EMÜ Veebiajakiri

Mis on ICOM Exhibitions ja kellele see on mõeldud?

ICOM ehk Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu koondab üle 40 000 muuseumiprofessionaali kogu maailmast. Temaatiliselt on tegevus jaotunud mitme rahvusvahelise komitee vahel, et pakkuda kõigile võimalust leida kaasamõtlejaid just talle olulisel teemal. 32 rahvusvahelist komiteed on niisiis temaatilised üleilmsed mõttekojad, mis keskenduvad muuseumide ja laiemalt kultuuripärandi küsimustele, sõnastavad standardeid, arendavad soovitusi ja jagavad erialakogemusi ning teadusteavet ICOMi liikmete vahel. Ühtlasi loodame inspireerida igal aastal oma konverentsidel ka uusi huvilisi. Rahvusvaheline näituste komitee (ICEE) on kuraatoreid, näituste sisuloojaid, disainereid ja muuseumijuhte koondav unistajate ja riskivõtjate kogukond. See on foorum, kus jagatakse uut sisu, arendatakse ideid ja luuakse koostöösidemeid. Algselt loodi see rahvusvahelise näitusevahetuse komiteena, kuid 2023. aastal sai see uue nime: ICOM Exhibitions. Komiteel on üle 1500 liikme kogu maailmas ning see esindab disainereid, kuraatoreid, sisuloojaid ja näituseprofessionaale kogu tööstuses. Alates 2023. aastast on ICOM Exhibitions iga kuu korraldanud teemaseminare, mis pakuvad liikmetele võimalust kohalike võrgustike loomiseks. 2024. aastal plaanitakse korraldada neli sellist üritust lisaks ICOMi üldkonverentsile Dubais.

Miks valiti konverentsi kohaks seekord Eesti?

ICOM Exhibitionsil oli au vastu võtta kutse Eesti Rahva Muuseumilt (ERM) tuua „Momentum“ Tartusse. ERM on pühendunud Eesti ja soome-ugri rahvaste kultuuri, identiteedi ja mälu säilitamisele väga professionaalsete näituste kaudu. See missioon haakus hästi konverentsi teemaga, mis uuris näituste ja mälu seoseid. ERM oli hea vastuvõtja muuseumina, kes töötab pärandi tähenduse avamise ja ühiskonnas sildade loomise nimel. Samuti oli Tartu kui 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn veel kord suurepärane võimalus ühendada kaasaegne kultuuritööstus ja näitusteteemaline konverents, kus tõsta esile muuseumide rolli kollektiivse mälu ja kultuurilise identiteedi kujundamisel, rõhutades jätkusuutlikkust, kogukondlikkust ja tähenduslikke sidemeid.

Mis olid konverentsi peamised teemad?

Iga kindlale teemale keskenduv konverentsipäev algas modereeritud vestlustega rahvusvaheliste arvamusliidrite vahel. Arutelud koondusid järgmiste pealkirjade alla: „Mälu ja muuseumide tulevik“, „Kuidas näitused kujundavad mälu?“ ja „Näitused, mälestused ja põlisrahvaste kogukonnad“. Ettekanded esitasid suuri küsimusi, lammutasid eeldusi ning julgustasid osalejaid tagasisidet andma ja aktiivselt kaasa lööma. Esimesel päeval arutasid Lebogang Marishane Lõuna-Aafrika Constitution Hillist ja Amina Krvavac Bosnia ja Hertsegoviina laste sõjamuuseumist, kuidas näitused võivad kaasata noori ajalooliste sündmuste uurimisse ja õiglasema tuleviku loomisse. Kuigi mõlemal muuseumil on sarnased eesmärgid, on strateegiad nende saavutamiseks väga erinevad. Ettekandjad arutasid publikuga, inspireerides osalejaid leidma oma kogukondade jaoks unikaalseid strateegiaid. Teisel päeval uurisid Miles Greenwood Suurbritannia rahvusvahelisest orjandusmuuseumist ja Olena Honcharuk Ukraina Oleksandr Dovženko riiklikust keskusest, kuidas muuseumid käsitlevad kolonialismi, rassismi ja teiste ühiskondlike mõjude poolt kujundatud pikaaegseid vaatepunkte. Kuigi teema on ajaloolise ja teoreetilise taustaga, on sellel ka otsene mõju, kuna Olena elab ja töötab sõjatsoonis. Kui moderaator küsis, mis toob talle rõõmu, vastas Olena: „Ärkamine elusana.“ See tuletas osalejatele meelde, mis on tõeliselt oluline. (ERM esitles püsinäituse „Kohtumised“ paralleelilmade osa uuendust „Lõige/Razrez“, kuraator T. Anepaio ja režissöör-kuraator Aljona Suržikova.) Viimasel päeval keskenduti sellele, kuidas põlisrahvaste muuseumide juhid on näitusepraktikaid muutnud, et austada põlisrahvaste mälestusi ja tänapäevaseid kogemusi. Chris Newell Akomawti haridusalgatusest (USA) ja Taina Máret Pieski Saami muuseumist Siida jagasid oma mõtteid, väljakutseid ja visioone kaasavate, kogukondlikult peegeldavate narratiivide tuleviku kohta. Lisaks sisaldas konverents väga oodatud näitusteturgu ja seitset näitustega seotud töötuba. Osalejatel oli ka suurepärane võimalus külastada Tartu ja Tallinna muuseume, et saada ülevaade sellest, kuidas Eesti muuseumid uuenduslikult oma kogukondi teenivad. Kaasaja kogumisel ja mäluteemadel on Tartu muuseumide lipulaevad peale ERMi kindlasti Tartu linnaajaloo muuseumid ja Tartu Mänguasjamuuseum. Külalised jõudsid analüüsida ka Eesti Olümpia- ja Spordimuuseumi ning Vabamu uuendatud näitusi.

Rääkige näitusteturust lähemalt.

„Momentum“ pakkus ka näitusteturgu, kus tootjad ja institutsioonid said jagada oma uusimaid rendile pakutavaid rändnäitusi. Agentuurid TEO ja EXPONA sponsoreeritud hübriidüritus pakkus globaalse platvormi nii näituse korraldajatele kui ka tootjatele ühenduse loomiseks, kuulajaks 20 riigi muuseumide kolleegid ja kuraatorid. Näitusteturg toimub kaks korda aastas, kevadel veebis ja aastakonverentsi raames hübriidina. See on oluline väärtus, mida ICOM Exhibitions pakub rändnäituste kogukonnale üle maailma. Kas jagaksite oma mõtteid viimase aasta näitusetrendide kohta? Viimase aasta jooksul on näitused üha enam rõhutanud kogukonna kaasamist ja kaasavust, et tuua esile kogukondade hääli ja kogemusi. Kuraatorid teevad tihedamat koostööd kogukondadega ning üha olulisemaks on muutunud ka ajalooliselt alaesindatud kogukondade perspektiivi leidmine ja esiletoomine. Näitused on muutunud ka vaatajale sisuliselt kaasavamaks, mitte ainult interaktiivsemaks – see aitab tugevdada ka sidet külastajatega, kes saavad näha oma lugusid ja identiteeti esitatuna neile olulistes kohtades. Näituste kujunduses ja teostuses on muutunud prioriteediks jätkusuutlikkus. Eriti Euroopas mõtlevad muuseumid, kuidas vähendada näituste keskkonnajalajälge, mistõttu „Momentumi“ korraldamine Tartus, Euroopa kultuuripealinnas 2024, ei olnud juhus – kultuuripealinna kunstiline kontseptsioon kandis pealkirja „Ellujäämise kunstid“ –„Art of Survival“. Näitusetegevuses katsume liikuda korduvkasutatavate, modulaarsete ja taaskasutatavate lahenduste suunas, võttes omaks keskkonnasõbralikud praktikad ja minimeerides jäätmeteket. Näitusi koostades tuleb aina enam mõelda sellele, kuidas rändnäituse teemakäsitlus ja kujunduslik pool saaks olla taasesitatav nii, et muuseumidevaheline ja piiriülene koostöö jätkuks.