// Kaante vahel

Kaante vahel jaanuar – juuni 2022

Kaante vahel

Eesti Arhitektuurimuuseum
„Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing“
Koostajad: Karin Paulus, Triin Ojari
Kujundaja: Jan Tomson
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda
Lehekülgede arv: 240

Raamat annab põhjaliku ülevaate Eesti ühe tuntuma arhitektuuribüroo Siim ja Kreis loomingust. Ligi 30 aastat tegutsenud büroo asutasid 1993. aastal noored arhitektid Andres Siim, Hanno Kreis ja Kristel Ausing ning ligi 30 tegutsemisaasta jooksul kavandati arvukalt hooneid, mis kujundavad tänase Eesti linnapilti: büroosid, kaubamaju, laohooneid, autokeskuseid. Sama olulisel kohal olid eramud ja kortermajad. Nende tuntumateks töödeks on Nissani keskus Tallinnas, Jõelähtme golfiklubi, Tallinna uus kohtumaja, Tartu Tamme staadioni tribüünihoone ja Raatuse tänava ühiselamu Tartus. Veelgi rohkem jäi ehitamata – Siim & Kreis kogusid juba varakult kuulsust arvukate konkursiprojektidega, mille hoogsat mõttelendu ja graafiliselt peent joont võib täna vaid imetleda. Büroo aastate jooksul tehtud olulisemate tööde albumit saadavad kunstiteadlase Karin Pauluse põhjalik artikkel Siimu, Kreisi ja Ausingu loomingust ning hea kolleegi Emil Urbeli värvikas meenutus üleminekuaja arhitektuurielust.

 

 

Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing

Eesti Arhitektuurimuuseum

„Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“
Koostaja: Carl-Dag Lige
Graafiline disain ja värvikorrektsioon: Marje ja Martin Eelma, Tuumik Stuudio
Tõlkijad: Epp Aareleid, Kai Aareleid, Kerli Linnat, Tiit Masso
Keeletoimetajad: Mari Klein, Kerli Linnat
Konsulteeriv insener: Tiit Masso
Trükikoda: Printon
 
„Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ on esimene põhjalikum sissevaade ehitusinsener August Komendandi (1906–1992) pärandisse. Raamat koos samanimelise näitusega, mida eksponeeriti esmakordselt Eesti Arhitektuurimuuseumis (2020), annab ülevaate Komendandi pikast karjäärist 1930. kuni 1980. aastateni. Tema tööde loetelu sisaldab enam kui 200 projekti – osa neist kavandas ta iseseisvalt, ülejäänu koos arhitektide ja teiste inseneridega. Neist projektidest põnevamatega saab raamatus ka tutvuda. Raamat teeb ühtlasi kuuldavaks mitme Komendandi kaasaegse ja ka lähedaste hääle. Uurimistöö käigus tehtud intervjuud aitavad mõista projektide tausta ning portreteerida August Komendanti kui isiksust.
 
Raamat sisaldab tuntud arhitektuuriajaloolase, professor Kenneth Framptoni ja raamatu koostaja Carl-Dag Lige esseesid ning valitud artikleid August Komendandilt. Eesti keeles ilmub esmakordselt seni ainus teadaolev põhjalikum intervjuu Komendandiga – arhitekt Oscar Tenreiro vestlus temaga 1985. aastast. Ühtlasi annab raamat visuaalselt haarava ülevaate Komendandi tähtsamatest erialastest töödest – 1930. aastate varastest betoonehitistest tema sünnimaal Eestis kuni 1960. ja 1970. aastatel valminud maailma arhitektuuri tippteosteni Põhja-Ameerikas. Enamik raamatu 500 illustratsioonist ilmuvad esmakordselt. Raamatust leiab põhjaliku August Komendandi tööde loetelu koos iga projekti põhiandmetega ning valikbibliograafia, mis sisaldab nii Komendandi enda publikatsioone kui ka teiste käsitlusi tema töödest.

 

 

Betoonist võlutud Betoonist võlutud

ICOM Eesti Rahvuskomitee
Muuseumisõnastik. Säilitamine ja konserveerimine
Autor: Jaanika Anderson, Kurmo Konsa, Grete Ots, Heige Peets, Reet Pius, Katrin Savomägi, Sille Siidirätsep, Janika Turu, Signe Vahur ja Helen Volber
Trükise kujundaja: Maarja Roosi

„Muuseumisõnastik. Säilitamine ja konserveerimine“ on järg 2020. aastal avaldatud muuseumitööga seotud terminite kogumile „Muuseumisõnastik. Kogud ja näitused“. Sõnastiku eesmärk on koondada valdkonna termineid, teha need kergesti leitavaks ja kasutatavaks nii õppeprotsessis kui muuseumide igapäevatöös. See väike sõnastik aitab termineid mõista üheselt, kuid samas dokumenteerib terminoloogia hetkeseisu. Terminid nagu kogu valdkond võivad ajaga muutuda. Sõnastikku on valitud terminid, mis ei ole olnud üheselt arusaadavad või on leidnud erinevaid tõlgendusi, esindatud on ka valik muis.ee konserveerimismooduli sõnastiku sõnadest.

 

 

Muuseumisõnastik Muuseumisõnastik

Tartu Kunstimuuseum
Lilly Walther
Autor: Nele Ambos, Katrin Kivimaa, Bart Pushaw, Kai Stahl
Trükise kujundaja: Norman Orro

Teadmised baltisaksa maalikunstniku Lilly Waltheri elust ja loomingust on siiani olnud pealiskaudsed, enamasti üldistes kunstiajaloo raamatutes paari lausega kokku võetud, kuid nüüd on see viga lõpuks parandatud. Kataloog sisaldab Waltheri eluloo kronoloogilist kirjeldust, teoste reproduktsioone, ajaloolisi fotosid ning Waltheri elu ja loomingut erinevatest külgedest avavaid artikleid. Kunstiajaloolane Katrin Kivimaa kirjutab Waltheri reisimisest Euroopa kunstielu keskustes, kõrvutades teda teiste baltisaksa naiskunstnikega. Kai Stahl keskendub inimese kujutamisele ning Bart Pushaw japonismile Waltheri loomingus. Lilly Waltherist kui Eesti ühest esimesest restauraatorist ning tema töö erakordsest rollist Eesti kunstiajaloos kirjutab Nele Ambos.

 

 

 

 

Lilly Walther Lilly Walther

Tartu Kunstimuuseum
Ludmilla Siim „Olemise helk“
Autor: Joanna Hoffmann, Liisa Kaljula, Jaak Kangilaski, Kristlyn Liier, Teemu Mäki
Trükise kujundaja: Madis Katz

Ludmilla Siimu mahukas eesti- ja ingliskeelne trükis, milles kunstniku loomingut aitavad mõtestada Eesti kunstiteadlased Liisa Kaljula ja Jaak Kangilaski. Esimene avab Ludmilla Siimu 1970ndate loomingut stereomaali mõiste läbi, teine kirjeldab kunstnikku kui oma kaasaegset isikliku sõpruse kaudu. Siimu rollist Soome kunstielus annab ülevaate kunstnik Teemu Mäki. Lisaks sisaldab raamat 2021. aasta suvel kunstnikuga tehtud intervjuud ning kuraatori esseistlikku ülevaadet kunstniku kirjust eluloost. Loomulikult ei puudu kataloogist ulatuslik reproduktsioonide ning ajalooliste fotode valik.

 

 

 

Ludmilla Siim „Olemise helk“ Ludmilla Siim „Olemise helk“

Tartu Linnaajaloo Muuseumide aastaraamat (nr 23, 2021) „Kohustus olla moodne”

Koostajad, toimetajad: Marge Rennit, Anu Kannike
Keeletoimetaja: Ene Nagelmaa
Resümeede tõlge: Tiina Mällo
Kujundaja: Peeter Paasmäe

Raamat uurib moderniseerumist ja moodsat elu saja aasta taguses Eestis, eeskätt Tartus.
Kogumiku pealkiri ja selles käsitletud teemad pärinevad linnamuuseumi 2020/2021. aasta hooaja näituselt „Kohustus olla moodne. Kuidas eestlasest linlane sai” ja näitusega kaasnenud publikuprogrammist.
Avaartiklis „Terava sulega. Naisküsimus 1920.–1930. aastate ajakirjanduslikes väitlustes” tõdeb Anu Kannike (ERM), et hoolimata naisliikumise juhtide innukast tegevusest jäi naisarvamusliidrite mõju Eesti avalikus elus suhteliselt väikeseks. Radikaalset naisõiguslust Eestis Kannikese sõnul ei tekkinudki, sest ka kõige teravama sulega naisliikumistegelased jäid lojaalseks rahvusriigile ja püüdsid seda reformide kaudu naistele sobivamaks kujundada. Riho Paramonov süveneb artiklis „Kas Tartu oli modernne linn? Linna transpordi areng 20. sajandi esimesel poolel” modernsuse mõistesse ja vaatleb transpordiliikide arengut Tartus võrreldes teiste Eesti linnadega. Anneli Banner (EVM) vaatleb artiklis „Moodsa kodu eluaed. 1920.–1930. aastate koduaiad Tartu näitel” muutusi Tartu iluaianduse arengus 20. sajandi algupoolel. Ülevaate Tartu mööbliajaloost teeb Karin Paulus (EKA) artiklis „Tartu moodi moodne mööbel”. Ta tutvustab 1920.−1930. aastate mööblidisaini suundumusi ja teeb ülevaate kesksetest Tartu mööblitootjatest. Tartlaste muusikakuulamise eelistusi avab artiklis „Elav muusika, grammofon ja raadio tartlaste olmes 1920.–1930. aastatel” Ants Siim. Madle Uibo (mõlemad Tartu Linnajaloo Muuseumidest) artiklist „Koduse võimlemise populariseerimine Eestis 1920.–1930. aastatel” saame teada, et tollal täitis kodune võimlemine välimuse eest hoolitsemisel üha suuremat rolli. Meeste kehaharjutustega sarnane võimlemine ning korsetist vabanemine oli tugevalt seotud ühiskonna moderniseerumise ja naiste emantsipatsiooniga.
Oskar Lutsu majamuuseumi kuraatori Meeli Väljaotsa artikkel „Naine tema kõrval. Mälestusi kirjanik Oskar Lutsu abikaasast Valentina Lutsust“ on pühendatud kirjaniku abikaasale Valentina Lutsule. Rubriigis Annales saab lugeda muuseumi tegevusest aastatel 2019 ja 2020 (Eevi Kärdla, Marge Rennit) ning sama perioodi arheoloogiakogu tulmest (Arvi Haak, Elis Tiidu).

 

 

Kohustus olla moodne Kohustus olla moodne

Nukuteatrimuuseum
7×10. Teater Laia tänava nurgal
Autor: Gerli Mägi, Iti Niinemets, Kati Kuusemets
Trükise kujundaja: Helmi-Elfriede Arrak

Eesti Vabariiklik Nukuteater (tänane Eesti Noorsooteater) asutati 70 aastat tagasi aastal 1952, mil Eestis puudus lastele spetsialiseeruv teater ning kasvas nõudlus lastelavastuste järele. Käesolev trükis jutustab loo Nukuteatri 70 tegutsemisaastast Tallinnas Laia tänava nurgal, tuues välja noppeid selle teatri ajaloost 1950. aastatest kuni 2010. aastate lõpuni.
Seitse kümnendit on teatri nägu ja olemust pidevalt kujundanud ja arendanud. Suuremate teemadena on trükises esile tõstetud aastakümneid kestnud ruumipuudus ja teatrimaja laienemine, nukunäitlejate järelkasvu probleem, eesti dramaturgia puudus, avatud mängulaadi kasutuselevõtmine, mõttesügavuse poole püüdlemine, publikumenu otsing, täiskasvanutele suunatud nukulavastused ning areng visuaalteatri suunas.

Trükis põhineb suures osas Eike Värgi uurimusel „65 aastat Eesti kutselist nukuteatrit”. Ajalugu ja kroonikad, tänu millele oli võimalik 1950-1990. aastate Eesti Nukuteatri ajaloomaterjale taaskord tutvustada. 2000-2010. aastad on kokku võetud lähtudes peamiselt ajaleheartiklitest ning intervjuudest sel perioodil teatris töötanud inimestega.
Trükis on valminud teatri 70. juubeliks ning Nukuteatrimuuseumi püsinäitust „7×10. Teater Laia tänava nurgal” täiendavaks materjaliks. Trükise väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

 

 

Nukuteatrimuuseum Nukuteatrimuuseum

Eesti Rahva Muuseum
Rahvarõivas on norm
Autor: Reet Piiri
Trükise kujundaja: Jane Liiv
Trükise sisu kirjeldus:

Selles raamatus tutvustatakse 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel ning mis esindavad igat Eesti kihelkonda. Enamik rõivaesemeid on valminud koduse käsitööna, iga naine oli ise oma pere kangur ja õmbleja, mees nahaparkal ja kingsepp. Siidpaelad peakatte taga lehvimas, lipsu seotud pael kaeluses, tekstiilist kotike käevangus, rinnarätik, õlakate, metallehted puusal, kirivöö – kõik detailid pidid kokku sobituma kostüümi üldise värvigamma ja stiiliga.
Eestlaste riiete kõrval on siin mõni näide teistegi Eestis elanud rahvusrühmade kostüümidest. rannaaladel ja saartel oli rootsi talupoegadega asustatud piirkondi, piki Peipsi kallast kulgeb vene vanausuliste asustus.
Muutunud on küll mood ja rahvarõiva kandmise põhjused, aga see kultuur on püsinud elujõulisena tänapäevani!

 

 

 

Rahvarõivas on norm Rahvarõivas on norm

Eesti Rahva Muuseum
Soome-ugri välitööd ja muuseumikogud: sissevaateid uurimislukku
Autor: Svetlana Karm, Piret Koosa
Trükise kujundaja: Margus Tamm

Oma maa ja eestlastega seotud kultuuripärandi talletamise ja mõtestamise kõrval on Eesti humanitaarteadustes ja kultuuriloos olulisel kohal olnud soome-ugri rahvaste uurimise traditsioon. Käesoleva kogumiku artiklid avardavad teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustavad selle valdkonna arengusuundi ka Soomes, Ungaris ja Venemaal. Teaduse tegemise loomise protsessid ja nendega seotud representeerimisküsimused ning uurija suhe uuritavaga on etnoloogias jätkuvalt aktuaalsed aruteluteemad. Lisaks uute uurimisküsimuste leidmisele ja vaatenurkade avamisele oma kitsamale uurimisobjektile on teadlaste ülesandeks neid muutusi ja tähendusnihkeid uurimistraditsioonis teadvustada ja analüüsida. Selle kogumiku artiklite autorid tegelevadki oma uurimisvaldkonna eripärade käsitlemise ja neis toimunud teisenemiste lahtimõtestamisega.

 

 

Soome-ugri välitööd ja muuseumikogud Soome-ugri välitööd ja muuseumikogud

Eesti Rahva Muuseum
Rännukaru seiklused soome-ugri maailmas
Autor: Anti Lillak, Natalia Pyllu, Kaari Siemer
Trükise kujundaja: Pia Hanslep

Uudishimulik rännukaru võtab ette pika reisi soome-ugri rahvaste juurde, et uurida nende elupaiku, töid ja kombeid. Teekonnal saab ta teada, miks komide suusad on kaetud põhjapõdranahaga, miks udmurdi tütarlaps oma peigmehe pluusile kaelaauku ei tee ning kuidas saami tark nelja ilmakaare tuuled oma mütsi sisse meelitas. Tänu uute sõprade külalislahkusele satub karu mari pulma tantsima ning õpib karjalaste juures valmistama imemaitsvaid pirukaid!
Karu on reisiraamatusse kirja pannud oma vahvad seiklused ning välja mõelnud nupukaid ülesandeid, et sinulgi oleks uute sõpradega põnevam kohtuda.
Tule ja reisi koos karuga!
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust “Uurali kaja” külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole.

 

 

Rännukaru seiklused Rännukaru seiklused

Põltsamaa Muuseum
Põltsamaa linnuse 750 aastat
Koostajad (autor): Krista Sarv, Nelli Pius
Trükise kujundaja: Stuudio Stuudio OÜ

Raamat tutvustab Põltsamaa linnuse ja lossi ajalugu ja arhitektuuri muinasajast kuni tänapäevani, sh linnuse ehituslugu ja omanikke ning kaitsefunktsioone läbi eri sajandite sõjategevuse. Lisaks ka Liivimaa pealinna ja kuningas Magnuse lugu ning kuulsusrikast rokokoolossi ajastut ja mõisasüdame ümber koondunud majanduslikku õitseaega 18. sajandil. Kultuuriobjekti teejuht on rikastatud rohke fotomaterjaliga. Raamat on ilmunud eesti, vene ja inglise keeles.

 

 

 

 

Linnuste teejuht. Põltsamaa linnus Linnuste teejuht. Põltsamaa linnus

Harjumaa Muuseum
Ado Köögardali päevaraamat 1949
Autor: Ado Köögardal
Trükise kujundaja: Marcus Pertel

1949. aasta suurim sündmus oli mõistagi märtsiküüditamine, millest kirikuõpetaja Ado Köögardal annab põhjaliku ülevaate just Keila ja Keila ümbruse kohta. Küüditamise järellainetus ja hirmude kuhjumine annab kirjutuseks ainet terveks aastaks, samuti kiriku põlustamine, kirikutegelaste tagakiusamine ja “diaboluste” külaskäigud.

 

 

 

 

 

 

 

Ado Köögardali päevaraamat 1949 Ado Köögardali päevaraamat 1949

Harjumaa Muuseum
Universitas vasallorum. Harju-Viru vasallid 13.-16. sajandil
Autor: German Lebedev, Kristjan Kaljusaar
Trükise kujundaja: Daniel Kolpaktši

Harju-Viru vasalkond oli Põhja-Eesti läänimeeste seisuslik korporatsioon keskajal, millest hiljem võrsus Eestimaa rüütelkond. Käesolev raamat heidab värskema pilgu Harju-Viru vasallide ühingu mitmekülgsele ajaloole, käsitledes organisatsiooni sündi ja institutsionaliseerimist, suhteid maavalitsejaga, läänimeeste valdusi, nende sõjalist rolli, heraldikat ning kultuuri. Arvestades, et antud teemal on veel palju arenguruumi, loodame, et väljaanne äratab oma lugejaskonnas huvi vasallide ajaloo vastu ning inspireerib edaspidisteks uuringuteks.

 

Universitas vasallorum. Harju-Viru vasallid 13.-16. sajandil Universitas vasallorum. Harju-Viru vasallid 13.-16. sajandil

LINNALOOM.
Tallinna Linnamuuseumi Toimetised 2, 2022

Koostaja ja toimetaja: Pia Ehasalu
Kujundaja ja küljendaja: Anne Järvpõld

Tallinna Linnamuuseumi Toimetised 2, 2022 kannavad pealkirja „Linnaloom“ ja on seekord temaatiline kogumik.
Kogumik seondub Tallinna Linnamuuseumi Kiek in de Köki Kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusega „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“.
Kogumiku artiklid avavad erisuguseid aspekte inimese ja looma sümbioosist linnakeskkonnas. Linnloomastiku luuleiud ehk nn arheofauna ja arhiiviallikad võimaldavad kindlaks teha, mis laadi koduloomi on linnas ja linnamõisates peetud, mida loomaluudest on valmistatud, mida kantud ning missuguseid eksootilisi materjale võis leiduda varauusaegse linlase majapidamises. Juttu tuleb ka loomamotiividest keskaegsetel portaalidel, Valdemar II legendi seostest 16.-19. sajandi Tallinna Mustpeade vennaskonna hirvejalgpokaalide ning Tallinna rae verdüüridega ning Tallinna Jaani seegi maalide ikonograafiast. Kogumikuga tähistame ka Tallinna Linnamuuseumi 85. sünnipäeva.

 

 

 

 

Võru Instituut (Instituudi muuseumiosakonda kuulub ka Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum)
Kalõvipoig
Autor: Fr. R. Kreutzwald
Tõlkija: Urmas Kalla
Graafilised lehed: Toomas Kuusing
Kujundaja ja küljendaja: Tiit Lepp
Pealkirja tähed: Mart Anderson
Esikaanel Toomas Kuusingu pilt „Aga ükskord algab aega“
Toetajad: Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital

Ilmus võrukeelne „Kalevipoeg“. 160 aastat tagasi ilmus „Kalevipoja“ rahvaväljaanne. 2022. aastal nägi esmakordselt ilmavalgust võrukeelne „Kalevipoeg“. „Võrukeelne „Kalevipoeg“ tahab näidata meie keele rikkust ja panna eesti rahvuseepose kodusemalt kõnelema“, on sõnastatud väljaande eesmärk raamatu eessõnas.
Lugeja, kes ei valda võru keelt, võib leida abi võru-eesti ja eesti-võru sõnaraamatust, mis on „Võro-eesti-võro sõnaraamatuna“ kättesaadav ka veebis. Aga julge pealehakkamine võib viia üllatava tulemuseni ja aitab lugejal ehk võrukeelse „Kalevipoja“ kaudu jõuda oma Kalevipojani.
Aga` ütskõrd nakkas aigo,
Ku kõik pirru` katõst otsast
Peris kargasõ` palama;
Tulõkirgi lõikas valla
Käe kivikammitsasta
Kül` sõs Kalev tulõ kodo
Umil` latsil` õnnõ tuuma,
Eesti põlvõ vahtsõs luuma.

 

 

Kalõvipoig (2022) Kalõvipoig (2022)

Eesti Kunstimuuseum – Kumu Kunstimuuseum
Mõtlevad pildid
Koostajad ja toimetajad: Anu Allas, Liisa Kaljula
Tekstide autorid: Anu Allas, Liisa Kaljula, Jane A. Sharp, Jānis Taurēns, Skaidra Trilupaitytė
Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud

Raamat kaasneb näitusega „Mõtlevad pildid“ Kumu kunstimuuseumis (18.03.–14.08.2022).

Käesolev raamat on mõeldud ühtaegu kajastama ja laiendama samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis. Koostöös Zimmerli Kunstimuuseumiga (New Brunswick, New Jersey, Ameerika Ühendriigid) koostatud väljapaneku eesmärk on asetada dialoogi 1970.–1980. aastatel Moskvas ja Baltimaades sündinud kriitilised kunstipraktikad.
Näituse ja raamatu lähtepunkt on Zimmerli Kunstimuuseumis asuv Norton ja Nancy Dodge’i kunstikogu, mis on maailma üks suuremaid 1950.–1980. aastatel Nõukogude Liidus loodud kunsti kollektsioone. See on muu hulgas tuntud oma suurepärase Moskva kontseptualismi kogu poolest, kuid sisaldab rohkesti ka vähem tuntud või unustatud materjali, kaasa arvatud Balti kunstnike loomingut. Teoste valikut on täiendatud Eesti, Läti ja Leedu muuseumide kollektsioonide ning erakogude põhjal.

 

 

Mõtlevad pildid Mõtlevad pildid

Eesti Kunstimuuseum – Kumu Kunstimuuseum
Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus
Koostaja ja toimetaja: Anders Härm
Tekstide autorid: Anders Härm, Lembit Sarapuu, Albert Trapeež
Koordinaator: Renita Raudsepp
Graafiline disain ja pilditöötlus: Martin Pedanik
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud

Lembit Sarapuu isikunäitus „Tegelikkus ja tõelisus“ Kumu kunstimuuseumis (29.04.–18.09.2022) ja käesolev raamat võtavad kokku tema loomingu läbi kuue aastakümne. Oma kunstilist tegevust on ta ise mõtestanud pendeldamisena elu tegelikkuse ja elu tõelisuse kujutamise vahel. Sellest on tuletatud ka näituse ja raamatu pealkiri, mille alla on koondatud tema maaliloomingu põhisuunad: lihtsad maastikud, aktid ja portreed; seksuaalsed, brutaalsed ja grotesksed mütoloogilised süžeed, aga ka igapäevaelu ning inimeksistentsi allegoorilised ja iroonilised kujutised.

 

 

 

Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus

Eesti Kunstimuuseum – Mikkeli muuseum
Mikkel Museum. Museum Guide

Koostaja: Greta Koppel
Kujundus ja pilditöötlus: Andres Tali
Inglise keeles, illustreeritud

Muuseumijuht on ilmunud ka eesti keeles.

1997. aastal avati Kadrioru lossi endises köögimajas Johannes Mikkeli kunstikogule pühendatud muuseum – Mikkeli muuseum. Johannes Mikkel (1907–2006) oli üks olulisemaid Eesti kunstikogujaid. Tema mahukas kunstikogu, mis sisaldab Lääne-Euroopa vanemat maalikunsti ja graafikat, Euroopa, Vene ja Idamaade keraamikat ning vähemal määral ajaloolist mööblit ja Eesti kunsti, on kogutud Nõukogude Eestis (1940–1991), kus n-ö kunstiga hangeldamine oli vastuoluline ja kahtlustäratav tegevus. Seda arvestades mõjuvad erandlikult nii Mikkeli isik kui ka tema kogumiskirg, mis ei juhindunud kindlatest koolkondlikest ega žanrilistest eelistustest, vaid koondas enda ümber kõike vana, väärikat ja kaunist. Igal esemel oli kollektsionääri kogutud maailmas oma koht ja jutustada väga isiklik lugu. Mikkeli muuseumi vahetuvate näituste programm keskendub Eesti kunstikogumise ajaloo ja huvitavate erakollektsioonide tutvustamisele.

 

 

 

Mikkeli juht ENG_esikaas Mikkeli juht ENG_esikaas

Eesti Meremuuseum
Eesti Meremuuseumi laevamudelid
Autor: Mihkel Karu
Trükise kujundaja: Peeter Laurits

„Eesti Meremuuseumi laevamudelid“ on neljas ning viimane trükis muuseumi laevamudelite kogu tutvustavast sarjast. Antud väljaanne annab ülevaate muusemi mudelikogu kujunemisest ja ajaloost ning erinevatest mudeli tüüpidest. Samuti toob väljaanne esile Eesti Meremuuseumi erilisemaid laevamudeleid, alustades esikaant kaunistavast merilõvi kihvast valmistatud aurulaeva mudelist. Lisaks sellele, et antud väljaanded toovad lugejani muuseumi kogusid, toetavad mudelikogu kataloogid ka 2022. aasta veebruaris avatud ajutist näitust laevamudelismist.

 

 

EMM laevamudelid EMM laevamudelid

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Hack. Maailma parima maadleja lugu
Autor: Georg Hackenschmidt
Trükise kujundaja: Meelis Pihtje

Tartus sündinud Georg Hackenschmidt on harukordne tegelane Eesti spordiloos. Vähe, kui üldse, leidub meil sportlasi, kes olnud maailmas omal alal niivõrd domineerivad või globaalselt niivõrd tuntud, kui Hackenschmidt 20. sajandi algul seda professionaalse maadlejana oli – temast tuli rahvusvaheline superstaar. Pärast oma sportlaskarjääri lõppu pani Hackenschmidt kokku ka ingliskeelse käsikirjalise autobiograafia, mis jõudis küll pärast maadleja surma Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogusse, ent mida pole maailmas seni trükis veel avaldatud. Nüüd on see lõpuks eesti keelde tõlgitud, toimetatud ja raamatuks vormistatud. Raamat annab värvika ülevaate maadleja nooruspõlvest Eestis, tema tippatleediks kujunemisest ning teekonnast maailma maadlusareenidel. Juttu tehakse nii treeningutest kui ka võistlustest, pikkadest reisidest, tulistest maadlustest, valusatest vigastustest, suhetest kaasmaadlejatega – aga ka kohtumistest põnevate inimestega teistest eluvaldkondadest, näiteks USA presidendi Theodore Rooseveltiga, kes hüüatab käesoleva raamatu lehekülgedel muuhulgas, et „kui ma poleks Ameerika Ühendriikide president, tahaksin ma olla Georg Hackenschmidt!“

 

 

 

Hack. Maailma parima maadleja lugu Hack. Maailma parima maadleja lugu

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Botanical Garden and Botanical Collections
Botaanikaaed ja botaanilised kogud
Koostaja: Inge Kukk
Kujundaja: Maarja Roosi; fotod: Are Tralla, Andres Tennus

Rikkaliku pildimaterjaliga populaarteaduslik raamat annab ülevaate Tartu Ülikooli botaanikaaia ajaloost, avamaa- ja kasvuhoonekollektsioonidest ning kaunitest botaanikaaia taimedest, mis on raamatus esile tõstetud fotode ja lühitekstidega. Taimekollektsioonide paiknemist botaanikaaias näitab raamatusse lisatud kaart. Elustaimede kollektsiooni kõrval tutvustatakse esmakordselt laiemale avalikkusele ka loodusmuuseumi botaanilisi kogusid. Selles kogus on suurim maailma taimede herbaarium Eestis ja vanimad Eesti taimede eksemplarid – kokku 323 000 herbaarlehte. Kaunid taimefotod raamatulehtedel pakuvad silmarõõmu ja ahvatlevad tulema neid kohapeale uudistama. Raamat on eesti ja inglise keeles

 

 

Botaanikaaed ja botaanilised kogud Botaanikaaed ja botaanilised kogud

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
Kiilid. The order Odonata in Estonia
Autor: Mati Martin
Trükise kujundaja: Eesti Loodusfoto

Kiilid on ühed mõõtmetelt suurimad, kiired lendajad ja aplad röövputukad. Raamatust
„Kiilid“ on võimalik neid huvitavaid putukaid tundma õppida. Raamat sisaldab 63 Eestist leitud kiililiigi kirjeldusi koos levikukaartidega ja ligi 450 värvifotodega. Samuti on raamatus eesti- ja ingliskeelsed määramistabelid enam kui 200 joonisega, mille abil saab määrata nii valmikuid kui ka viimase kasvujärgu vastseid. Sissejuhatavas osas antakse ülevaade kiilide süstemaatikast, bioloogiast ja ökoloogiast. Esitatud on erialaste mõistete oskussõnastik.

Raamatu autor on bioloog Mati Martin, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist. Ta on kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud, kes on tegelenud Eesti putukate uurimise, pildistamise ja tutvustamisega huvilistele, koostanud õppematerjale ja kirjutanud mitu põhikooliõpikut, redigeerinud paljude väljaannete zooloogilist terminoloogiat ning avaldanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ajakirjades. Käesolev trükis on Mati Martini sulest ilmunud teine raamat kiilidest.

„Kiilid“ on 4. raamat sarjas „Eesti elurikkus“.

 

 

Kiilid Kiilid

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Fookus. Rüiuvaibad
Koostajad: Helen Adamson, Kai Lobjakas
Kujundaja: Tuuli Aule

Raamat “Fookus. Rüiuvaibad” koondab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi rüiunäitusel eksponeeritud vaibad kaante vahele ning avab rüiutehnika arengut ja konteksti Eesti tekstiilikunstis.

Sõlmtehnikas valmistatud pikanarmalised vaibad ehk rüiuvaibad on põhjamaise identiteedi lahutamatu osa. Kunstilise väljendusena sai rüiu Eestis tuntuks 1930. aastatel, 1950. aastate teisest poolest kujunes sellest mõneks ajaks üks eelistatumaid ja moodsamaid tekstiilitehnikaid. Näitusel oli eksponeeritud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi unikaalne rüiuvaipade kollektsioon, mille raskuskese asetub 1960.–1970. aastatesse, kuid ulatub ka sealt kaugemale.

Tehnikana andis rüiu võimaluse eristuda varasemale, sõjajärgsele ajale omasest rangusest, piirangutest ja kohustuslikest võtetest ning muutuda kujunduses vabamaks, maalilisemaks ja abstraktsemaks. Kandvaks jõuks kujunes selle tehnika viljelemisel legendaarne tekstiilikunstnike tuumik, mille moodustasid Mari Adamson, Leesi Erm, Ellen Hansen ja Mall Tomberg.

Kui esialgu võis nende töödes näha korrapärast ja sümmeetrilist mustrikompositsiooni, seejärel inimfiguuri üldistusi ja loodusmotiive, siis eelkõige 1960. aastate teisel poolel kasutati võimalust mängida juba suurte dekoratiivsete värvipindadega ja luua abstraktseid kujundusi. Visuaalselt rikkalik pärand peegeldab moodsust ja kaasaegsust 1960. aastate kunstipildis laiemalt. Publikuni jõudis see nii populaarsetel tarbekunstinäitustel kui ka ajakirjanduses ilmunud tutvustuste ja kunstnike loodud kavandite kaudu.

1970. aastatest pärineb sari monumentaalseid rüiuvaipu Bruno Tombergilt, kes oli teinud esimesed katsetused selle tehnikaga juba varem. 1980. aastate teisel poolel tõi rüiutehnika muutunud võtmes näitusepilti tagasi Anna Gerretz, kes andis sellele olemuselt traditsioonilisele tehnikale uue keelekasutuse.

“Fookus“ on ETDMi näitusesari, mis keskendub mõnele pikka aega varjus olnud või alles avastatud nähtusele muuseumi kogudes.

 

 

Rüiuvaibad Rüiuvaibad

Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond
Muinsuskaitse aastaraamat 2021
Toimetajad: Maris Mändel, Anneli Randla, Triin Reidla
Trükise kujundaja: Tuuli Aule
Trükise sisu kirjeldus: Trükisoe Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku möödunud aasta olulisimad muinsuskaitseteod ja -teemad. Juttu tuleb kirikutest, koolidest, vanalinna maastikest, aga ka kunstist ja arheoloogiast ning silmapaistvatest inimestest. Aastaraamatu kaanefotol kujutatud Pärsti mõisalasteaia interjööri renoveerimine valiti möödunud Muinsuskaitseameti aastapreemiate jagamisel aasta teoks.

Üks fookusteemadest on kool vanas majas. Lisaks Kaari Metslangi kirjutatud Pärsti mõisalasteaia loole saab lugeda Maarja Tompsi ja Karen Klandorfi mõtteid riigigümnaasiumi rajamise protsessist Paide vanalinna, arheoloogiliselt tundliku Paide linnuse vallikraavi nõlvale, Kirsi-Merilin Luige kokkuvõtet algselt elamuks projekteeritud Tallinna Muusikakooli restaureerimise õppetundidest ja Jiri Tintera artiklit Valga Priimetsa koolikompleksist.

Koolide kõrval on tähelepanu keskmes vanalinna maastikud. Oliver Orro arutleb katusest kui viiendast fassaadist ja Sulev Nurme mõtiskleb teemal, kas Tallinna vanalinn on võssa kasvanud. Kirikute rubriigi artiklid annavad ülevaate töödest üle Eesti, nt Kuusalu Laurentsiuse kiriku aardejahti tutvustavad Hilkka Hiiop, Hannes Vinnal ja Varje Õunapuu. Kunstirubriigist leiab mh lood Õnnepalee valgustite taassünnist ning presidendi kantselei kadunud ja leitud tekstiiltapeetidest. Arheoloogiapeatükk kajastab nii Põhjasõja-aegsete matmispaikade leide, Juminda miinilahingut kui ka arheoloogiapärandi kaitse võimalikkust Eesti Vabariigis.

 

MKA 2021 MKA 2021

SA Eesti Vabaõhumuuseum
Suitsutare 8
Artiklite kogumik
Toimetajad: Maret Tamjärv, Heiki Pärdi
Kujundaja: Rein Mägar
Resümeede tõlkija: Tiina Mällo
Trükitud: Pakett AS

Eesti Vabaõhumuuseumi artiklikogumik SUITSUTARE 8 on pühendatud 2021. aasta kevadel avatud uuele eksponaathoonele – kolhoosi korterelamule. Kogumikku koondatud artiklid käsitlevad nõukogude perioodi ning loovad uue ekspositsiooni mõistmiseks vajalikke taustateadmisi, avavad teemat laiemalt. Vaatluse all on kolhooside rajamisega kaasnenud muutused maainimeste argielus (Heiki Pärdi) , kortermaja kui uue elamutüübi jõudmine Eesti küladesse ja selle arengud (Triin Aadli), ühismajandite keskusehoonete arhitektuur (Liina Jänes), majandite keskasulate haljastusküsimused ja abimajapidamiste roll kolhoosirahva elus (Anneli Banner) ning nõukogudeaegne köögikultuur (Anu Kannike, Ester Bardone). Eraldi leiab tutvustamist kolhoosi korterelamu pikk teekond vabaõhumuuseumisse ja sellesse kujundatud eri ajastute korterite lood (Maret Tamjärv, Dagmar Ingi). Rikkalikult illustreeritud artiklikogumikul on pikad ja põhjalikud ingliskeelsed resümeed.

 

Suitsutare Suitsutare

SA Eesti Vabaõhumuuseum
Eesti Vabaõhumuuseumi teejuht // Guide to the Estonian Open Air Museum
Autor: Maret Tamjärv, Anneli Banner (aiandus)
Kujundaja: Piret Jürisoo-Tuur
Tõlkija: Eiffel tõlkebüroo
Trükitud: Grano Digital OÜ

Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni tutvustav teejuht on välja antud nii eesti- kui ingliskeelse trükisena. Muuseumi teatmik on külastajat abistav praktiline teejuht, kuid samas ka kaunilt kujundatud trükis, mis jääb muuseumikülastust meenutama ning pakub põnevaid lisateadmisi. Raamat sisaldab rohkelt illustreerivat materjali ning asjakohaseid selgitusi meie maa-arhitektuurist ja eluolust, eksponaathoonete ajaloost ning rahvakultuurist laiemalt. Tänu viimati lisandunud kolhoosi korterelamule ja tehasemajale on võimalik vaadelda Eesti maaehitiste ja maaelu muutumist 19. sajandist tänapäevani. Muuseumi nelja etnograafilise piirkonna taluõuede ja –hoonete kõrval tuuakse eraldi välja ühisotstarbelised hooned ning lähimineviku arhitektuuripärand. N-ö rohelistel vahelehtedel on läbivalt esindatud eri aegade ja piirkondade aianduse teemad. Raamatust leiab ka vabaõhumuuseumi hoonete registri, sellega ühilduva muuseumikaardi ning hoonete algset asukohta näitava Eestimaa kaardi. Teatmik on käepärases taskuformaadis ja spiraalköites, mis hõlbustab selle kasutamist.

 

 

 

EVM teejuht EVM teejuht

Vana-Võromaa päevapiltnikud.
Koostaja: Ago Ruus
Keeletoimetajad: Aive Mõttus ja Kaile Kabun
Kujundus ja pilditöötlus: Tiit Lepp
Trükitud trükikojas Print Best
Väljaandja: Võru Instituut 2002
© Ago Ruus ja Võru Instituut

On ilmunud filmimees Ago Ruusi koostatud Vana-Võromaa fotoajalugu käsitleva raamatu „Vana –Võromaa päevapiltnikud“ kordustrükk. Raamat viib lugeja põnevale teekonnale Vana-Võromaal 19.saj teisest poolest kuni II Maailmasõjani tegutsenud fotograafide jälgedes. Lisaks nimekate ja ka vähetuntud päevapiltnike elulugudele leiab raamatust rohkelt fotosid, mis räägivad lugusid endisaja inimestest, loodusest ja linnapildist.
Fotograafia ja vana foto huviliste jaoks aitab see põhjalik trükis avada ukse Vana-Võromaa ja teiste muuseumide ja arhiivide fotokogude juurde.

Rannarahva Muuseum
Miiduranna, Haabneeme ja Pringi – Viimsi vanad rannakülad
Toimetaja: Külvi Kuusk
Trükise kujundaja: Anneliis Aunapuu

Raamat käsitleb Viimsi lääneranniku külade ajalugu. Aastaid tagasi ilmus raamat Püünsi, Rohuneeme ja Rummu küladest, nüüd on järg jõudnud järgmiste külade kätte. Oleme isegi väljunud praeguse Viimsi valla piiridest ja jõudnud Piritani – see piirkond kuulus ajalooliselt samuti Viimsi valla koosseisu. Raamatus ei üritata vormida terviklikku ajaloolist tõde, pigem käsitletakse valikuliselt teemasid, mida on õnnestunud koguda ja nüüd edasi anda.

Külad on tänapäeval kokku kasvanud ja nende piiregi on raske tajuda. Kuid kodukoha tunnetamine läbi külade ajaloo on ikkagi oluline – kasvõi selleks, et austada kunagisi kogukondi, kes on neid paiku nii töödes kui rõõmudes üles ehitanud.

Piirkonna asustuslugu on muutusterohke. Haabneeme kohal oli kunagi rootslaste küla Oppidum Apones, mille hiilgeaeg langes kokku Pirita kloostri õitsenguga. Hiljem oli siin Haabneeme mõis ja 20. sajandil – Kirovi kolhoosi keskus. Miiduranna on olnud põline põllumeeste ja kalurite küla, väike Pringi küla kasvas rootslaste vabatalust haridus- ja kultuurikeskuseks. 20. sajandil asus Pringi rannas ka Girardide perekonna esinduslik suvemõis. Pirita ja Kaasiku küladest said kuulsad suvituspaigad.

Rohkelt illustreeritud raamatus on juttu veel haridus- ja usuelust, Viimsi metsaülematest, siinsete mõisnike tegudest ja paljudest inimestest, kelle elu nende paikadega seotud oli.

Miiduranna, Haabneeme, Pringi Miiduranna, Haabneeme, Pringi
Viited