// Kaante vahel

Kaante vahel detsember 2020 – juuni 2021

SA Hiiumaa Muuseumid

Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa

Teksti autor: Helgi Põllo

Toimetaja: Toomas Kokovkin

Kujundaja: Mart Mõniste

Raamat tutvustab samanimelist püsinäitust Kassari muuseumimajas. Tuhanded aastad hiidlase elust on näitusel esitatud ürgsete elementide – tule, vee, õhu ja maa – omaduste kaudu. Minevik ja olevik ei ole asetatud ajateljele, vaid neid vaadeldakse argieluliste ilmingute kordumisena, kus esile kerkivad asjade seosed, inimese oskused, võimalused ja paratamatus. Näitus on kokku võetud raamatu kaante vahel, mida hiljem kas kodus või mandrile viival praamil üle lugeda.

36-leheküljeline rikkalike illustratsioonidega trükis on kättesaadav viies keeles: eesti, soome, inglise, vene ja saksa keeles.

Raamatu väljaandmist kaasrahastas Muinsuskaitseamet oma muuseumide kiirendi meetmest.

Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa

SA Virumaa Muuseumid

Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783–1917

Autor: Odette Kirss

Trükise kujundaja: Katrin Mürk, PR Disain

Põlise, mitmendat põlve Rakvere elaniku Odette Kirsi monograafia raskverelastest on jätkuks tema eelmistele Rakvere ajaloost kõnelevatele raamatutele, ent erinevalt neist keskendub see peamiselt inimestele, kes tegutsesid Rakveres kreisilinna aegadel, 18. sajandi lõpust kuni 19. sajani alguskümnenditeni. See annab põhjaliku ülevaate linna kodanikkonna kujunemisest, nende tegevusaladest, rahvuslikust ja sotsiaalsest koostisest ning nende koostoimimisest. Suurem osa käsitletud materjalist toetub arhiiviallikatele, kuid ka Rakvere Muuseumi teadurite ja O. Kirsi poolt kogutud suulisele pärimusele.

„Käesolev Rakvere ajaloo raamat on jätkuks eelmistele, ent erinevalt neist keskendub see peamiselt inimestele. Oma esivanemaid võivad rakverelaste seast leida peale eestlaste ka sakslased, venelased, rootslased, soomlased, taanlased, šveitslased, juudid jt,“ sõnas Odette Kirss. 

Raamatus on avaldatud 421 fotot, millest umbes pooled pärinevad SA Virumaa Muuseumid fotokogust. Lisaks on avaldatud fotod vähemalt veerandsajast sihtasutuse fondis olevast Rakvere käsitööliste töö ja tegevusega seotud esemest ning Rakvere ajalugu käsitlevaid Rahvusarhiivi dokumente või nende fragmente.

Odette Kirss sündis 1934. aastal Rakveres., ta lõpetas Rakvere I Keskkooli ja Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ning töötas Rakvere Muuseumis ja Sihtasutuses Virumaa Muuseumid aastail 1959 – 2011. Tema peamine uurimisteema on olnud Rakvere ajalugu.

Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783–1917

Eesti Arhitektuurimuuseum

Võimu vaatlus

Autor: Ingel Vaikla

Trükise kujundaja: Laura Pappa

Linnaruum on kui arhitektuuri atlas, skulptuuride park või ajalooraamat, mis kannab endas mineviku ideoloogiate lugusid. „Võimu vaatlus” on Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogul põhinev näitus, mis uurib arhitektuuri ja fotograafia omavahelisi võimusuhteid kuskil sümbioosi ja parasiitluse vahealal. Vaatluspraktika alguspunkt on käsitleda arhitektuuri kui võimu sümboolset kehastust ning sellest tulenevalt mõtiskleda arhitektuurifotograafia nägemis- ja lugemisviiside üle. Kelle pilk esindab meie kollektiivset ruumilist mälu?

Võimu vaatlus

SA Eesti Kunstimuuseum

Zuloaga. Hispaania hing

Koostaja: Aleksandra Murre

Toimetajad: Aleksandra Murre, Carlos Alonso Pérez-Fajardo

Tekstide autorid: Carlos Alonso Pérez-Fajardo, Aleksandra Murre, Matias Diaz Padrón, Jose Vallejo Prieto

Graafiline disain ja pilditöötlus: Andrei Kormašov

Raamatud kaasnevad näitusega „Zuloaga. Hispaania hing“ Mikkeli muuseumis (avatud kuni 05.09.2021). Näitusega tähistatakse Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Ignacio Zuloaga muuseumiga koostöös valminud näitus ja raamatud toovad publikuni esindusliku valiku Hispaania 20. sajandi alguse ühe tähtsama maalikunstniku Ignacio Zuloaga (1870–1945) loomingust.

„Mind huvitab mõtete julgus ja ausus, see vali ja sügav karje, Kastiilia hing, paljude asjade ohverdamine tähtsaima esiletoomiseks. Tahaksin maalida seda hiiglaslikku Kastiiliat, mis mu meeli köidab, graniidist paletiga, refajo-seelikust lõuendil, sepisrauast pintslite, musta ja kollase värviga. Tahan maalida südame ja mõistuse, mitte silmadega.“ Ignacio Zuloaga

„Alles nähes seda rahvast ta koduse maastiku tagapõhjal mõistsin ka seda katkematut sidet, mis ühendab inimest ta ümbrusega. Sai sisuliselt mõistetavaks maailm, mida olin imestlenud Zuloaga maalides“. Friedebert Tuglas

Raamat on ilmunud eesti-hispaania ja inglise-vene keeles.

Zuloaga. Hispaania hing

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum

Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa. Väike Skandinaavia reisisaatja

Autorid: Friedebert Tuglas, Karl Ast-Rumor

Koostajad, kommenteerijad ja toimetajad: Elle-Mari Talivee, Kri Marie Vaik; järelsõna autor Mart Kuldkepp

Trükise kujundaja: Tiiu Pirsko

1931. aastal reisisid kirjanikud Karl Ast Rumor ja Friedebert Tuglas ärimees Aleksander Puhki matkabussiga poolteist kuud Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. Matkabussi rooli keeras rallisõitja Heinrich Tael. Ast avaldas ajakirjas Nool reisi esimese osa ajal jooksvalt lustakat reisikirja, Tuglas sekundeeris talle hiljem pisut pidulikemate muljetega, mis on jõudnud kirjaniku mälestustesse ja kogutud teostesse. Kirjutati kuuse all või luksushotellis magamisest, ämbrist veini joomisest, sügisõhtusse möirgavast grammofonist, pimedusse hajuvatest tulesädemetest ja suurlinna saginast. Rändurid pidasid reisi vältel kodumaaga kirjavahetust, millest raamatusse on kätketud Tuglase ja tema abikaasa Elo armas, teinekord aga õige dramaatiliselt ärev suhtlus – nimelt ei teadnud Elo marsruudi varieeruvuse tõttu nii mõnigi kord, kuhu reisimehed parajasti on jõudnud.

Reisiraamatu kaante vahel on säilinud reisimuljed esmakordselt koos. Raamat on rikkalikult illustreeritud Tuglase kogusse kuuluvate fotode, postkaartide, reisibuklettide ning ajakirjanduses avaldatud kajastustega, lisaks on kasutatud kunstiteoseid ja fotosid Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumi maalikogust ja fotoarhiivist, Mart Lepa kogust Eesti Ajaloomuuseumi Teatri ja Muusikamuuseumist ning Rahvusarhiivist. Rändurite kirjavahetus on tallel Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Kultuuriloolises Arhiivis.

Raamatu järelsõnas vaatleb skandinavist Mart Kuldkepp laiemalt eestlaste reisikogemusi Norras ning pöörab tähelepanu Skandinaavia riikide rollile meie iseseisvuse tunnustamisel sada aastat tagasi. Reisiraamat algab aga koostajate Elle-Mari Talivee ja Kri Marie Vaigu eessõnaga, mis annab sissevaate kahe rändurihingega eesti kirjaniku ellu ning kutsub, see raamat reisi- või seljakotis kasvõi mõtteis nende kannul rändama.

Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa. Väike Skandinaavia reisisaatja

Eesti Vabaõhumuuseum / Tänapäev

Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma

Autor: Heiki Pärdi

Trükise kujundaja: Andres Tali

Raamat räägib sellest, kuidas eestlased viimase 150 aastaga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks on muutunud. Uus aeg ja moodne maailm panid meid kella järgi elama, õpetasid privaatsust ja muutsid individualistlikumaks. Mõnigi asi sai siin harjumuseks üpris hiljuti: sanitaartopograafide 1920. aastail tehtud uuringud kinnitasid, et üldiselt elati vanal viisil ega teatud muuhulgas suurt midagi uuest hügieenist. Nägu ja ihu pesti kord nädalas, nagu see oli olnud talurahvale omane mujalgi Euroopas. Oma elamist puhastati veelgi harvem. Isegi põgus pilguheit kinnitab, et 20. sajand on eestlaste elu ja olemist põhjalikult muutnud.

Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma

SA Eesti Kunstimuuseum

Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu

Koostaja: Greta Koppel

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

Raamat kaasneb näitusega „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ Kadrioru kunstimuuseumis (kevad ‒ sügis 2021). Näitus toimub koostöös The Phoebus Foundationiga.

Näitus ja raamat toovad vaatajani küllusliku valiku The Phoebus Foundationi 15.–17. sajandi flaami kunsti kollektsioonist ja annavad läbilõike Belgia selle perioodi rikkalikust kunstikultuurist. Tolle aja pildid ei toetanud üksnes usulist hardust, vaid jäädvustasid ka indiviidi kasvavat eneseteadvust ning pakkusid mõtte- ja kõneainet nii ajatutel kui ka päevapoliitilistel teemadel, mida käsitleti kord tõsisemal, kord humoorikal rahvalikul viisil. Nendes piltides kajastub ilmekalt ka ajastule omane uudishimu ja teadmisjanu. Raamatusse on valitud näitusel eksponeeritute hulgast kolmkümmend teost, mille juures olevad kirjeldused püüavad seletada, keda-mida on kujutatud ja miks. Loodetavasti aitab see kirevas pildimaailmas orienteeruda ja innustab teoseid tähelepanelikumalt vaatama, et näha ja avastada neis midagi, mis kõnetab ka tänapäeval. Nende kunstiteoste elulood on sajanditepikkused ja lugusid, mida nad vaatajale võivad jutustada, on mitmeid.

Memlingist Rubensini

SA Eesti Kunstimuuseum

Kimono. Jaapani ilu puudutus

Koostajad ja toimetajad: Kersti Koll, Taimi Paves

Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Raamat kaasneb näitusega „Kimono. Jaapani ilu puudutus“ Adamson-Ericu muuseumis (11.06.‒21.11.2021).

Näitus „Kimono. Jaapani ilu puudutus“ Adamson-Ericu muuseumis ja sellega kaasnev raamat esitlevad esimest korda Eestis üht jaapani kultuuri tuntumat ja kaunimat sümbolit – kimonot. Jaapanil on pikk ja väga rikas tekstiiliajalugu, kus kimono tõuseb esile oma kunstilise väljendusrikkusega, mida võimaldab rafineeritud ja mitmekihiliselt metafoorse sümboolikaga värvi-, mustri ja dekoorikasutus. Käesolev raamat annab esmakordselt eesti keeles põhjaliku ülevaate kimono ajaloost ja eri tüüpidest ning traditsioonilistest kimono tekstiilitehnoloogiatest.

Kimono. Jaapani ilu puudutus

Eesti Meremuuseum

Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg

Autor: Reet Naber, Arto Oll

Trükise kujundaja: Kaspar Ehlvest

Kaptenmajor Bruno Aleksander Linnebergi teatakse peamiselt Eesti mereväe viimase staabiülemana. Tema näol oli tegemist Eesti Vabariigi mereväe ühe silmapaistvama ohvitseriga, kelle teenistusaastad jäid kahe maailmasõja vahelisse perioodi. Nooremohvitserina oli ta üks esimesi Eesti sõjaväelasi, kellel avanes võimalus omandada sõjaline haridus välisriigis. Mereväeohvitserina teenis Bruno Linneberg mererelvastuse spetsialisti, navigatsiooniohvitseri ja mitme sõjalaeva komandörina ning tegutses sõjaväeluure valdkonnas. Bruno Linnebergi 22-aastase teenistuskäigu põhjal saab anda ka üldisema ülevaate nooremohvitseri kujunemisest Eesti Merejõududes. Ühtlasi püütakse raamatus anda ettekujutus sellest, kuidas väikeriigi juhtiv sõjaväelane pidi Eesti Vabariigi jaoks saatuslikel aastatel 1939–1940 langetama raskeid valikuid.

Raamat põhineb peamiselt Eesti Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavatel dokumentidel, kaasaegsete mälestustel ja omaaegses ajakirjanduses avaldatul, millele Linnebergi suguvõsa on täiendust pakkunud omapoolse fotomaterjali ning perekonnapärimustega.

Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg. Eesti mereväeohvitser ja tema aeg

Eesti Rahva Muuseum 

Rahvas – see tähendab inimesi. Soomeugrilased ja samojeedid vanadel etnograafilistel fotodel

Autor: Indrek Jääts

Trükise kujundaja: Emma Eensalu

“Rahvas – see tähendab inimesi. Soomeugrilased ja samojeedid vanadel etnograafilistel fotodel” sisaldab unikaalseid ja enamasti seni veel avaldamata pilte.

Pildid pärinevad 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimestest kümnenditest. See oli aeg, mil õpetatud mehed ilmutasid elavat huvi talurahva vastu ning rahvastik jagati nende keele- ja kultuurieripäradest lähtudes rahvasteks. Rahvakultuurist sai tähtis huvi- ja uurimisobjekt. Sündis etnograafia – teadus rahvast ja rahvastest. Rahvad koosnevad muidugi inimestest, kuid üksikisik oli tollaste etnograafide jaoks pigem oma rahva enam või vähem tüüpiline esindaja kui uurimisobjekt. Valitud fotoseeriad on mõeldud väikeste ekskurssidena ühelt poolt etnograafia ning teisalt pildistatud rahvaste ajalukku. Vanimad pildid, sh Charles Borchardti seeria eestlastest, pärinevad 1867. aasta etnograafianäituselt Moskvas. Peale fotode leiab raamatust näiteid omaaegsetest etnograafilistest kaartidest.

Fotoalbumi koostaja Indrek Jääts: “Tubli raamatu mõõtu teos tähendas tublit tükki tööd. Raamat sündis koostöös Venemaa Etnograafiamuuseumiga. Lõviosa fotosid ei ole varem Eestis avaldatud. Lisaks Venemaa Etnograafiamuuseumi kogudes olevatele fotodele sai lisapilte otsitud ka Ungarist, Soomest ja meie oma Eesti Rahva Muuseumist.”

Raamat on eesti, inglise ja vene keeles.

Rahvas – see tähendab inimesi. Soomeugrilased ja samojeedid vanadel etnograafilistel fotodel

Saaremaa Muuseum

Kuressaare linnus-kindluse 700 aastat

Autor: Garel Püüa   

Trükise kujundaja: Mikk Heinsoo, StuudioStuudio

Reisijuhi formaadis, rohkete jooniste ja fotodega populaarteaduslik Kuressaare linnus-kindluse ajalugu ja arhitektuuri käsitlev väljaanne, milles antakse ülevaade Põhja- Euroopa kõige paremini säilinud piiskopilinnuse 700 aastasest kujunemisloost populaarseks turismiatraktsiooniks.

«Linnuste teejuht» on Eesti Linnuste Ümarlaua ühise sarja esimene raamat. Trükis on ilmunud kahes keeles inglise ja eesti keeles.

Raamatu ilmumist toetasid Saaremaa Vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi valdkonna arendamise meetmest.

Linnuse teejuht

Eesti Maaelumuuseumid

Taluloomadega sõbraks

Autor: Paula Luks, Laura Vähi

Trükise kujundaja: Laura Vähi

Trükise sisu kirjeldus: Eesti Maaelumuuseumites saab tutvuda mitmete erinevate taluloomadega. Toetamaks haridusprogramme ja lastele põnevate teadmiste jagamiseks oleme loonud sisuka taluloomi tutvustava tegelusraamatu. Raamatus leidub lugemispalasid, üllatavaid fakte, mõistatusi, joonistamist ning nuputamist vajavaid ülesandeid igale nutikale mudilasele või algklassilapsele. 

Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitse aastaraamat 2020

Toimetajad Maris Mändel ja Riin Alatalu
Keeletoimetaja Mari Klein
Kujundaja Tuuli Aule

Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

Muinsuskaitse aastaraamat tutvustab möödunud aasta olulisemaid restaureeritud kultuuripärandi objekte ja nendega seotud inimesi. Tutvuda saab meistrite, eriliste leidude, heade praktikate, digipärandi, kogukondliku tegevuse ja päevakajaliste teemadega. Raamatu kaanelugu on pühendatud Valga linna pärli ehk Lõvipeadega maja taastamisele linna üürimajaks.

Aastaraamatu sisukord

Aastaraamatu sisu

Muinsuskaitse aastaraamat

SA Eesti Ajaloomuuseum 

Pulli koera päevik

Autor: Leelo Tungal

Koerapildid joonistas Reet Rea-Smyth

Graafiline disain ja kollaažid: Kaia Rähn

Küllap oled kuulnud lauset „Raamat on inimese parim sõber“. Vahel aga öeldakse hoopis, et inimese parim sõber on koer. Kes see oskab arvata, kumb väide on õigem? Tegelikult ei sega raamatud koertega sõbrustamist ja koertelgi pole raamatute vastu midagi. Raamatuid on maailmas tohutult palju ja ega koerigi vähe leidu- oletatakse, et neid on tervelt 525 miljonit! Selles raamatus pajatab endast ja oma sõpradest Polla, kes on pealtnäha tavaline peni, kuid ta suguvõsa ajalugu ulatub tuhandete aastate taha.

 

Pulli koera päevik

Tallinna Kirjanduskeskus

Jaan Kross ja Tallinn

Raamatu koostaja Maarja Undusk on kirjutanud teosele ka sissejuhatuse.

Tallinna kuvandist Krossi loomingus on eessõna kirjutanud kirjandusloolane Toomas Haug.

Raamatu toimetas Anu Saluäär-Kall.

Raamatu kujundas Mae Kivilo.

Tegemist on pildi- ja üllatusrohke rännakuga mööda Jaan Krossi elupaiku ja olulisi kohti tema põlises kodulinnas. Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kirjanduses. Raamat aitab möödunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Fotoraamatus on kasutatud rohkesti materjale arhiividest ja perekonna fotokogust. Teoses avaldatud fotosid ja arhiivimaterjale ilmestavad tsitaadid Jaan Krossi memuaaridest.

Sissejuhatavad tekstid ja pildiallkirjad on tõlgitud ka inglise keelde.

Jaan Kross ja Tallinn

Eesti Meremuuseum

Paks Margareeta – suurtükitornist meremuuseumiks/Fat Margaret: From Cannon Tower to Maritime Museum

Koostaja: Urmas Dresen

Trükise kujundaja: Peeter Laurits

„Paks Margareeta – suurtükitornist meremuuseumiks“ on Eesti Meremuuseumi raamatusarja viies väljaanne, mis tutvustab muuseumi kogusid ja tähteksponaate, jutustades sellega ühes muuseumi enda lugu. Raamat põhineb 2019. aastal ilmunud mahukamal uurimusel „Paks Margareeta. Värav linna ja sadama vahel“, mille valmimine liikus paralleelselt suurtükitorni renoveerimise ning uue püsiekspositsiooni loomisega. Käesolev väljaanne on ilmunud tähistamaks 40 aastat sellest kui Eesti Meremuuseum 1981. aasta aprillis esmakordselt Paksus Margareetas oma uksed avas, koos sealse esimese püsiekspositsiooniga.

Raamat avab Suure Rannavärava ja Paksu Margareeta lugu alates 13. sajandist kuni tänapäevani välja, puudutades nii seda aega kui suurtükitorn veel Tallinna linnapildist puudus kui ka kõiki neid kirevaid aegu, mida Paks Margareeta sajandite vältel näinud on. Raamat annab hea ülevaate nii torni ehituslikust küljest kui arheoloogilistest uuringutest, andes võimaluse tutvuda ka erinevate visioonidega, mis Paksule Margareetale on olnud. Samal ajal avab raamat muuseumi kujunemislugu, pakkudes raamatu lõpus illustratiivse materjali abil hea sissevaate kõige värksemasse püsiekspositsiooni.

Paks Margareeta – suurtükitornist meremuuseumiks

SA Eesti Ajaloomuuseum

Kalevipoeg kontrabassiga. Ludvig Juht ja tema elutee

Autor: Alo Põldmäe

Toimetaja: Aare Tool

Kujundaja: Aime Andresson

Ludvig Juhti kohta on kasutatud väljendit unicum. Selle põhjustas eelkõige tema visadus püüdlemisel seatud eesmärkide poole. Erakordne oli Juhti tahe tõestada maailmale, et kontrabass on sooloinstrument. Edasiviivaks jõuks sai jonn teha kõrgel tasemel seda, mida tavaliselt peeti võimatuks – virtuooslik ja puhas mäng kontrabassil.

Kalevipoeg kontrabassiga. Ludvig Juht ja tema elutee

SA Eesti Kunstimuuseum

Adamson-Eric Museum: Museum Guide

Autorid: Anne Untera, Ülle Kruus, Kersti Koll, Liisi Selg

Toimetaja: Renita Raudsepp

Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Muuseumijuht on ilmunud ka eesti keeles.

Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum on pühendatud Adamson-Ericule (1902–1968), ühele 20. sajandi eesti kunsti mitmekülgsemale loovisiksusele. Eelkõige virtuoosse maalijana tuntud kunstnik töötas ka mitmel tarbekunstialal.

Adamson-Ericu muuseum avati 1983. aastal pärast kunstniku lese suurejoonelise kingituse, ligikaudu tuhande eri žanris kunstiteose üleandmist Eesti Kunstimuuseumile. Adamson-Ericu loomingut iseloomustab elegants, värviküllus ja vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent oli samas sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonna ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Tema loomingus peegeldub eesti tarbe- ja kujutava kunsti areng rohkem kui nelja aastakümne vältel.

Käesolev ingliskeelne muuseumijuht annab ülevaate erakordselt andeka kunstniku elu ja loomingu perioodidest, pöörates tähelepanu eri tehnikatele, milles ta oma ideid realiseeris. Ühtlasi tutvustatakse muuseumi näituse- ja haridustegevust.

 

Adamson-Ericu muuseumijuht
Viited