// Näitused Number 3 (42) 2019 - Muuseumigeograafia

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitused rännakutel Tartust Torontoni

Annely Kaldoja Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum
Kristo Matson Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum
Risto Lehiste Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum
„ELUS! Eesti rahvapillide lugu“. Foto ETMM

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum vaatab sageli oma väikesest vanalinnamajast väljapoole, et jõuda laiema ja mitmepalgelise publikuni erinevates Eesti ja maailma piirkondades. Samuti peame väga oluliseks koostööd teatri- ja muusikavaldkonna organisatsioonide ja spetsialistidega, kaasates neid trükiste koostamisse ja näituste korraldamisse. Tutvustame kolme näitust, mis on neid eesmärke edukalt täitnud.

Näitus Vanemuise teatri naislavastajatest

Annely Kaldoja

Meeldejääv teatrivaldkonna koostööprojekt, näitus „Naine lavastab Vanemuist“, avati Vanemuise suure maja publikugaleriis 2015. aasta novembris ja oli loodud spetsiaalselt sellesse ruumi. Näituse koostasid Kirsten Simmo, Annely Kaldoja ja Tanel Veeremaa, kujundas Katre Rohumaa.

Väljapanek käsitles viit naislavastajat Vanemuise teatri kontekstis – Lydia Koidulat, Ida Urbelit, Epp Kaidut, Kaarin Raidi ja Mare Tommingast. Lisaks muuseumi materjalidele esitleti publikule teatritest, teistest muuseumidest ja erakogudest pärit fotosid ja mälestusesemeid, mis avasid eri ajastust pärit lavastajate isikut ja loomingut.

Kuigi lavastamist on traditsiooniliselt peetud meeste pärusmaaks, on eesti naised lisaks suurepäraste etenduste lavastamisele Vanemuises algatanud ka pöördelisi sündmusi. Näitus teenis eesmärki murda stereotüüpe ja näidata, et kunst ja looming ei allu soorollidele ning tulemus sõltub eelkõige isiksusest. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardina andis näitus muuseumile võimaluse jõuda Tartu ja Lõuna-Eesti publikuni ning tuua minevik olevikku.

Vaade näitusele "Naine lavastab Vanemuist". Foto: ETMM.

Näitus Arvo Pärdist viies keeles

Kristo Matson

Arvo Pärdi nime teab kogu muusikamaailm, kuid tema elus on ka tundmatuid või vähetuntud tahke, eelkõige tema päritolu, lapsepõlve ja kujunemisaastate kohta Eestis. 2005. aastal koostasid Alo Põldmäe, Inna Kivi, Ene Kuljus ja Tiiu Tosso helilooja 70. sünnipäevaks näituse „Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu“. Hiljem on näitust korduvalt uuendatud. 2018. aastal tõlgiti see saksa, inglise, prantsuse, vene ja poola keelde ning koostöös Eesti Muusikaettevõtluse Arenduskeskuse ja saatkondadega jõudis näitus EV100 välisprogrammi raames mainekatesse kontserdi- ja näitusepaikadesse.

Juubeliaasta eel, 8.–26. juulil 2017, sai poolakeelset näitust näha Varssavi kuningalossi hoovis muusikafestivalil „Muusikaaiad“, kus Arvo Pärdi loomingut esitasid ansambel Vox Clamantis ja ETV tütarlastekoor.

Flagey keskuse korraldatud Balti mere festival Brüsselis võttis fookusesse ühe Balti riigi ja selle kultuuri ja nii tähistati 26.–28. jaanuaril 2018 festivaliga Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Kogu nädalavahetus oli pühendatud helilooja Arvo Pärdile. Ingliskeelne näitus oli üleval kogu festivali aja.

Berliini Konzerthausis etendati 27.–29. märtsil Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühisteost „Aadama passioon“, saksakeelne näitus oli eksponeeritud seal ning 4.–25. märtsil Dresdeni Semperoperis.

Estonian Music Week tutvustas Torontos 24.–29. mail 2018 silmapaistvaid muusikuid nii Eestist kui ka Põhja-Ameerikast, festivali ajal oli näitus avatud Koerner Hallis, 31. maist 10. septembrini aga Torontos Tartu College’is.

Venekeelne näitus avati 9. juunil Moskvas Glinka muuseumis, hiljem rändas näitus saatkonna juhtimisel veel mitmesse paika.

22.–23. septembril toimus Lõuna-Prantsusmaal Domaine Russoli mõisas muusikafestival, kus esitati Arvo Pärdi ja Jaan Räätsa muusikat, näha sai ka prantsuskeelset näitust. Väike, kuid tunnustatud festival toimub 15. sajandist pärit mõisahoones, kus elas kunagi Pontus de la Gardie.

„Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu“

Eesti rahvapillide näitus Brüsselis

Risto Lehiste

Rahvapillide näituse ettevalmistused algasid 2015. aastal, kui idee pakkus välja muuseumi direktor Tanel Veeremaa ja tegutsema asus projektijuht Risto Lehiste. Näitus „ELUS! Eesti rahvapillide lugu“ avati Brüsseli südalinnas Muusikainstrumentide Muuseumis 19. oktoobril 2017 EV100 pidustuste ja Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Kahe ja poole aasta sisse jäi palju suhtlemist Brüsseli, Tallinna ja Viljandi vahel. Näitus pealkirjaga „Elus!“ peab päriselt elav olema ning Eesti Pärimusmuusika Keskuse haridusprogrammid, kontserdid ja töötoad sellele näitusele elu ka andsid.

Eesti (Teatri- ja Muusikamuuseumi) kingituseks Euroopale sai metsane ja muusikaline oaas Euroopa poliitika ja äri tuiksoonel. Näituse sisu panid kokku Eesti parimad rahvapillide tundjad Igor Tõnurist, Tarmo Kivisilla, Krista ja Raivo Sildoja. Muuseumi kogust pärit vanad rahvapillid olid näitusel kõrvuti praeguste pillimeistrite näituse jaoks valmistatud uute instrumentidega – ka Eesti rahvapillivalmistamise traditsioon on elus. Heino Tartes valmistas laua külge kinnitatud lõõtsapooliku ja Torupilli-Antsu poeg Andrus Taul mõtles välja torupilli rakenduse, mida saab mängida ilma torusse puhumata. KAOS Arhitektid kasutasid kujunduses Arne Aderi 360° panoraamfotosid, mille sisse lähed nagu Eesti metsa.

Üheksa kuu jooksul külastas näitust üle 90 000 inimese.

Kõige keerukam ülesanne oli kolleegidele Brüsseli muuseumis idee maha müüa ja usaldus välja teenida – see õnnestus siis, kui nad näituse kujundust nägid. Rahvusvaheliselt eduka näituse koostamise võtmeküsimus on eristumine ülejäänud Euroopast ning sõnumi lihtsus ja loogilisus.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse haridusprogramm näitusel "Elus!". Foto ETMM.
Viited