// Kaante vahel Number 3 (42) 2019 - Muuseumigeograafia

Kaante vahel august 2018 – aprill 2019. I osa

Eesti Ajaloomuuseum, 2018
Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940

Autorid: Anu Ojavee, Marion Laev, Kätlin Leokin, Malle Pajula
Koostaja: Marion Laev
Toimetajad: Laura Kipper, Krista Sarv
Trükise kujundaja: Valter Jakovski, Ruum 414

Samanimelise näitusega kaasnev kataloog annab ülevaate ajastu moodsate naiste rõiva- ja pesumoest ning ilumaailmast. Anu Ojavee, Eesti Kunstiakadeemia moeõppejõud kirjutab 1920. ja 1930. aastate rõivamoest läbi moemaailma suundumuste sidudes sinna ka Eesti arengud. Tunnustatud moeloolane Mari Kanasaar avab usutluses Anu Ojaveele oma kogemuse ennesõjaeelse Eesti moe- ja ilumaailma süvahoovustest. Ajaloolane Kätlin Leokini ülevaade Eesti ilutööstuse ning moemaailma omavahelistest seostest annab teada, millal muutuks popiks poisipea ning millised lõhnad ja teised ilutooted olid moes. Ajaloolise pesu kollektsionäär Malle Pajula artiklist tutvustab pesumaailma muutusi 1920.-1930. aastail. Kataloog sisaldab ülevaate Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogu esemetest – kleitidest ning aksessuaaridest.

Kataloog valiti 25 kauneima raamatu hulka 2018.

Eesti Ajaloomuuseum "Moejoon: pidulik rõivamood 1920-1940"

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Eesti spordi lugu

Autorid: Kaarel Antons, Kalle Voolaid
Kujundaja: Kalle Müller

Raamat täidab olulise lünga meie kultuuriloos, pakkudes tervikkäsitlust Eesti spordi ajaloost. Mitmeaastase eeltöö tulemusena valminud teose keskmes ei ole mitte niivõrd sportlaste saavutused ja statistika (see kõik on leitav raamatu lisas), vaid spordi laiem arengulugu Eestis läbi sajandite. Raamat on rikkalikult illustreeritud.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum "Eesti spordi lugu"

Eesti Rahva Muuseum
Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 61

Koostajad: Pille Runnel, Indrek Jääts, Agnes Aljas
Kaanekujundus: Jane Liiv
Küljendus: Tuuli Kaalep

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu nr 61 artiklid keskenduvad soome-ugri rahvastele. Teadmine keelesugulusest ja enda kuulumisest soome-ugri rahvaste hulka on juba üle saja aasta olnud oluliseks osaks eestlaste rahvuslikust identiteedist ning on seda ka tänapäeval. Samas ei ilmu eestikeelseid teadusartikleid soome-ugri rahvastest just sageli. Eesti Rahva Muuseum on hõimurahvaste vastu huvi tundnud asutamisest saati ning ERMi aastaraamat on sobiv paik koondamaks mitte ainult meie oma teadurite, vaid ka kolleegide analüüse, mõtisklusi ja kirjeldusi soome-ugri kultuuridest, nende uurimisest ja representeerimisest.

Aastaraamatu avaartiklis vaatavad püsinäituse “Uurali kaja” juhtkuraator Svetlana Karm ning kontseptsiooni autor Art Leete tagasi koos ERMi uue hoonega avatud näituse tegemise köögipoolele. Järgnevaid artikleid ühendavaks märksõnaks on välitööd soome-ugri rahvaste juures. Esmalt pööravad Indrek Jääts ja Tatiana Alybina pilgu ajalukku, et analüüsida omaaegsete kolleegide tegemisi vepslaste juures (1960. aastail) ning Marimaal (1990. aastate algul). Eva Toulouze ja Nikolai Anisimov võtavad oma artiklites luubi alla tänapäevaste udmurtide erinevad rituaalid. Mõlemad uurimused põhinevad eeskätt autorite endi välitöömaterjalil. Piret Koosa, kes on juba kümmekond aastat uurinud Komimaa usuelu, eeskätt üht väikest evangeelsete kristlaste kogukonda, lahkab isiklikele kogemustele toetudes selliste välitöödega kaasnevaid praktilisi ja eetilisi väljakutseid. Laur Vallikivi vaatleb Eesti ja Soome protestantlike kristlaste misjonitööd postsotsialistliku Venemaa soome-ugri (uurali) rahvaste juures ning leiab, et usukuulutajate kultuure muutev jõud on paiguti päris suur ja mitte tingimata positiivne.

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 61

Eesti Rahva Muuseum
Johannes Pääsuke. Inimesed ja rõivad läbi kaamerasilma

Koostajad: Tõnis Liibek, Ellen Värv, Reet Piiri, Liisi Jääts, Age Raudsepp
Kaanekujundus: Jane Liiv
Küljendaja: Ivi Tammaru

Johannes Pääsukese (1892-1917) looming kuulub Eesti fotograafia kullafondi. Tehes koostööd Eesti Rahva Muuseumiga, jäädvustas Pääsuke 20. sajandi alguse argielu: inimesi, taluelu, linnavaateid ja interjööre.
Eesti- ja ingliskeelsesse albumisse on koondatud fotod, mis annavad ettekujutuse eestlaste riietusest Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Näeme kalureid, talumehi ja möldreid oma argiaskelduste juures, aga ka läbilõiget linnaelanikest: turukauplejaid, korstnapühkijaid, korporante, arste ja sportlasi. Johannes Pääsukese fotod annavad hea ülevaate meie esivanemate rõivastusest veidi enam kui sada aastat tagasi – murranguliste muutuste ajastul. Nii nagu ühiskond tervikuna sisaldas vanapäraseid jooni segamini modernsega, nii näeme ka inimeste riietuses moodsat ja traditsioonilist, argiselt praktilist ja pidupäevaselt esinduslikku.

Eesti Rahva Muuseum "Johannes Pääsuke. Inimesed ja rõivad läbi kaamerasilma"

Eesti Rahva Muuseum
Kohtumised. Eesti kultuuriloo püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis

Autor: Kristel Rattus
Raamatu koostasid: Kristel Rattus, Agnes Aljas, Terje Anepaio, Anu Järs, Liisi Jääts, Anti Lillak, Külli Lupkin, Reet Piiri, Riina Reinvelt, Pille Runnel, Kaari Siemer, Ellen Värv
Trükise kujundaja: Catherine Karu, Keidi Rehe, Eva Voog

Näitusekataloog “Kohtumised. Eesti kultuuriloo püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis” toob lugejani ülevaate enamikust näitusel eksponeeritud esemetest ja nendega seotud lugudest. “Kohtumised” keskendub Eesti elanike argielule nii tänapäeval kui ka kauges minevikus. Näitusel on esitatud peamiselt nn tavaliste, ühiskonnas vähetuntud inimeste esemed ja lood.

Üldpealkiri “Kohtumised” tähistab kaheteistkümnest üksiknäitusest koosnevat kompleksi. Nende hulgas on väljapanekud nii Eesti traditsioonilisest talupojakultuurist kui ka nõukogudeaegsest argielust, maaelust ja linnamelust, kodust ja toidust, regilaulust ja eesti keelest. Omaette näitusesaal on Eesti esimesel sinimustvalgel lipulgi.

Eesti Rahva Muuseum "Kohtumised. Eesti kultuuriloo püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis"

Tallinna Linnamuuseum
Oma ja võõras: Nikolai Langebrauni portselan = Langebraun. One of us and yet not: Nikolai Langebraun´s porcelain decorating industry

Autor: Anne Ruussaar
Kujundaja: Andres Tali
Tõlkinud: Tiina Randviir

Oma esimeses Tallinna Varamu sarjas ilmuvas raamatus tutvustab Tallinna Linnamuuseum Nikolai Langebrauni portselani dekoreerimise tööstuse ajalugu ja toodangut. Tallinnas 1920.–1930. aastatel tegutsenud Nikolai Langebrauni ettevõttes dekoreeritud esemeid leidub praegugi Eesti kodudes. Need on osa perekonnaloost, muutunud aga ka populaarseks kollektsioneerimisobjektiks. Lisaks ajaloolisele ülevaatele oli raamatu eesmärgiks anda mahukas kataloogiosas võimalikult laiaulatuslik ülevaade Langebrauni toodangust. Langebrauni fenomen avaneb siin kogu vormi ja dekoori lummavas mitmekesisuses: alates kitšimaigulistest trükipiltidega taldrikutest ja suveniirideks mõeldud suvituslinnade vaadetega tassidest kuni professionaalsete kunstnike poolt käsimaalitehnikas rahvusornamendiga kaunistatud serviisideni. Põhiliselt on kasutatud esemeid Tallinna Linnamuuseumi kollektsioonist ja Priidu Nõmme erakogust. Lisatud on ka Nikolai Langebrauni ettevõttes kasutatud põhimärkide ja erandlike markeerimisviiside kirjeldused koos piltidega. Lisaväärtuse annab ka see et raamat on välja antud paralleeltekstidena eesti ja inglise keeles. Raamatu autor on tuntud Langebrauni uurija, kunstiajaloolane, Eesti Ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar, fotod Erik Riikojalt.

Tallinna Linnamuuseum "Langebraun. Oma ja võõras: Nikolai Langebrauni portselan"

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel

Koostaja: Jüri Kermik
Trükise kujundaja: Stuudio Stuudio

Raamatus avatakse 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit, mis keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.
Raamast tugineb samanimelise, käesoleva aasta kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusele eelnenud uurimistööle ja selle käigus koondatud materjalidele.

Jüri Kermiku initsiatiivil 2015. aastal alanud uurimusliku projekti objektiks on viimase nõukogude perioodi kümnendi suhteliselt väheuuritud ja keerulisel disainimaastikul arenenud ideede lähtekohad ja väljundid, neist tulenevate järgnevuste jälgitavus ja tähendus üleminekul ühest poliitilisest süsteemist teise.
Tollases lagunevas ja ideoloogiliselt polariseerunud ühiskonnas esile kerkinud Eesti disainerid tegutsesid olustikus, mis erines kardinaalselt nende ea- ja ametikaaslaste omast Läänes. Mõistes hukka neid ümbritseva keskkonna puudulikkuse ja (inim)vaenulikkuse, asusid noored Eesti disainerid formuleerima uut – oma keskkonda. Kollektiivse sõnakuulmatuse vaimus ammutasid nad inspiratsiooni ja energiat popkultuurist ja interdistsiplinaarsest eksperimenteerimisest. Toetudes hübriidsetele tegevusvormidele, kuhu kuulusid ka performance’id, kontseptuaalne kunst, muusika ja film, väljendasid nad uue generatsiooni identiteeti projektide, sündmuste ja väga nähtava näitusesarja kaudu, kus põimusid ideed linna- ja keskkonnakujundusest, sisearhitektuurist ning toote-, mööbli- ja plakatidisainist.
Püüdes avada selle keerulise ja vähe uuritud perioodi konteksti, (disaini)strateegiaid ja osalejate ringi, toob käesolev näitus kokku töid, mille hulgas on ka avalikkusele seni tundmatuid materjale.

Raamat koosneb artiklitest ja fotoeesseedest, mille autoriteks on Jüri Kermik, Iris Helkama (Soome), Karolina Jakaite (Leedu), Kai Lobjakas, Triin Ojari, Silver Vahtre, Mari Kajuste.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel"

Tartu Kunstimuuseum
Lola Liivat

Autorid: Liisa Kaljula, Hanna-Liis Kont, Susan E. Reid, Tõnis Tatar
Trükise kujundaja: Martin Veisman
Trükise sisu kirjeldus: Liisa Kaljula, Hanna-Liis Kont, Susan E. Reid, Tõnis Tatar
Koostaja/toimetaja: Hanna-Liis Kont
Tõlkija: Peeter Talvistu

Tartu Kunstimuuseumi näitust ,,Lola Liivat. Vaimu vastupanu” (08.09.2018-06.01.2019) saatev kataloog sisaldab Lola Liivati loomingut ja selle erinevaid kontekste analüüsivaid artikleid, intervjuud kunstnikuga ning noorte autorite lühitekste nende ja abstraktse kunsti suhete kohta. Trükist täiendavad näitusel eksponeeritud teoste reproduktsioonid. Lola Liivat on Eesti abstraktse maalikunsti üks olulisemaid edendajaid, olles abstraktse ekspressionismi üks esimesi maaletoojaid. Suure osa oma kunstnikuteest töötas Liivat nõukogude võimu kontekstis, mil abstraktne kunst oli taunitud või lausa keelatud.

Tartu Kunstimuuseum "Lola Liivat"

Tartu Kunstimuuseum
Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist

Autorid: Meira Ahmemulic, Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont, Frida Sandström, Keiu Virro
Trükise kujundaja: Norman Orro
Keeletoimetajad: Richard Adang, Anti Saar
Tõlkijad: Peeter Talvistu, Viivika Voodla

Tartu Kunstimuuseumi näituseprogrammis on lisaks eesti kunstile olulisel kohal rahvusvahelise kunsti tutvustamine. Seepärast korraldab muuseum juba mitmendat aastat oma lähiriikide kaasaegset kunsti tutvustavaid grupinäituseid. 2019.aasta alguses jätkub see sari rootsi kaasaegse kunsti näitusega, tuues Tartu publikuni sealsete autorite viimase aja loomingu silmapaistvamad näited.

Trükis  saadab Tartu Kunstimuuseumi näitust ,,Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist” (17.01.2019-05.05.2019), ning pakub võimalust näitusel eksponeeritavaid teoseid ja neis üles kerkivaid teemasid lähemalt analüüsida ja täiendavalt kontekstualiseerida. Lisaks kuraatoritele (Joanna Hoffmann ja Hanna-Liis Kont) on kogumikku tekste kirjutanud rootsi kunstikriitik Frida Sandström ja eesti kultuuriajakirjanik Keiu Virro. Samuti on raamatusse kaasatud kunstniku ja kirjaniku Meira Ahmemulici tõlkeartikkel koos uue eessõnaga, mis tutvustab Rootsi kunstihariduse valukohti.

Tartu Kunstimuuseum „Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist“

Viljandi Muuseum
Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis. I osa. Eesti Vabariik ja okupatsioonid 1918–1987

Autorid: Ain-Andris Vislapuu, Herki Helves
Kujundaja: Herki Helves

Muuseumi toimetiste sarja seitsmes väljaanne annab ligi 600 fotoga illustreeritud kronoloogilise ülevaate Viljandi ajaloost alates Eesti Vabariigi loomisest kuni Nõukogude võimu lagunemise alguseni. Samuti on antud lühikokkuvõte linna varasemast ajaloost. Teos lõpeb kasutatud kirjanduse, saja aasta vältel linna juhtinud inimeste ja Viljandi sõpruslinnade loeteluga.

Viljandi Muuseum „Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis. I osa. Eesti Vabariik ja okupatsioonid 1918–1987“

SA Eesti Vabaõhumuuseum
Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek

Koostanud: Liis Serk
Trükise kujundaja: Irina Tammis

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari sai 2018. aastal kümneaastaseks. Juubeliaasta Toimetised murravad traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb seekordne trükis oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Seekordse Toimetiste pealkirja algimpulsiks said Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse 2017. aasta suvised välitööd Soomaa rahvuspargis. Välitööde eesmärgiks oli rahvuspargi uueks kaitsekorralduskavaks taluarhitektuuri inventeerimine ja Eesti Rahvaluule Arhiivile kohapärimuse kogumine. Minevikust võrsunud kohapärimuse või suurvee-teemade kõrval leidsid uurijad end ka tutvumas kohalikul kogukonnal südamel olevate praktilise iseloomuga probleemidega. Kohatud inimesed ja räägitud jutud saidki käesoleva kogumiku algimpulsiks. Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Kogumik panustab Soomaa kui ühe Eesti maapiirkonna arengusse ja toob lugejateni Soomaa vähemtuntud palge.

Eesti Vabaõhumuuseum "Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek"

SA Narva Muuseum
NARVA MUUSEUM. TOIMETISED 19. 2018
Murrangud

Kujundaja: Tarmo Käärik

Narva Muuseumi toimetised nr 19 (2018) „Murrangud“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ning käsitleb Narva ruumis murrangulisi muutusi kaasa toonud sündmusi.

20. sajandi teisel kümnendil Euroopas aset leidnud sündmused joonistasid põhjalikult ümber poliitilise kaardi ja raputasid juurteni senist elukorraldust. Globaalsetest mõjudest ei jäänud puutumata ka siinne kant. Esimene maailmasõda oli katalüsaatoriks veebruarirevolutsioonile, mis viis Venemaal võimult monarhia ja äratas kogu impeeriumi aladel vabadusega seotud lootused, alates kodanikuõigustest kuni rahvaste enesemääramiseni. Ehkki kümme kuud hiljem tõmbas kommunistide riigipööre nendele lootustele kriipsu peale, õnnestus Soomel, Eestil, Lätil ja Leedul oma püüdlused realiseerida, rebida lahti bolševike poolt taastatavast Vene impeeriumist ja luua iseseisvad riigid. Tänu tollal avanenud ajaloolise võimaluse oskuslikule kasutamisele ja otsusekindlusele oma lootuste eest seista saavad need riigid nüüd tähistada oma iseseisvuse 100. sünnipäeva.

Artiklid on eesti keeles vene- ja inglisekeelsete kokkuvõtetega, 236 lk.

Narva Muuseumi toimetised nr 19 (2018) „Murrangud“

Tartu Ülikooli muuseum
TARTU TOOMKIRIK. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum

Koostajad: Mariann Raisma, Krista Andreson
Autorid: Kaur Alttoa, Malle Ermel, Lea Leppik, Madis Maasing, Juhan Maiste, Martin Malve, Mihkel Mäesalu, Anu Ormisson-Lahe, Heiki Valk
Trükise kujundaja: Maarja Roosi

Koguteos „TARTU TOOMKIRIK. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“ annab ülevaate nii hoone arhitektuuriloost kui hoones tegutsenud asutustest kaheksasaja aasta jooksul.
Toomkiriku loos peegeldub Euroopa ja Eesti kultuurilugu läbi kaheksa sajandi. Hoone ainulaadne arhitektuur teeb sellest unikaalse mälestise kogu Euroopas. Tartu toomkirik oli suurim keskaegne kirik Eestis, mida hakati ehitama juba 13. sajandil, kuid lõpliku kuju sai hoone 15. sajandi lõpuks. Hoone jäi sajanditeks varemetesse, kuid 19. sajandi alguses ehitati toomkiriku kooriruumist Tartu ülikooli raamatukogu, viimastel aastakümnetel on hoone koduks ülikooli muuseumile.

Esmakordselt saavad mitmete tunnustatud uurijate tööd kokku ühes raamatus. Esile võiks tuua kunstiloolase K. Alttoa peatükid toomkiriku ehitusloost keskajal, muudatustest 17.–18. sajandil ning restaureerimistööst viimase aastasaja jooksul. Heiki Valk ja Martin Malve tutvustavad  toomkalmistuga seonduvat teadmist. Juhan Maiste ja Anu Ormisson-Lahe avavad tagamaid, mis lõi aluse toomkiriku uueks õitsenguks 19. sajandi alguses. Lisaks on raamatus ülevaatlikud artiklid ajast, kui toomkirik oli piiskopkonna keskus (Madis Maasing, Mihkel Mäesalu), ülikooli raamatukogu (Malle Ermel) ning nüüd ülikooli muuseum (Lea Leppik).

Raamatus üle 400 illustratsiooni. Lisaks leiab raamatust mälestusi raamatukogu ja muuseumi varastest aastatest selles majas.

Kuigi raamat on eestikeelne, siis leiab teose lõpuosast ka põhjaliku inglisekeelse kokkuvõtte.

Tartu Ülikooli muuseum "TARTU TOOMKIRIK. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum"

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum 
Järvamaa kaitsepataljon Vabadussõjas

Autor: Henn Sokk
Trükise kujundaja: Rainer Alas (AS Kuma)

Tegemist on autori kolmanda Vabadussõja ainelise raamatuga, mis käsitleb järvalaste rolli Eesti omariikluse kaitsmise loos. Raamatu „Järvamaa Kaitsepataljon Vabadussõjas” sisuline eesmärk on koos varemilmunud raamatutega “Paide kooliõpilased Vabadussõjas” ja “Järvamaa Eesti Kaitse Liit Vabadussõja ajal” anda ülevaade Vabadussõja ajal Järvamaal valitsenud olukorrast ja rahva meelolust. Elava sissevaate saab Järva Maakonnavalitsuse tegevusest kaitsepataljoni organiseerimisest, eestlaste kaitsetahte tõstmisest ja oma kaitseväe loomisest. Järvamaa Kaitsepataljoni formeerimise tulemusel jäi Paide vaenlasel vallutamata ja raudtee kaitsmisega tagati omariikluse kestmine Vabadussõja ajal.

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum "Järvamaa kaitsepataljon Vabadussõjas"

Tartu Mänguasjamuuseum
Nässu ja lumekruubid

Tekst: Marge Pärnits
Fotod: Siim Vahur
Kujundaja: Maarja Roosi

2019. aasta veebruaris ilmus lasteraamat, mille kaante vahel tegutsevad mänguasjad elavad oma igapäevaelu Tartu Mänguasjamuuseumis. Marge Pärnitsa teksti ja Siim Vahuri fotodega raamat kannab pealkirja “Nässu ja lumekruubid”.

Ühes täiesti keskmise suurusega Eesti linnas nimega Tartu on mänguasjamuuseum. Seal elavad kaks rõõmsat mängukaru, kelle nimed on Nässu ja Lillekäpp. Nässu on toimekas siniste silmadega askeldaja, kes tahab maailmas kõiki asju ise järele proovida. Lillekäpp on arukas ja terane mänguasjade direktor, kes hoiab kõikidel muuseumi asjadel ja muuhulgas ka Nässul silma peal. Nässu on Lillekäpa arvates üks präänik-väänik, aga siiski väga armas.

Nässu lugude teises raamatus tuleb sinisilmse karu pähe mõte hakata kirjanikuks. Lillekäpal tuleb aga mõte, et miks ei võiks Nässu hakata hoopis ehitajaks, müüjaks, pagariks või kunstnikuks. Ameteid on ju nii palju ja võibolla saaks Nässust sedasi katsetades koguni maailma ainus telliskividele luuletusi kirjutav ehitaja või siis pirukaid kokku õmblev pagar.

Raamatu valmimist on toetanud Tartu Kultuurkapital ja Hooandja.

Tartu Mänguasjamuuseum „Nässu ja lumekruubid“

Eesti Kunstimuuseum
Johann Köler

Autor: Mai Levin
Projektijuht ja toimetaja: Renita Raudsepp
Assistent-toimetaja: Ester Kangur
Abitoimetajad: Elo Maandi-Puu (Eesti Kirjandusmuuseumi – Eesti Kultuuriloolise arhiivi viited), Kaarel Vanamölder (peatükk „Köler ja tema aeg“), Liina Lõhmus (Eesti Riigiarhiiv, Johann Köleri perekonnalugu – viited)
Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Eesti professionaalse kunsti rajajast ja rahvusliku liikumise tegelasest Johann Kölerist on kirjutatud monograafiaid, artikleid, katalooge, romaan, novell ja koguni luuletusi. Ent aastate möödudes ajaloolised ja kunstiajaloolised seisukohad muutuvad – kui mitte kardinaalselt, siis teatud määral kindlasti. Lisanduv teave ja ajaline distants aitavad kaasa objektiivsemale käsitlusele. Paradigmamuutused, mis puudutasid 20. sajandi algupoole kunsti, kajastusid eesti kunstiajaloolises uurimistöös juba 1970.–1980. aastatel ning selles osas on uusi aspekte leitud siiani.

Monograafia koostamisel oli eelkõige tähtis anda koondpilt Johann Köleri teostest niisuguses mahus, millist praegusel hetkel tunneme, varustades teoste täpsustatud andmed ka kvaliteetsete teoste reproduktsioonidega. Lisaks Eestis asuvale Köleri pärandile on monograafias esmakordselt koondatud ja värviliste fotodega esitatud ka väljaspool Eestit, põhiliselt Venemaa muuseumides ja muudes asutustes paiknevaid teoseid. Nende hulgas on akadeemilisi kompositsioone, eskiise, portreesid, joonistusi, mosaiike jne. Kõrgtasemel tehnilisi võimalusi kasutades fotografeeriti ka kogu Eesti muuseumides olev materjal. Selliselt reprodutseerituna peaksid kunstniku teosed raamatus kõnelema iseenese eest – näitama kõrget kunstilist kvaliteeti.

Raamat koondab endas Köleri biograafia ja loomingu ülevaadet, mille koostamisel on kaasatud arvukalt publitseerimata arhiivimaterjale ja teadaolevate teoste kataloogi. Lisades on avaldatud 1900. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias toimunud Köleri postuumse mälestusnäituse kataloog, samal aastal Peterburis aset leidnud oksjonil enampakkumisel olnud Johann Köleri teoste nimekiri ja ülevaade Köleri esinemistest näitustel.

Eesti Kunstimuuseum "Johann Köler"

Eesti Meremuuseum
„100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades“

Idee autor: Urmas Dresen
Koostajad: Feliks Gornischeff, Mihkel Karu, Arto Oll, Teele Saar
Trükise kujundaja: Polaar

Ühe mereriigi saatus on vältimatult seotud tema laevadega. Need viisid ära ja tõid tagasi, päästsid ja pagesid, märkisid sõja puhkemist ja rahu algust, kehastasid õnne ja südamevalu – olid elulise tähtsusega nii riigile kui ka tema inimestele. Laevade tulekud ja minekud jäävad meelde, eriti just pöördelistel aegadel. Meil kõigil on laevadega mõni mälestus või lugu, mis puudutab – olgu heas või halvas. Nii nagu inimsaatus vormub elatud eluks, kas siis pikaks või traagiliselt lühikeseks jäänud eluks, on see ka laevade puhul.

Eesti Vabariigi sünnist kuni sajanda aastapäevani viinud pöördeline sündmustik peegeldub ka meie laevade saatuses. Eesti Meremuuseumi  raamat koos näitusega „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades“ toob need haaravad ja erakordsed lood meie ette.

Ajaloolised sündmused ei ole küsinud laeva tüüpi ning seega on Eesti lugude mitmekesisus laevastikus nii reislaevad, sõjalaevad, kaubalaevad, purjekad, aurikud, jõelaevad kui ka teised alused. Igale aastale oma laeva leidmine pole olnud kerge ülesanne ja seetõttu paigutuvad need sajandipikkusele aegreale mõnikord ka üsna ootamatult, aga ikka selle mõttega, et oluline lugu saaks räägitud.

Raamat ja Lennusadamas toimunud näitus on ühtlasi kummardus noil tähenduslikel laevadel töötanud, teeninud, õppinud või reisinud inimestele. Aga loomulikult ka neile, kes jäid ega tulnud kunagi tagasi.

Eesti Meremuuseum „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades“

Eesti Maanteemuuseum
Uurimusi liikumise ja transpordi ajaloost
Eesti Maanteemuuseumi toimetised 1 (10)

Koostaja ja toimetaja: Andres Seene
Autorid: Tambet Muide, Riho Paramonov, Annika Kupits, Andres Seene, Jens Raevald
Kaane kujundus: Tiina Viirelaid
Kujundus ja küljendus: Tiina Viirelaid

Eesti Maanteemuuseumi toimetiste esimene number „Uurimusi liikumise ja transpordi ajaloost“ keskendub transpordi ja teede seostele. Toimetiste esimene väljaanne sisaldab kuut artiklit, mis kõik käsitlevad Eesti transpordiajalooga seonduvaid küsimusi. Hõlmatud on nii hobu- kui autoajastu teemad: 19. sajandi lõpul tekkinud jalgrattaseltsid, voorimeeste institutsiooni areng Eesti linnatranspordis ja selle võrdlus teiste Euroopa riikidega ning Eesti taksonduse tekke ja arengulugu 20. sajandi alguskümnendeil. Lisaks saab lugeda 1930. aastate riiklikust autovedude reguleerimispoliitikast, talurahvale sobivama ja teid säästvama taluvankri arendusprojektist ning nõukogudeaegse automajandi argipäevast.

Toimetiste sari vahetab välja 2008. aastast alates ilmunud muuseumi aastaraamatu formaadi. Uues sarjas on plaanis avaldada eriteemalisi artiklikogumikke, allikapublikatsioone ja üksikuurimusi.

Käesoleva artiklikogumiku koostamise ajendiks on aastatel 2016–2019 Eesti Maanteemuuseumi olulisima arendusprojekti, uue masinahalli ja seda sisustava näitusekeskkonna „Masinate valitsemine“ valmimine. Mitmed selles kogumikus avaldatavad tekstid kajastavad uuringuid, mis olid seotud näitusekeskkonna sisu ettevalmistamisega.

Eesti Maanteemuuseumi toimetised 1 (10)
Viited