EMÜ Veebiajakiri

Üks 6-aastase muuseumitöö slepiga kolleeg tunnistas hiljuti, et pole ajakirja Muuseum kunagi käes hoidnud ega lugenud. Ta oli kuulnud sellise väljaande olemasolust, aga see ei olnud kunagi jäänud tema liikumistrajektoori, töölaua ega puhkeruumi lähedusse. Olen talle selle tunnistuse eest väga tänulik, sest see kinnitab, et ajakirja Muuseum nähtavus, ligipääsetavus ja kättesaadavus vajasid turgutamist. Loodetavasti aitab samm paberilt veebiplatvormile muuta väljaande muuseumiprofessionaalide kõrval tasapisi üles leitavaks ja kõnetavaks ka laiemale publikule.

Esimene samm veebiväljaandena saab astutud lähiajaloo võtmes. Käesoleva aasta septembris XXI Eesti Muuseumide Festivalil Narvas ühe võtmeettekandega esinenud Rafał Wnuk, Gdanski II Maailmasõja Muuseumi endine kuraator, on intrigeeriva ettekande põhjal kirjutanud artikli museoloogilisest ja poliitilisest võitlusest õiguse eest mõtestada ja interpreteerida Poola lähiajaloo traagilisi momente. „Päevateema“ rubriigi artikkel on saanud inspiratsiooni ajalehes Sirp ilmunud Margaret Tali kirjutisest „Kunstikogumine ja demokraatia“. Tali poolt artiklis tõstatatud teemad kolonialistliku ebaõigluse kompenseerimisest, objektide interpreteerimisvabadusest ja muuseumide kaasamisprogrammidest motiveerisid peegeldama mõtteid ja probleemipüstitusi, mida sarnastel teemadel viimase aasta jooksul erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel kajastatud on. Et muuseumitöötajad on aktiivselt osalenud erinevatel koolitustel ja konverentsidel, on „Mõõdupuu“ rubriigis suisa kolm kaastööd: Liis Meriküll toob välja põnevamad ideed ja ettekanded konverentsilt The Best in Heritage ning Kadri Piirimäe vaatab tagasi suvel Kaunases toimunud Balti Museoloogia Suvekoolile. Marju Niinemaa annab aga ülevaate Eesti muuseumide aastaauhind 2018 konkursile laekunud projektidest. Sireli Uusmaa ja Kristi Paatsi kirjeldavad elamuskeskkonda Laste Vabariik, mis hariduslik-mängulisel viisil tutvustab nooremale külastajaskonnale (oma)riiklust ja ühiskonda puudutavaid teemasid. Ühe kunstiteose säilimiseks, konserveerimiseks ja eksponeerimiseks vajalikku koostööd erinevate institutsioonide vahel kirjeldavad Tiina-Mall Kreem ja Hilkka Hiiop. Rubriik „Näitused“ kutsub avastama väljapanekut „Anna sõna, mida mööda minna…“, mis teeb kummarduse Eesti luulesõna vaiksele väele. „Ikkagi inimene“ tutvustab seekord ühte muuseumisfääri välist truud näituste- ja muuseumisõpra.

Veebipõhisena ilmumise suurimaid võimalusi ajakirja jaoks on paindlikkus. Kas hinnatud ja väga hõivatud autori põhjalik käsitlus lähiajaloo kajastamisest näitustel saaks valmis alles järgmisel aastal? Suurepärane, sest siis saab sellega täiendada ja uuendada ajakirja sisu teemanumbrite ilmumise vaheajal! „Päevateema“ rubriik pakub aga hea võimaluse arutleda just hetkel õhus ja meediaruumis olevate muuseumide, mälu- ja pärandiasutuste teemadel. Kindlasti jätkub ka teoreetiliste tõlkeartiklite publitseerimine, mis on ühtaegu olulised nii värske museoloogilise mõtte vahendajate kui ka muuseumiteaduse eestikeelse terminoloogia kinnistajatena. Portreelood muuseumiprofessionaalidest ning lühiintervjuud muuseumisfäärist väljaspool tegutsevate muuseumisõpradega võimaldavad õppida tundma oma kaasteelisi ja kolleege, aga ka seda mis meie töös ja muuseumides meeldib teistele kultuurihuvilistele.

Ajakiri Muuseum on meie nägu! Seepärast soovin julgustada kõiki, kes sooviksid põhjalikumalt kajastada mõnd oma muuseumis toimuvat näitust või üritust; kes märkavad teistes muuseumides Eestis või välismaal inspireerivaid näitusi, uurimisteemasid või publikuprogramme; kes soovivad teoreetilisel või metodoloogilisel tasandil arutleda muuseumide, teiste mäluasutuste ning materiaalse ja vaimse pärandiga seotud teemadel– esitage julgelt artikliettepanekuid! Ajakiri Muuseum hakkab olema täpselt nii hea ja huvitav, kui heaks ja huvitavaks me ta ise kirjutame!

Soovin ajakirja arenguteele palju aktiivseid kaasautoreid ja palju uudishimulikke lugejaid!

Kerttu Männiste

Peatoimetaja