EMÜ Veebiajakiri

Eesti Meremuuseum

Veneetsia Tallinn Venice. Merevõim ja kultuurikanalid

Autor: Urmas Dresen, Eero Epner, Sirje Helme, Juhan Maiste, Daniele Rampazzo

Trükise kujundaja: Mari Kaljuste

„Veneetsia. Tallinn. Venice. Merevõim ja kultuurikanalid“ annab ajaloolise ülevaate Veneetsia linna kujunemisest ning merenduslikust ülemvõimust Vahemerel, heites ühtlasi valgust kahe linna vahelistele kunsti- ja kultuurisidemetele.

Raamat käsitleb põhjalikumalt kuulsat relva- ja laevatööstuse kompleksi Arsenalet, mis on sajandite vältel olnud Veneetsia ja mere „abielu“ keskseks sümboliks, lisaks joonistub selle kõrval välja Veneetsia linna laiem ajalugu. Vetepealse linna lugudes tulevad esile paralleelid Veneetsia ja Tallinna vahel, millest omakorda jõutakse Veneetsiat Eestiga ühendavate kunstisidemete juurde eesti kunstnike loomingu kaudu. Eraldi on raamatus tähelepanu all tänapäeva tuntuim rahvusvaheline kunstisündmus – Veneetsia biennaal.

Kahe linna – Tallinna ja Veneetsia – sõprust sümboliseerib Tallinnale kingitud gondel, mis kuulub nüüdseks Eesti Meremuuseumile. Gondlite ajaloost ning muuseumi gondlist räägib lähemalt raamatu viimane osa.

Viljandi Muuseum
Viljandimaa Vabadussammas

Autor: Jaak Pihlak
Kujundaja: Herki Helves

Võidupühal, 23. juunil 2023 taasavatakse Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas. Tähtpäeva puhul ilmuv raamat annab põhjaliku ja pildirohke ülevaate samba rajamisest, purustamisest ning aastakümneid kestnud taassünnist. Raamatust leiab ka teiste ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal püstitatud, hävitatud ja taasrajatud või teostamata jäänud Vabadussõja mälestusmärkide lood koos fotodega. Teatmeteose mahukama osa moodustavad Viljandimaaga seotud 876 Vabadussõjas langenu elulood. Biograafiaid ilmestavad portreefotod ja surmakuulutused ning matuste ja hauatähiste jäädvustused. Teosest leiab ka mälestussamba taastamise heaks annetanute nimekirja. Lisatud on kasutatud allikate, kirjanduse ja perioodika loend, samuti kohanimede võrdlus ning ingliskeelne lühikokkuvõte.

Eesti Vabaõhumuuseum

Maa-arhitektuur ja -maastik. Aja kaja. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 7.

Koostaja Andra Roosmets, toimetajad Maret Tamjärv, Vivian Siirman.

Tallinn: SA Eesti Vabaõhumuuseum, 2023. 144 lk.
EVM-i toimetiste seitsmenda köite „Maa-arhitektuur ja –maastik. Aja kaja“ artiklites avavad muuseumi teadurid ja teised uurijad eesti arhitektuuri- ja ehitusajaloo eri tahke. Elvi Nassar käsitleb Võrumaale Eesti esimese tulekindla savi tööstuse rajanud kireva elukäiguga ärimehe ja leiutaja Peeter Matzi (1888-1973) tegevust. Põhjaliku tagasivaate vallamajade vähetuntud osale ehk arestikambritele ja nendega seotud värvikatele kohtulugudele teeb Hanno Talving. Külalisautor Monika Süvari vaatleb 1920.-1930. aastate paearhitektuuri näiteid väljaspool Tallinna. Rohkete fotodega kogumikus võetakse luubi alla ka mitme erilise hoone lugu. Lühiartiklid leiab nii Vana-Kuustes asuva Eesti esimese vallamaja, Tsitre kandi Hagumäe talu elumaja kui ka Raikküla ministeeriumikooli kohta. Tähelepanuväärne on Tartumaal asuv Univere talu elumaja, mille lugu
kirjeldab Heiki Pärdi, toetudes haruldaselt 1906. aastast säilinud ehituslepingule. Pikemalt peatub Elo Lutsepp arhitekt Herbert Johansoni Tallinna Õismäe asundusse rajatud „nädalalõpuelamul“ Kibuvitsa talul, mis valiti Eestit esindama 1939. aastal Helsingis toimunud Põhjamaade elamunäitusele. Nõukogude ajal leidis selles asupaiga vabaõhumuuseumi esimene kontor. Toonast aega, eriti vabaõhumuuseumi ekspositsiooni rajamise algust, meenutab intervjuus Fredi Tomps, legendaarne restaureerimisarhitekt, kel käesoleval aastal täitus 95. eluaasta.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Vaikelud rahvuslikel motiividel. Jaanus Samma

Autor: Kai Lobjakas (koostaja)
Trükise kujundaja: Brit Pavelson

Raamat kaasneb samanimelise näitusega, mille koostanud kunstnik Jaanus Samma vaatleb rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel, osutades kattuvatele märkidele ja sümbolitele. Tema tähelepanu keskmes on perioodid, mida tavapäraselt teineteisele vastandatakse: 1930. aastate „vaikiv ajastu“ ning varane Nõukogude aeg II maailmasõja järel.
Raamatusse on koondatud näitusele loodud kompositsioonid, mille sisu avavad saatetekstid on valminud koostöös folklorist Andreas Kalkuniga. Näitusele koondatud materjali tausta avavad kaks kunstiajaloolast. Temaatilise laiendusena vaatleb professor Krista Kodres oma stiili otsinguid ja rahvusluse defineerimise eri vorme Eesti ajaloos. Rael Artel keskendub näitusele, analüüsides lähemalt selles peituvat intriigi, tehtud valikuid ning kaasatud nüüdiskunstnike teoseid.
Lisaks on raamatus intervjuu Jaanus Sammaga.
Väljaanne on eesti ja inglise keeles.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Fookus. Rüiuvaibad

Autor: Helen Adamson, Kai Lobjakas (koostajad)
Trükise kujundaja: Tuuli Aule

Raamat kaasneb näitusega „Fookus. Rüiuvaibad“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (23. märts – 29. mai 2022), koondades näitusel eksponeeritud ja valdavalt muuseumi kogusse vaibad kaante vahele ning avades rüiutehnika arengut ja konteksti Eesti tekstiilikunstis.
Rüiu kaudu rullub reljeefselt lahti üks kõnekas peatükk Eesti tekstiilikunsti ajaloos. Sõlmtehnikas valmistatud pikanarmalised vaibad ehk rüiuvaibad on põhjamaise, eriti Soome identiteedi lahutamatu osa. Eestis sai rüiu kunstilise väljendusena Eestis tuntuks 1930. aastatel, 1950. aastate lõpust kujunes sellest aga mõneks ajaks üks eelistatumaid ja moodsamaid tekstiilitehnikaid.
Tehnikana andis rüiu võimaluse eristuda varasemale, sõjajärgsele ajale omasest rangusest, piirangutest ja kohustuslikest võtetest ning muutuda kujunduses vabamaks, maalilisemaks ja abstraktsemaks. Kandvaks jõuks kujunes selle tehnika viljelemisel legendaarne tekstiilikunstnike tuumik, mille moodustasid Mari Adamson, Leesi Erm, Ellen Hansen ja Mall Tomberg.
ETDM-i kogusse kuulub ligi 100 vaipa, suurem osa neist 1960. aastatest.
Väljaanne on eesti ja inglise keeles.

Eesti Rahva Muuseum

Õige keha, vale keha? / Right Body, Wrong Body?

Autor: Koostanud ja toimetanud Anu Kannike, Kristel Rattus

Trükise kujundaja: Tuumik

Näitusega „Õige keha, vale keha?“ kaasnev samanimeline artiklikogumik eesti ja inglise keeles. Kogumik sisaldab näituse kuraatoritekste ja 15 originaalartiklit erineva distsiplinaarse taustaga Eesti autoritelt, mis analüüsivad põhjalikumalt näitusel esile tõstetud teemasid, uudseid allikaid, innovatiivseid tõlgendusviise ja nendest võrsuvaid interdistsiplinaarse kaaluga järeldusi.

Eesti Tervisemuuseum

Uneversum. Raamat unest ja magamisest

Autor: Ülle Kask, Erve Sõõru, Anna Rinaldo

Trükise kujundaja: Liisi Reitalu

Trükise sisu kirjeldus:

Raamat sisaldab näituse „Uneversum“ tekste, jooniseid ja skeeme. Räägime magamisest ja väärtustame und kui füüsilise, vaimse ja emotsionaalse stressi leevendajat ning võimekuse taastajat. Piilume magamistuppa ning vaatame, kuidas inimesed magavad ja mis toimub une ajal meie kehas. Uurime unearhitektuuri ja unehäireid. Jagame häid näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda.

Saaremaa Muuseum.

Kaheaastaraamat 2021–2022. Kuressaare, 2023

SA Saaremaa Muuseum järjekorras 16. kaheaastaraamat sisaldab kaheksa mitmekülgse temaatikaga artiklit ning ühed memuaarid ja ühe ajaloolis-etnograafilise reisikirja publikatsiooni. Artiklite autoriteks on kolm oma muuseumi töötajat ning viis professionaalset ajaloolast ja arheoloogi väljastpoolt. Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi toetusel ilmunud teose koostas ja toimetas Olavi Pesti, kujundas Ain Vares, trükkis AS Pajo. 287-leheküljeline raamat on rikkalikult illustreeritud ning varustatud autorite biogrammide ja kõigi kirjutiste ingliskeelsete resümeedega. Raamatus käsitletakse Saaremaa naiste rõivastust 12.–14. sajandil haualeidude põhjal, Kuressaare linnuses leitud salapärast kaevu ja linnas avastatud vanima hoone jäänuseid, Tallinna kaubaselli Marcus von Werdeni segasevõitu surmalugu 1581. aastal Kihelkonnal, Kuressaare ajaloolise kohtuhoone tegeliku ehitusmeistri päritolu. Kolme kirjutist ühendab rände ja paguluse temaatika: Eda Maripuu „Muhulased kodus ja võõrsil“, Mark Gortfelderi „Siseränne Saare maakonna rahvastikuarengus 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul“ ning Priit Kivi „Välissaarlus Saaremaa Muuseumi kogudes“. Kahe üliõpilase 1912. a toimunud etnograafilise uurimisretke päeviku katkendid on saanud pealkirja „Kolm nädalat naiste kuningriigis“. Raamatu lõpetavad mullu meie seast lahkunud vandeadvokaadi Andres Tamme südamlikud noorpõlvemälestused „Roomassaare, mu arm“.

Tartu Ülikooli muuseum
Struve kaar Eestis. Tartust alguse saanud maailmamõõtmine

Autor: Lea Leppik
Trükise kujundaja: Maarja Roosi

Tartu tähetorn kuulub Struve kaare osana UNESCO maailmapärandisse. Seni puudus meil turistidele mõeldud raamat, mis avaks selle 19. sajandi pikima meridiaanikaare mõõtmise tagamaid – milleks see suur töö ette võeti, mis tähtsus oli selles Tartu tähetornil, kes ja kuidas seda tegelikult tegid ja mida lõpuks teada saadi. Raamatust on eesti ja inglise keelne version ning see keskendub Struve kaare Eesti alale jäävale osale.
Koos kolme UNESCO punktiga (Tartu tähetorn, baasjoone otspunktid Simunas ja Võiveres) on Eesti alal tegelikult 22 Struve kaare punkti, millest osad on turistidele kergesti leitavad ja kättesaadavad (kirikud,
vaatetornid jm). Raamatus leiduv tabel kõigi 22 punkti täpsete koordinaatidega aitab huvilisel leida punkte, kus kunagi tehti suurt maailma mõõtmise tööd.

Eesti Arhitektuurimuuseum (ja Lugemik)

Forecast and Fantasy: Architecture Without Borders, 1960s–1980s

Autor: Koostajad Andres Kurg ja Mari Laanemets

Trükise kujundaja: Indrek Sirkel
Trükise sisu kirjeldus: Mahukas teos võtab kokku näituse “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uuris tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel. Siin on taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autorite töid, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.

Raamat on ingliskeelne.

SA Eesti Kunstimuuseum

Värvide tants. Soome modernistlik kunst

Koostaja: Kerttu Männiste
Tekstide autorid: Erkki Anttonen, Eero Epner, Timo Huusko, Kerttu Männiste
Koordinaator: Laura Tahk
Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum

Raamat kaasneb näitusega „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis (04.03.‒20.08.2023).

20. sajandi esimestel kümnenditel loodud modernistlik Soome kunst sündis kahe vastandliku suundumuse mõjuväljas: ühelt poolt romantiseeriv rahvuslike müütide ja sümbolite loome, teisalt Lääne-Euroopast lähtunud uuenduslikud, kunstniku ja kunstiteose individuaalsust ja autonoomiat väärtustavad voolud. Näituse kataloogis on esindatud Soome 20. sajandi esimeste kümnendite otsijad ja mässajad: silmapaistvad maalikunstnikud Alvar Cawén, Väinö Kunnas, Jalmari Ruokokoski, Tyko Sallinen, Yrjö Ollila ja teised, kes poliitiliselt motiveeritud kunsti asemel soovisid väljendada kunstniku sisemist kogemust ja subjektiivseid loomingulisi valikuid.

Projekt „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“ jätkab Eesti Kunstimuuseumi ja Soome muuseumide koostöönäituste traditsiooni. Näitus ja kataloog on olulised ka Soome kunstiteaduse jaoks, kuna need toovad avalikkuse ette ka sellist materjali, mis asub Eesti Kunstimuuseumi hoidlates ning on olnud pikka aega Soome uurijate jaoks suhteliselt tundmatu. Näitena võib tuua Väinö Kunnase legendaarsesse tantsude sarja kuuluva maali „Punane tants“.

SA Eesti Kunstimuuseum

Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes

Raamatu koostaja ja toimetaja: Merike Kurisoo
Tekstide autorid: Greta Koppel, Merike Kurisoo, Lars Nylander, Jan Friedrich Richter
Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum

Raamat kaasneb näitusega „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ Niguliste muuseumis (04.05.–05.11.2023). Näitus on korraldatud Eesti Kunstimuuseumi, Hälsinglandi muuseumi ja Rootsi Kiriku koostöös.

Tallinnas sündinud ning hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) elas ja töötas oma sünnilinnas rohkem kui viisteist aastat. Lõuna- ja Põhja-Euroopa õukondades portreteeris ta kuningaid ja kõrgaadlikke, Tallinnas teostas töid nii siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele kui ka Põhjamaade pühakodadele. Näitus ja kataloog „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ vaatlevad esmakordselt kuulsa meistri Tallinna töökoja tegevust ja võimalikku loomingut dialoogis teiste temaga samal ajal siin tegutsenud rahvusvaheliste meistritega. Võtmeteosteks, mis avavad neid teemasid, on Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel Rootsist ja Tallinna Kannatusaltar.

SA Eesti Kunstimusseum

Kunst antropotseeni ajastul

Koostaja ja toimetaja: Linda Kaljundi
Kaastoimetaja (rohelised praktikad): Karin Vicente
Tekstide autorid: Linda Kaljundi, Liisa Kaljula, Tiiu Koff, Eha Komissarov, Kati Lindström, Laura Linsi, Maria Muuk, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Roland Reemaa, Ingrid Ruudi, Tiiu Saadoja, Elnara Taidre, Eda Tuulberg, Karin Vicente
Koordinaator: Renita Raudsepp
Graafiline disain ja pilditöötlus: Maria Muuk
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum

Raamat kaasneb näitusega „Kunst antropotseeni ajastul“ Kumu kunstimuuseumis (05.05.–08.10.2023).

Raamatu ja näituse keskmes on kunsti roll antropotseeni ajastul. Teemat avatakse kolme valdkonna kaudu: kunstiajalugu, kaasaegne kunst ja jätkusuutlik näituseloome. Milline on olnud kunsti ja visuaalkultuuri tähtsus Eesti keskkonna kujutamisel, aga ka selle kontrollimisel, kujundamisel ja kasutamisel? Kas ja kuidas mõjutab keskkonnakriis kaasaegset kunsti – kas vaid teadlaste uurimistulemuste vahendamisega? Kust jooksevad piirid kunsti ja (kodaniku)teaduse, kunsti ja aktivismi vahel? On neid üldse vaja tõmmata?

Raamatus avatakse kunsti ja keskkonna suhete uusi vaatenurki ning vaadeldakse, kuidas on kunstnikud keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemadega suhestunud nii minevikus kui ka kaasajal. Raamatust võib leida eri valdkondade ekspertide keskkonnateemalisi artikleid, kunstiteoste lähianalüüse ning intervjuusid kunstnike ja kujundajatega.

Tartu Ülikooli muuseum

Tartu ülikooli kartseri lood
Tales of the Lock-up at the University of Tartu
Dorpater Karzergeschichten

Autorid: Ken Ird, Kristiina Tiideberg
Illustraator: Kristina Viin
Kujundaja: Maarja Roosi
Tõlkijad: Refiner Translations (Kristiina Varrone, Maria-Kristiina Jõgi, Lea Soorsk) ja Reet Bender
Omaette väljaandes eesti, inglise ja saksa keeles

Ainulaadse raamatuga „Tartu ülikooli kartseri lood“ on jõudnud kaante vahele 19 värvikat lühijuttu Tartu ülikooli kartseritest. Need põhinevad kas mõnel mälestuskatkel, kirjandusteosel, arhiiviallikal või anekdoodil. Autorid on lisaks juttudele kirjutanud raamatule ka pikema sissejuhatuse Tartu ülikooli kartserite ajaloost. Lugusid illustreerivad Tartu kunstniku Kristina Viina fantaasiarikkad illustratsioonid. Populaarteaduslik „Tartu ülikooli kartseri lood“ võtab kokku autorite mitme aasta pikkuse uurimistöö ja tegemist on esmakordse Tartu ülikooli kartseritele pühendatud ülevaateteosega. Lugejale esitletakse mitmeid uusi põnevaid fakte ja murtakse nii mõnigi kartserite kohta ringlev müüt.

SA Eesti Kunstimuuseum

Läbi su silmaterade musta kuru

Koostaja ja toimetaja: Eda Tuulberg
Kaastoimetajad: Maria Arusoo, Eha Komissarov
Tekstide autorid: Maria Arusoo, Taru Elfving, Kadi Estland, Krista Kodres, Eha Komissarov, Elo-Hanna Seljamaa, Eda Tuulberg
Koordinaator: Renita Raudsepp
Graafiline disain ja pilditöötlus: Brit Pavelson
Eesti keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum

Raamat kaasneb näitusega „Läbi su silmaterade musta kuru“ Kumu kunstimuuseumis (16.06.–05.11.2023).

Näitus ja raamat võtavad fookusesse graafikute Concordia Klari (1938–2004), Silvi Liiva (1941), Marju Mutsu (1941–1980), Naima Neidre (1943), Kaisa Puustaki (1945), Marje Taska (1955), Vive Tolli (1928–2020), Aili Vindi (1941), Mare Vindi (1942–2020) ja Marje Üksise (1945) 1960.–1980. aastate loomingu. Käesolev projekt on ühelt poolt tõukunud Kumu eesmärkidest tuua näituseprogrammis teadlikult esile erinevate naisautorite loomingut, mitmekesistamaks selle kaudu kunstiajaloo käsitlusi. Teisalt on otsus võtta vaatluse alla just nende graafikute looming väga tugevalt seotud sellega, et konkreetsete autorite teosed ja neis käsitletud teemad (nagu inimese ja looduse suhe, kehakäsitlus, naiste kogemus, suhestumine pärimuse ja folklooriga, inimese mõju keskkonnale ja selle keskkonna tagasimõju indiviidile, emaduse kogemus) on tänapäeval aktuaalsed ja relevantsed.

Raamat on rikkalikult illustreeritud ja sellesse on koondatud oma laadilt, eesmärkidelt ja fookuselt väga erinevad tekstid ning raamatu peamiseks eesmärgiks on vaadelda näitusel esitletud graafikute loomingut tänapäeva perspektiivist.