Eesti kultuuriasutused on teinud pöördumise Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, et tagada koolidele võimalus õppekavakohaselt kultuuriasutusi külastada. Nõustun sellega, kuid kutsun muuseume üles mõtlema mitte üksnes oma ootustest eri ministeeriumidele, vaid kaaluma ka oma võimalusi.
2025. aastal pälvis Eesti Muuseumiühingu poolt muuseumisõbra aunimetuse Reet Linna. Oma pikaajalise tele- ja meediatöö kaudu on Reet Linna tutvustanud muuseumide mitmekesist rolli kogukonna, identiteedi ning kultuuripärandi vahendaja ja hoidjana. Muuseumisõbraga vestles elust ja elurõõmust ning muuseumidest Angelika Tšeremis.
Enn Mainla, kellega me juba üle 30 aasta tuttavad oleme, saabub sügissombusele kokkusaamisele talle omaselt muudele tegevustele lõivu makstes. Intervjueeris Daimar Lell.
Ex nihilo nihil fit ehk miski ei sünni päriselt tühja koha peale, ei teki eimillestki. Küsimus, kust tuleb näituse idee, on seega muuseumide, galeriide ja eri funktsiooniga projektipindade jaoks väga oluline küsimusepüstitus. Esiteks võimaldab see tervet näitusekorralduse valdkonda seostada loomingu ja loovusega, ent teisalt ankurdada ennast kindlalt ka reaalsesse, eelarvestatud bilansiga igapäevaellu, kust ei ole nagunii pääsu meist kellelgi.
„Muuseumid nagu ka teatrid ja raamatukogud on vabaduse saavutamise vahendid.“ Õde Wendy Beckett
2023. aastal pärjati muuseumide aastaauhindadel muuseumiuuendaja kategoorias Eesti Rahva Muuseumi museoloogia valdkonna uuringuid. Auhindamisel mainis žürii, et pidas oluliseks museoloogia töörühma panust muuseumivaldkonna arendamisse, sest see aitab Eestis (ja ka rahvusvaheliselt) kujundada ühiskonnas mõjukamaid muuseume.
18. septembril 2025 toimus Krulli kvartali sepikojas näituse "Vapruse nägu. Azovstali alistumatud kaitsjad" raames pärandivaldkonna ekspertidele suunatud seminar, mis keskendus kultuuriväärtuste kaitsmisele ja päästmisele sõjaolukorras. Seminari korraldas kriisihaldusele ja pärandiga seotud kriiside lahendamisele keskendunuv Kriisikindlus OÜ koostöös Vabamu ja Eesti Sõjamuuseumiga.
Eesti Loodusmuuseumi jaoks on harukordne aeg – meil on võimalus avada Põhjamaade kaasaegseima muuseumina 2027. aasta alguses uksed uues Loodusmajas, Baltimaade suurimas avalikus puithoones. Inimese ja looduse kooselu kunstist rääkiva tuumnäituse kõrval võtab esimene ajutine näitus arutluse alla tulevikud. Käsitleme esmakordselt Eestis niivõrd mastaapselt kliimamuutuste ja ohtlike ilmastikunähtuste teemat, et rääkida tasakaalustatud ja tegutsema paneval viisil kliimalugu.
Soome-eesti sõprussuhete ekspert Hannele Valkeeniemi on elanud Eestis peaaegu kümme aastat. Neli viimast neist on Hannele tegutsenud Soome Instituudi juhina, enne seda oli ta pressinõunik Soome saatkonnas. Ise peab ta ennast sillaehitajaks, kelle soov on taastada soomlaste ja eestlaste kultuurilist sidet, mis on vanem kui meie rahvusriigid. Hannele tegutseb iga päev selle nimel, et kultuurikoostöö ei jääks vaid sõnakõlksuks, vaid…
Kui mööda kodumaad ringi kaarutada – siis igaüks ilma eelneva kodutööta ehk ei adugi, kui ekstreemselt muuseumirikas on Eesti. Nimelt on nende reeglina üsna tillukeste, sageli ühe või paari entusiasti toel püsivaid või siis ekspositsiooni mõttes ühte tuppa mahtuvaid asutusi väisata keerukas.
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
