// Haridus

Hoolitsev muuseum, hooliv muuseum või „lihtsalt“ muuseum?

Hanna-Liis Kont Eesti Kunstiakadeemia
Kunstiga kiusamise vastu. Tartmus

Sõna „kuraator“ pärineb ladinakeelsest sõnast cura, mis tähendab hoolt kandma või hoolitsema.1 Muuseumi kontekstis on kõnealune hool olnud tavapäraselt suunatud museaalidele – nende kogumisele, konserveerimisele ja vahendamisele. Viimastel kümnenditel on muuseumide prioriteete suurel määral ümber hinnatud, tuues tähelepanu keskmesse publiku vajadused ja tugevama kontakti kogukondadega.


See suundumus kajastub muu hulgas aruteludes ICOMi muuseumi definitsiooni ümber, mille muutmine on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud.2 Käesoleva numbri teema „muuseum hoolib“ seostub otseselt kirjeldatud protsessidega ning erialakirjanduses läbi käiva mõistega caring museum3 ehk hooliv muuseum, mille abil püütakse muuseumide muutunud eesmärke ja väärtusi avada.

Lisaks hoolivale muuseumile on valdkonna tekstides rohkelt viiteid osalusmuuseumile (ingl participatory museum)4 ja kaasavale muuseumile (ingl inclusive museum)5, aga ka inimõiguste museoloogiale (ingl human rights museology)6, muuseumi aktivismile (ingl museum activism)7 ja veel paljudele sarnastele mõistetele. Kõik need seostuvad muuseumide ühiskondliku ärksuse ja varasemast rõhutatuma ambitsiooniga panustada sotsiaalse sfääri protsessidesse. Muuseumivälja üldised suundumused on seeläbi tajutavad, kuid loetletud ideedega kaasneb ka tähenduste voolavus ja määratluste paljusus, mis on koos uute mõistete pideva lisandumisega loonud keeruka terminoloogilise rägastiku. Siinse artikli maht ei võimalda olukorda terviklikult analüüsida, küll aga pakkuda mõningaid suuniseid hooliva muuseumi idee üle mõtisklemiseks. Eeskätt arutlen, kas ja miks tasub rääkida hoolivast muuseumist ja kellele või millele on kõnealune hool suunatud.

Kunstiga kiusamise vastu. Kadrioru kunstimuuseum

Mõistest

Hooliva muuseumi mõistet on avatud näiteks 2015. aastal välja antud kogumikus „The Caring Museum: New Models of Engagement with Ageing“, mille sissejuhatuses väidab tervishoiu- ja meditsiinigeograaf Hamish Robertson, et „hooliv muuseum on ühtaegu nii laiemasse sotsiaalsesse kaasatusse panustaja kui ka teadmisloome paik“, viidates ennekõike teadmistele, mis puudutavad eakaid ja nende spetsiifilisi vajadusi.8 Selline selgitus seob hooliva muuseumi mõiste otseselt kaasava muuseumi9 ja osalusmuuseumi10 ideedega, mille puhul räägitakse enamasti samuti eesmärgist olla ligipääsetav ja avatud ning vastastikusel koostööl põhinevas dialoogis eri kogukonnagruppidega – eriti nendega, kellel on mõnel põhjusel keerulisem võtta osa ühiskondlikus elust, kaasa arvatud kultuurielust.

Paralleelselt on kerkinud esile inimõiguste museoloogia idee, mille kaudu rõhutatakse jõulisemalt muuseumide kohust olla igas mõttes ligipääsetav ja dialoogiline ehk vastavuses rahvusvahelise üldsuse poolt tunnustatud inimõigustega.11 Vastav sõnum sisaldub arvukates museoloogiatekstides, kaasa arvatud 2020. aastal Suurbritannia Muuseumiühingu poolt välja antud muuseumihariduse manifestis.12 Seeläbi tõstetakse esile muuseumide vastutust (mitte niivõrd valikut) olla avatud ja kaasav.13 Hooliva muuseumi mõiste on mõneti ebamäärasem, kuna ei viita otsestele tegevustele (nagu osalemine või kaasamine) ega rahvusvahelisi kokkuleppeid kajastavatele dokumentidele, vaid üldisele väärtuspõhisele hoiakule. Sellisena võiks see toimida paindliku katusterminina, kuid kaldun arvama, et teiste toodud näidete kõrval on see pigem ebatäpne ja osaliselt dubleeriv, täitmata samas ühtegi selget terminoloogilist lünka. Niisiis ei ole artikli eesmärk hooliva muuseumi sõnapaari juurutada. Lähtudes siinse numbri kontekstist, pööran aga järgnevalt tähelepanu kirjeldatud ideega seotud suundumustele muuseumide praktikas.

Kellest või millest hoolib „hooliv muuseum“?

Üha arvukam hulk erialakirjandust, mis kajastab ja analüüsib sotsiaalse fookusega muuseumiprojekte, annab ühelt poolt märku, et paljud institutsioonid on asunud eri kogukonnagruppidesse panustama, suurendades seeläbi oma sotsiaalset rolli ja vastutusala. Teiselt poolt ilmneb lõputu tööpõld, mis on muuseumide ees avanenud, tõstatades keerulisi küsimusi, kellele piiratud ressursse suunata, kui on selge, et kõigi ja kõigeni korraga ei jõua.

Paljud muuseumid on otsustanud kaasa lüüa laiema kõlapinnaga ühiskondlikes aruteludes ja nende keskmes olevates kogukondades või keskkondades, tagades seeläbi oma tegevuste aktuaalsuse väljaspool kitsast erialaringi. Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud võrdõiguslikkuse eri aspektidele ning ühes sellega on vastavad teemad leidnud käsitlemist ka muuseumides, seejuures näiteks arvukate kunstinäituste raames.14 Paralleelselt tooni andvate rahvusvaheliste aruteludega on muuseume mõjutanud kohalikud tendentsid ja vajadused, sealhulgas kohaliku elanikkonna demograafiline ülesehitus ning sotsiaal- ja tervishoiu valdkondi koormavad probleemid.15 Näiteks on eeskätt vananeva elanikkonnaga riikide muuseumides asutud pöörama enam tähelepanu eakate heaolule, soodustades nende ligipääsu ja kaasatust.16 Samuti on jõutud laialdase äratundmiseni, et muuseumidel on potentsiaal pakkuda tuge kõigi vanusegruppide vaimse tervise küsimustes, eriti nüüd, mil käimasolev ülemaailmne pandeemia on oluliselt suurendanud nende inimeste hulka, kes on ühel või teisel põhjusel isoleeritud ja üksildased.17

Taaskohtujad näitusetuuril püsiekspositsioonis Varamu. 2018. (Foto Eesti Kunstimuuseum)

Iga uue kogukonnaga, kellesse panustada ja kellega koostööd teha, kaasneb mõistetavalt vajadus leida sidusrühmade seast pädevad koostööpartnerid, et nende abil muuseumitöötajate teadmisi täiendada.18 Niisiis eeldab see lisaressursse ja ajalist pühendumist, mis on paljudele muuseumidele keeruline väljakutse. Teisalt võib seda näha investeeringuna muuseumi enda tulevikku – Robertson on üks paljudest autoritest, kes julgustab muuseume aktiivsemalt eri kogukonnagruppe tundma õppima, sest nii omandatakse väärtuslikke kogemusi, mis aitavad näitusi, haridusprogramme ja muid tegevusi teadlikumalt koostada.19

Valdav osa energiast, mida muuseumid sotsiaalsetesse projektidesse panevad, on suunatud kas inimestele, kes veel ei külasta muuseumi, aga võiksid seda teha, või kes juba külastavad, aga kelle kogemust püütakse rikastada ja tähenduslikumaks muuta. Vähem kõlapinda on leidnud sellised projektid, mis on suunatud muuseumi enda kollektiividele, nende tööalase või üldise heaolu suurendamisele. See tendents on mõistetav, kuna rahastajate silmis ei ole muuseumitöötajad ilmselt kõige prioriteetsem grupp, kelle heaolusse investeerida. Siiski leidub ka sellest näiteid: Suurbritannia Muuseumiühing viis hiljuti läbi projekti, mille eesmärk oli uurida kiusamist sealsete muuseumide kollektiivides. 2021. aasta alguses avaldatud raportist ilmneb, et vastanute hinnangul on muuseumivaldkonnas märkimisväärne kiusamisprobleem, mis mõjutab negatiivselt töötajate töist ja kodust elu ning füüsilist ja vaimset tervist.20 Raport sisaldab muu hulgas soovitusi, mida muuseumid saaksid ette võtta, et probleemi leevendada ja töötajaid toetada. Minu silmis on tegemist julgustava näitega, mis innustab ka Eestis senisest enam muuseumitöötajate heaolule tähelepanu pöörama ning seda teemat kajastama.

Tööõnn

Usun ja toetan muuseumide potentsiaali jagada oma hoolt museaalide kõrval teadlikult ka ümbritsevatele keskkondadele ja inimestele – nii tunnetuslikult muuseumist väljaspool olevatele kogukondadele kui ka oma enda kollektiivile. Viimast eriti praegusel ajal, mil muuseumid seisavad vastamisi seninägematute väljakutsetega. Kas selleks on vaja lisada sõna „muuseum“ ette omadussõna „hooliv“, on seejuures küsitav. Sõnavara hoogne mitmekesistumine on küll positiivne märk teema aktuaalsusest ja väärtuspõhiste mõistete lisandumine viitab olulistele muutustele valdkonna professionaalide hinnangutes. Tahaksin siiski loota, et me ei hakka eristama „hoolivaid muuseume“ ülejäänud muuseumidest, vaid et hooliv suhtumine saab aina olemuslikumalt nii sõna „muuseum“ kui ka muuseumi kui institutsiooni osaks.

Viited

1 Curator, Online Etymology Dictionary. –https://www.etymonline.com/word/curator (vaadatud 23. III 2021).

2 Vt nt: A.-C., Robert-Hauglustaine, ICOM Director General. The Role of Museums in the Twenty-First Century. – Murphy, Bernice L. (toim). Museums, Ethics and Cultural Heritage. London, New York: Routledge, 2016, lk 9-13; ICOMi muuseumi definitsiooni ümber toimuvaid arutelusid on Eestis vahendanud ICOM Eesti Rahvuskomitee juhatuse esimees Agnes Aljas: A. Aljas. Uus muuseumidefinitsioon. ICOM Eesti kodulehekülg, 2019. –  http://www.icomeesti.ee/konverentsid/2019/muuseumidefinitsioon (vaadatud 23. III 2021).

3 H. Robertson (toim). The Caring Museum: New Models of Engagement with Ageing. MuseumsEtc, 2015.

4 N. Simon. The Participatory Museum. Santa Cruz (Calif.): Museum 2.0, 2010; K. McSweeney; J. Kavanagh, Jen (toim). Museum Participation: New Directions for Audience Collaboration. Edinburgh ja Cambridge: MuseumsEtc. 2016; P. Runnel (toim). Osalus muuseumides. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2014.

5 The Inclusive Museum Research Network. – https://onmuseums.com/ (vaadatud 22 III 2021); L.-E. Coleman (toim). Understanding and Implementing Inclusion in Museums. Lanham: Rowman & Littlefield, 2018; J. B. Cole; L. L. Lott. (toim). Diversity, Equity, Accessibility, and Inclusion in Museums. London, New York: Rowman & Littlefield, 2019.

6 J. Carter; J. Orange. Contentious Terrain: Defining a Human Rights Museology. – Museum Management and Curatorship, 2012, vol 27, issue 2, lk 111–127.

7 R. R. Janes; R. Sandell (toim). Museum Activism. London, New York: Routledge, 2019.

8 H. Robertson. Introduction. – H. Robertson (toim). The Caring Museum: New Models of Engagement with Ageing. MuseumsEtc, 2015, lk 17.

9 Vt nt: American Alliance of Museums. Facing Change: Insights from the American Alliance of Museums’ Diversity, Equity, Accessibility, and Inclusion Working Group. Full Report, 2018, lk 8. – https://www.aam-us.org/wp-content/uploads/2018/04/AAM-DEAI-Working-Group-Full-Report-2018.pdf (vaadatud 20. III 2021).

10 Vt nt: K. McSweeney; J. Kavanagh. Introduction. – K. McSweeney; J. Kavanagh (toim). Museum Participation: New Directions for Audience Collaboration. MuseumsEtc. 2016, lk 19–20.

11 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis on kirjas: „Igaühel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust.“ Artikkel 27, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti Välisministeeriumi kodulehekülg. – https://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon (vaadatud 23. III 2021).

12 Museums Association. A Manifesto for Museum Learning and Engagement, 2020. – https://www.museumsassociation.org/campaigns/learning-and-engagement/manifesto/ (vaadatud 10. XI 2020); Vaata ka: J. Carter; J. Orange. Contentious Terrain: Defining a Human Rights Museology, lk 111–127.

13 J. Carter; J. Orange, lk 124.

14 Vt nt: Kletter, Melanie. Black Lives Matter and Protest Art Exhibits to View Online. Library Journal, 30. X 2020. – https://www.libraryjournal.com/?detailStory=protest-art-exhibits-home-librarian (vaadatud 24. III 2021); Erinevuste esteetika. Kumu Kunstimuuseumi kodulehekülg. –https://kumu.ekm.ee/syndmus/projektiruum-ii-erinevuste-esteetika/ (vaadatud 22. III 2021).

15 Vt nt: J. Carter; J. Orange, lk 115.

16 H. Robertson (toim). The Caring Museum: New Models of Engagement with Ageing; Meet Me at MoMA. The MoMA Alzheimer’s Project: Making Art Accessible to People with Dementia. MoMA kodulehekülg. – https://www.moma.org/visit/accessibility/meetme/ (vaadatud 22. III 2021); Taaskohtumised. Kumu Kunstimuuseumi kodulehekülg. – https://kumu.ekm.ee/seeniorile/taaskohtumised/ (vaadatud 22. III 2021).

17 Muuseumide potentsiaalist vähendada isoleeritust ja toetada inimeste vaimset tervist on teiste seas kirjutanud veebiväljaande MuseumNext autor Charlotte Coates: C. Coates. Loneliness and Social Isolation – How Can Museums Help? – MuseumsNext, 21. III 2019. – https://www.museumnext.com/article/loneliness-and-social-isolation-how-can-museums-help/ (vaadatud 18. III 2021); C. Coates. Museums Joining the Mental Health Conversation. – MuseumsNext, 11. VII 2019. – https://www.museumnext.com/article/museums-joining-the-mental-health-conversation/ (vaadatud 18. III 2021).

18 Vt nt: J. Carter; J. Orange, lk 116 ja 123; H.-L. Kont. Kunstiga kiusamise vastu. Kiusuennetustunni eesmärk ja ülesehitus Kadrioru kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi näitel. – P. Runnel; A. Aljas (toim). Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2020, lk 54.

19 H. Robertson, lk 17.

20 Museums Association. Sticks and Stones. Bullying in Museums. 2021 Museums Association Report. – https://www.museumsassociation.org/campaigns/workforce/sticks-and-stones/ (vaadatud 23. III 2021).

 

Bibliograafia

Raamatud / kogumikud

Cole, Johnnetta B; Lott, Laura L. (toim). Diversity, Equity, Accessibility, and Inclusion in Museums. London, New York: Rowman & Littlefield, 2019.

Coleman, Laura-Edythe. Understanding and Implementing Inclusion in Museums. Lanham: Rowman & Littlefield, 2018.

Janes, Robert R.; Sandell, Richard (toim). Museum Activism. London, New York: Routledge, 2019.

McSweeney, Kayte; Kavanagh, Jen (toim). Museum Participation: New Directions for Audience Collaboration. Edinburgh ja Cambridge: MuseumsEtc. 2016.

Robertson, Hamish (toim). The Caring Museum: New Models of Engagement with Ageing. MuseumsEtc, 2015.

Runnel, Pille (toim). Osalus muuseumides. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2014.

Simon, Nina. The Participatory Museum. Santa Cruz (Calif.): Museum 2.0, 2010.

Artiklid

Carter, Jennifer; Orange, Jennifer. Contentious Terrain: Defining a Human Rights Museology. – Museum Management and Curatorship, 2012, vol 27, issue 2, lk 111–127.

Kont, Hanna-Liis. Kunstiga kiusamise vastu. Kiusuennetustunni eesmärk ja ülesehitus Kadrioru kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi näitel. – Runnel, Pille; Aljas, Agnes (toim). Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2020, lk 45–72.

Robert-Hauglustaine, Anne-Cathrine, ICOM Director General. The Role of Museums in the Twenty-First Century. – Murphy, Bernice L. (toim). Museums, Ethics and Cultural Heritage. London, New York: Routledge, 2016, lk 9–13.

Internetiallikad

Aljas, Agnes. Uus muuseumidefinitsioon. ICOM Eesti kodulehekülg, 2019. – http://www.icomeesti.ee/konverentsid/2019/muuseumidefinitsioon (vaadatud 23. III 2021).

American Alliance of Museums. Facing Change: Insights from the American Alliance of Museums’ Diversity, Equity, Accessibility, and Inclusion Working Group. Full Report, 2018. – https://www.aam-us.org/wp-content/uploads/2018/04/AAM-DEAI-Working-Group-Full-Report-2018.pdf (vaadatud 20. III 2021).

Coates, Charlotte. Loneliness and Social Isolation – How can Museums Help? – MuseumsNext, 21 III 2019. – https://www.museumnext.com/article/loneliness-and-social-isolation-how-can-museums-help/ (vaadatud 18. III 2021).

Coates, Charlotte. Museums Joining the Mental Health Conversation. – MuseumsNext, 11 VII 2019. – https://www.museumnext.com/article/museums-joining-the-mental-health-conversation/ (vaadatud 18. III 2021).

Erinevuste esteetika. Kumu Kunstimuuseumi kodulehekülg. – https://kumu.ekm.ee/syndmus/projektiruum-ii-erinevuste-esteetika/ (vaadatud 22. III 2021).

Kletter, Melanie. Black Lives Matter and Protest Art Exhibits to View Online. Library Journal, 30 X 2020. –   https://www.libraryjournal.com/?detailStory=protest-art-exhibits-home-librarian (vaadatud 24. III 2021).

Meet Me at MoMA. The MoMA Alzheimer’s Project: Making Art Accessible to People with Dementia. MoMA kodulehekülg. – https://www.moma.org/visit/accessibility/meetme/ (vaadatud 22. III 2021).

Museums Association. A Manifesto for Museum Learning and Engagement, 2020. – https://www.museumsassociation.org/campaigns/learning-and-engagement/manifesto/ (vaadatud 10. XI 2020).

Museums Association. Sticks and Stones. Bullying in Museums. 2021 Museums Association Report. – https://www.museumsassociation.org/campaigns/workforce/sticks-and-stones/ (vaadatud 23. III 2021).

Online Etymology Dictionary. – https://www.etymonline.com/ (vaadatud 23. III 2021).

Taaskohtumised. Kumu Kunstimuuseumi kodulehekülg. – https://kumu.ekm.ee/seeniorile/taaskohtumised/ (vaadatud 22. III 2021).

The Inclusive Museum Research Network. – https://onmuseums.com/ (vaadatud 22. III 2021). 

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti Välisministeeriumi kodulehekülg. – https://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon (vaadatud 23. III 2021).

Viited