Juhtkiri: Muuseum hoolib?!
2020.aasta lõpul toimunud ICOM Eesti seminar “Hooliv muuseum?” võttis vaatluse alla muusuemide rolli tänastes ühiskondlik-sotsiaalsetes oludes. Taustaks viimastel aastatel ICOMis toimunud diskussioonid muuseumidefinitsiooni üle－ kas muuseumid peaksid oma traditsioonilise missiooni, ainelise ja suulise pärandi kogumise, säilitamise ja tutvustamise kõrval aktiivselt suhestuma ühiskonnas päevakajaliste teemadega － ning Black Lives Matter ja COVID-19 pandeemia mõjud, arutleti hoolivuse ja respekti väljendamise teemadel muuseumides kui institutsioonides.
Sama teemaderingi kajastab ka käesolev ajakirja Muuseum number: kas ja kuidas muuseumid saavad astuda samme jätkusuutlikkuse suunas nii oma põhitegevustes, töös publikuga kui ka institutsionaalses toimimises? On hea meel esile tuua, et mäluasutuste ja keskkonna suhe on leidnud kajastamist ka teistes väljaannetes. Kui muuseum kannab hoolivuse sõnumit, siis kellest või millest hoolitakse: keskkonnast, pärandist, erinevate vajadustega külastajagruppidest, kogukonnast? Kui muuseum hoolib demokraatlikest väärtustest, ühiskondlikust ja sotsiaalsest võrdsusest ning väljendab seda oma üldises kuvandis, näituse- ja muuseumihariduslikus tegevuses ja suhtlemises publikuga, siis kas ja kes hoolib muuseumitöötajast?
Ühtaegu keskkonna- ja inimsõbralikuma muusuemi võimalustest ja võimalikkusest kirjutab artiklis “Säilitamine antropotseenis” Tartu Ülikooli arhiivinduse (säilitamise) kaasprofessor Kurmo Konsa. Reet Mägi tutvustab ICOM Eesti juurde loodud keskkonna töörühma eesmärke ja tegevusplaane. Muutustest pärandi loomise ja säilitamise mõtestamises kirjutab Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik Janika Turu.
Koostöö ja kogukonnana tõhusalt toimimise näited tulevad seekord Eesti Meremuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist ja Kalevipoja Kojast. Eesti Meremuuseumi keskkonnasõbralikkust, kasutajamugavust ja kaasavat disaini väärtustavast tootekujundusprotsessist kirjutavad artiklis “Avastusretkel koos Eesti disaineritega” Õnne Mets ja Iris Tomson. Eesti Rahva Muuseumi osalussaal on hea näide erinevatele häältele, vaatenurkadele ja väärtustele platvormi pakkumisest ning mõlema osapoole － näituse loojate ja muuseumi－õppimisvõimalustest antud protsessis. Kalevipoja Koda koos rahvamajaga illustreerivad mälu- ja kultuuriasutuste rolli ja võimalusi kogukonna sõlmpunktidena.
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi semantika teadur Mariann Proos käsitleb artiklis “ Ühiskonna mõjust tähendusele, tähenduse mõjust ühiskonnale” keele “laetuse” küsimust: milline on nimetamise mõju, kuidas mõtestamise ja nimetamise protsess ajas muutub ja kui oluline on mäluasutuste kontekstis ühiskondlike protsesside ja nende kandjate nimetamine.
On suur rõõm ajakirjas kajastada ka värskelt ajutiste näituste kategoorias Eesti muuseumide aastaauhinna pälvinud näitust “Hirmus armas nahkhiir”－ väljapanekut kommenteerib kuraator Lennart Lennuk. Samuti saame lähemalt tuttavaks Suure Muuseumiroti võitnud Eesti Meremuusuemi pikaajalise juhi Urmas Dreseniga.
Suur tänu kõigile autoritele, ajakirja toimetuskolleegiumi liikmetele ning kõigile, kes jagasid infot oma muusuemis ilmunud trükiste kohta. Ajakiri Muuseum on meie nägu! Seepärast soovin julgustada kõiki, kes sooviksid kajastada mõnd oma muuseumis toimuvat näitust või üritust; kes märkavad teistes muuseumides Eestis või välismaal inspireerivaid näitusi, uurimisteemasid või publikuprogramme; kes soovivad teoreetilisel või metodoloogilisel tasandil põhjalikumalt arutleda muuseumide, teiste mäluasutuste ning materiaalse ja vaimse pärandiga seotud teemadel– esitage julgelt artikliettepanekuid!
Head lugemist!
