Juhtkiri: Disain ja muuseum
Hea disain on võimas. Suurepärane disain on nähtamatu.
See juhtkirja illustratsiooniks oleval pildil seisev tõdemus saadab mõtteliselt ajakirja Muuseum 2/2020 numbrit „Disain ja muuseum“. Nagu heaks tavaks, kattub ajakirja sügisnumber Eesti Muuseumide Festivali peateemaga, mis 2020. aastal oli disainijuhtimine muuseumis. Käesolevas ajakirjanumbris ilmuvad Narva festivali ettekannete autorite mõtisklused samal teemal.
Artiklite autorid on disainile lähenenud laias spektris ja erinevatest vaatenurkadest: Helen Kokk ja Maria Laanejärv (mõlemad tarkvaraarendusettevõte Nortal) jagavad nutika tootedisaini tööriistakasti, Markko Karu (vabakutseline disainer ja konsultant) kirjutab õigete küsimuste esitamisest loova disainiprotsessi käivitajana. Keskkonna ja kogemuse disainimise näited viivad meid muinasjutumaale: Henrik Lübcker (H. C. Anderseni muuseumi loovjuht) kirjeldab H. C. Anderseni muuseumi uueksloomise lähtekohti, eesmärke ja vahendeid ning Piia Tammelo (disainiagentuur Velvet) jagab külastaja- ja kasutajakogemust Eesti Rahva Muuseumi aistingute- ja muljeterohkelt näituselt „Elas kord…“. Disainist rääkides ei saa keegi autoritest mööda tõdemusest, et hea disain ei ole fenomen iseenesest, vaid püüdlus astuda samm kasutaja poole, aimata ette ja lahendada tema probleeme veel enne, kui need jõuavad tekkida.
Nähtamatuna püsib enamasti see osa muuseumides toimuvast disainiprotsessist, mis leiab väljenduse kabinettides, koosolekuruumides ja puhketubades – töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri kujundamine ja juhtimine. Tööõnnest, selle võimalikkusest ja vajalikkusest kirjutab alates 2001. aastast organisatsioonikultuuri ja tööõnne temaatikale pühendunud Tiina Saar-Veelmaa. Praktilise kogemuse jagamisega täiendab teemat Kadri Toomsalu (Tallinna Linnamuuseum) artikkel HappyMe karjääri- ja talendijuhtimise tööriista rakendusvõimalustest muuseumis.
2020. aasta oma erakordsete olude ning liikumis- ja reisimispiirangutega on viinud veebi või sundinud korraldajaid üldse edasi lükkama mitmeid konverentse ja koolitusi. Siiski toimus sel suvel Eestis järjekordne Balti Museoloogia Suvekooli koolitusnädal, mille fookus oli vägagi päevakajaline: riskide haldamine ning pärandiasutuste valmisolek kriisiolukordadeks. Ühe koolitajana BMS-il üles astunud Linda Lainvoo (Muinsuskaitseamet) kirjeldab erinevaid meetodeid ja õppuste viise, millega läheneda konkreetse muuseumi võimalikele kriisiolukordadele ja need turvaliselt, professionaalide toetusel läbi mängida, et reaalseteks situatsioonideks paremini valmis olla. Koolitusel osalenuna jagab mõtteid BMS-ist ja strateegilisest ning praktilisest valmisolekust kriise juhtida Haapsalu linnuse juhataja Kaire Tooming.
On rõõm järgida Eesti Rahva Muuseumi eeskuju ning tähistada ka ajakirja veergudel pikaajalise muuseumitöötaja Aime Kärneri sünnipäeva. Portreeintervjuu Aime Kärneriga aitas lugejateni tuua kolleeg Arvi Haak Tartu Linnaajaloo Muuseumidest.
Suur tänu kõigile artiklite autoritele ning kõigile, kes jagasid infot oma muuseumis ilmunud trükiste kohta – sellest nimekirjast võib leida vahvaid jõulukingitusi nii suurtele kui väiksematele kultuurihuvilistele. Parim kingitus, nagu me teame, on ju raamat – või siis muuseumi aastapilet!
Turvalist ja kosutavat 2020. aasta lõppu ja kohtumisteni muuseumis!
Kerttu Männiste
Peatoimetaja
