// Luubi all

E-teenused ja disain

Kadri Nigulas Muinsuskaitseamet
MuIS 2 töörühm

Eesti muuseumimaastikul on viimastel aastatel pea kõigile tuttavaks saanud sõna teenusedisain ja selle roll füüsilises keskkonnas pakutavate teenuste kujundamisel. Muuseumid on kasutanud teenusedisainile omaseid meetodeid oma muuseumiruumi, näituste või programmide loomisel varemgi, kuid see tegevus on saamas järjest loomulikumaks ja teadlikumaks. Märksa vähem on aga räägitud e-teenuste disainist.

E-teenuste disaini areng on olnud üsna sarnane teenusedisainis toimuvale laiemalt – riiklike e-teenuste puhul on sellega tõsisemalt hakatud tegelema alles viimastel aastatel. Erasektoris on disainimeetodite kasutuselevõtt ITs olnud oluliselt kiirem, kuna on taibatud, et hea kasutajakogemus on konkurentsis püsimiseks otsustava tähtsusega. Aastal 2020 on disainerite kaasamine uutesse projektidesse saanud siiski ka riigisektoris normiks. Kasutajakogemuse disain (UX-disain) on arendusprojektidesse tihti eraldi osana sisse arvestatud. Kuna kasutajakogemuse disain põhineb oma olemuse poolest analüüsil, siis liidetakse see tihti ärianalüüsi etapiga ja on nii arendusest eraldiseisev ja sellele eelnev projekt. See tähendab, et kõigepealt tehakse ära ärianalüüs koos kasutajakogemuse disainiga, mille käigus luuakse prototüüp uue süsteemi kasutajaliidese vaadetega, ning seejärel eraldi projektina arendus, mille käigus luuakse tarkvara.

Tegelikult on disain ka e-teenuste puhul mitmetahuline mõiste. Varem on disaini all IT-maailmas mõeldud eelkõige kasutajaliidese disaini (ka UI-disain ehk user interface design). Kasutajaliidese disain tegeleb eelkõige veebilehe või muu otseselt kasutajatele suunatud teenuse välimusega – nupud, värvid jm, mis kasutajatele veebilehel või rakenduses on näha. Järjest enam pööratakse aga tähelepanu kasutajakogemuse disainile (ka UX-disain ehk user experience design) laiemalt. Kasutajakogemuse disain, nagu nimigi ütleb, üritab kujundada seda, kuidas kasutaja mingit (e-)teenust või toodet kogeb, kuidas ta end seda kasutades tunneb. Seejuures on oluline ka ilus välimus, kuid vaatluse all on kasutajateekond kui tervik ning hea kasutatavuse saavutamine. Kasutajakogemuse disaini eesmärk on tavaliselt positiivse kasutajakogemuse kujundamine, kuigi vahel võib disaineri ülesanne olla hoopis mõne tegevuse kasutajatele võimalikult ebamugavaks muutmine. Nii saab suunata kasutajat seda tegevust mitte tegema või valima selle asemel alternatiivne tegevus, mis on soovitatavam (nt tuleb kasutajal teenusesse sisse logimiseks parooliga teha mitu klikki rohkem kui ID-kaardiga autentimisel). Kasutajakogemuse disain üritab kasutaja käitumist ennustada ja seda pakutava teenuse kaudu mõjutada. Seetõttu on kasutajakogemuse disaini aluseks kasutaja(te) tundmine. Metoodikas leiab aga palju sarnasusi antropoloogiaga.

Järgnevalt proovin MuISi näitel kasutajakogemuse disaini maailma põgusalt tutvustada.

Uue MuISi (töönimega MuIS 2.0) jaoks on praeguseks juba tehtud keskmisest põhjalikum ärianalüüs, millega alustasime koos Registrite ja Infosüsteemide Keskusega juba 2015. aastal (analüüsi leiad siit: https://wiki.rik.ee/pages/viewpage.action?pageId=73400536 ). Edasised tegevused oleme jaganud kahte suuremasse etappi:

  • Esimeses etapis (2020–2021) töötatakse välja kasutajakogemuse disain kogu uuele süsteemile ning luuakse esimene osa uuest tarkvarast.
  • Teises etapis (2021–2022) luuakse teine osa uuesti tarkvarast ja tõstetakse andmed vanast andmebaasist uude, misjärel saab vanast MuISist täielikult loobuda.

Kasutajakogemuse disaini osana luuakse ärianalüüsi põhjal ja vajaduse korral selles kirjeldatud nõudeid täpsustades uue MuISi prototüüp – klikitavad kasutajaliidese vaated, mis annavad võimaluse tööprotsesse läbi mängida. Prototüübi eesmärk on testida lahendust kasutajate vaatest enne arendust ning luua kasutajate jaoks loogilised ja võimalikult mugavad töövood. See peaks vähendama ümbertegemise vajadust siis, kui kood juba kirjutatud. Uue MuISi prototüüp luuakse arendaja (Quretec OÜ) disaineri poolt Axure tarkvaras (tuntud prototüüpide loomiseks mõeldud tarkvara) ja moodulite kaupa. Kui ühe mooduli prototüüp on nii valmis, et selles on võimalik tööprotsessi läbida, testitakse prototüüpi kasutajatega. Seejärel viiakse kogutud tagasiside põhjal sisse parandused ning vajadusel korratakse testimist-täiendamist. Testimine võib toimuda mitmel moel:

  • Mõtle-valjult-meetod (ingl think aloud) on üks levinumaid. Selle puhul on kasutaja ja analüütik/disainer tavaliselt samas ruumis, kasutaja on arvuti taga ja proovib läbida prototüübis etteantud ülesandeid, kommenteerides oma tegevust. Analüütik/disainer teeb märkmeid selle kohta, kus kasutaja jänni jääb või ülesande sooritamisel ebaõnnestub. Võimaluse korral tehakse testimisest videosalvestus.
  • Veebipõhiselt kättesaadava prototüübi puhul on võimalik, et kasutaja läbib ülesanded iseseisvalt oma arvuti taga ning annab hiljem tagasisidet või siis salvestatakse ülesannete sooritamine videosse.
  • Infot kasutaja käitumise kohta ülesannete lahendamisel saab koguda ka tarkvara abil – näiteks salvestades kasutaja ekraanipilti, jälgides ja analüüsides kursori või kasutaja silmade liikumist ekraanil (ingl eye tracking).

Milliseid meetodeid MuISi prototüübi testimisel kasutatakse, ei ole käesoleva artikli kirjutamise ajal veel täpselt selge. Proovime disaini etapis olla võimalikult paindlikud ja teha disainiprotsessis muudatusi, kui selle järele peaks tekkima vajadus.

Kasutajatestimised toimuvad enamasti läbi kas mustvalge või minimaalse visuaalse kujundusega prototüübi abil. Värvid, logo ja muu, mis teeb teenuse visuaalselt isikupäraseks, lisatakse hiljem. Ka MuISi puhul on sama plaan. Uus MuIS saab ka uue välimuse – brändistrateegia ja visuaalse identiteedi väljatöötamisel on Muinsuskaitseametile abiks agentuur Optimist Creative.

Oluline on teadvustada, et e-teenuse disain ja arendus ei lõpe projekti(de) lõppemisega. E-teenuse toimivana hoidmine ja kasutajate muutuvate vajadustega sammu pidamine nõuab pidevat ja mitmekülgset teenuse kvaliteedi mõõtmist, analüüsi (sh kasutajauuringuid) ja arendusi. Töötame selle nimel, et pärast kavas olevate suurte arenduste valmimist saab selline töörütm ka MuISi puhul normaalsuseks.

Viited