ajaloomuuseumi kogudes ja mida ma olen aastaid hoidnud ja uurinud.

Mida tähendab sinu jaoks liikumine?

Minu jaoks on iga aasta liikumisaasta! Eelmisel aastal võitsin näiteks meie muuseumisisese liikumisvõistluse. Minu jaoks on liikumine elu loomulik osa. Ma käin pea igal hommikul Kalevi ujulas ujumas ja liigun Maarjamäele samuti vanalinnast enamasti jala. Füüsiline ja vaimne liikumine täiendavad teineteist. Mulle meeldib isegi ujudes mõelda. Kui olen tund aega ujunud, pole mingi probleem kirjutada poole tunniga artiklike valmis. Soovitan kõigile!

Millised on sinu muuseumisoovitused selleks kevadeks ja suveks?

Loomulikult ei saa ma üle ega ümber Maarjamäe tallihoones eksponeeritud näitusest „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu“. Mai lõpus avaneb Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones uus näitus „Miks Eestil pole kuningaid?“. Maarjamäel avatakse suvel aga Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus „Balti raha“.
Olen avastanud enda jaoks ka väikesed muuseumid, mis aitavad n-ö peateelt kõrvale astuda. Soovitan soojalt Järvakandi klaasimuuseumi. Suviseks väljasõiduks soovitan Hiiumaad. Hiiumaal on Hüti klaasikoja juubeli puhul näitus „Genius Loci IV“ Reigi pastoraadis, samuti tähistab Rudolf Tobiase majamuuseum Tobiase 150. aastapäeva. Käinas on põnev elamuskeskus Tuuletorn, mille kõrval avatud Hiiumaa uus ujula. Ehk enne väike suplus ja siis kultuur või vastupidi, vahet väga pole, sest mõlemad on vajalikud! Toredat liikumisaastat ja aktiivset Muuseumiööd! Kohtumiseni juba 20. mail muuseumides!

Vestles Reti Meema (Muuseumiöö 2023 kommunikatsiooni- ja turundusjuht, Anne Ruussaare endine kolleeg)