EMÜ Veebiajakiri

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

„Uneversum. Rütmid ja ruumid / Uneversum: Rhythms and Spaces“

Koostaja Sandra Nuut

Autorid Tõnis Jürgens, Kai Lobjakas, Sandra Nuut, David Reinfurt, Helga Schmid

Tõlkijad Else Lagerspetz, Keiu Krikmann, Refiner Translations

Keeletoimetajad Hille Saluäär, Michael Haagensen

Kujundaja Ranno Ait (WWW)

Väljaandja/kirjastaja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Trükis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ kaasneb samanimelise näitusega, mis oli avatud tänavu 7. aprillini. Näitus keskendus radikaalsete ideede ja traditsioonilise argipäeva põnevale vahekorrale magamiseks mõeldud ruumide, keskkondade ning aja ja ajanäitajate kaudu.

Trükise eluiga on pikem, kuna selles avavad mõned näitusel osalenud kunstnikud, disainerid ja kirjutajad näituse eri tahke, lähtudes oma tegevusvaldkonnast ja uurimusest. Trükis koondab „Ukroonia manifesti“ ja nelja pikemat esseed. Nendeks on Helga Schmidi „Ukroonia, ajaline utoopia. Essee sünkroonimisprotsessidest ja alternatiivsest ajast“, David Reinfurti „Screen, saver“, Tõnis Jürgensi „Une kontuurid“ ja Sandra Nuudi „Voodi kui idee“. Lisaks artiklitele on trükises Anu Vahtra pildistatud valik näitusevaateid.

Tartu Linnamuuseum

„Peedist pesumasin / Washing Machine Made of Beetroot“

Koostaja-toimetaja Marge Rennit

Autorid Madle Uibo ja Meeli Väljaots (Tartu Linnamuuseum), Kaire Ilula, Monika Levkin, Merlin Lumiste ja Mari-Liis Tammiste (Eesti Põllumajandusmuuseum), Paavo Kroon ja Andres Seene (Eesti Maanteemuuseum)

Tõlkijad Martin Jaigma, Piret Hion, Luisa Tõlkebüroo

Keeletoimetaja Ene Nagelmaa

Kujundaja Maarja Roosi

Väljaandja/kirjastaja Tartu Linnamuuseum

„Peedist pesumasin“ on Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi ühine näituseprojekt, mis koosneb kolmest osanäitusest. Kolme muuseumi näituste lood leiutamisest, leidlikkusest, taaskasutusest ja isetegemisest seob tervikuks „Peedist pesumasina“ näitusekataloog, mis tutvustab iga näituse teemasid.

Tartu Linnamuuseumi osa näitab, kui leidlikud ja osavad pidid olema nõukogude aja linnainimesed. Nõukogude ajal ei olnud poest midagi vabalt saada või oli kaup näotu ja viletsa kvaliteediga. Oma tarbeks tuli valmistada nii riideid, aksessuaare kui ka mööblit, tarbeesemeid jms.

Eesti Põllumajandusmuuseumi osa „Peedist pesumasin: leidlikkus maal“ räägib maarahva leidlikkusest. Nõukogude ajal oli iga talu ja kolhoosikeskuse elanikul väike aiamaa, mis aitas toidulauda rikastada. Vanarauaplatsilt ja majandi remonditöökodadest soetati „väärt vidinaid“ ja kuldsete kätega mehed panid detailid traktoriks või mõneks muuks masinaks kokku. Aiast saadud saaki töödeldi sealsamas kodus – valmistati hoidiseid, moose, mahlasid ning otsiti ja koguti uusi põnevaid retsepte.

Eesti Maanteemuuseumi osa „Peedist pesumasin: leidlikkus teel“ tutvustab vaatajale isetehtud vahendeid, mis aitasid nõukogude inimesel liikuda. Tehnikakultuur ja garaažiloome õitsesid ning sisepõlemismootori tööprintsiip oli keel, mida kõik mõistsid. Kogutud lood räägivad leiutamisest, leidlikkusest, loovusest, taaskasutusest ja isetegemisest nõukogudeaegses mootorite maailmas, aga ka ihast moodsa ja mõnusa elu järele.

Kataloog on eesti ja inglise keeles ning rohkete illustratsioonidega. Näituseprojekt „Peedist pesumasin“ kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi.

Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa muuseum

„Konstantin Päts ja Järvamaa“

Koostaja Henn Sokk

Keeletoimetaja Reet Piik

Kujundaja Rainer Alas

Väljaandja Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa muuseum

Eesti esimest omariiklusperioodi hoogsalt kujundanud Konstantin Pätsi seosed Järvamaaga on raamatukaante vahele koondanud koduloolane ja Järvamaa ajaloo uurija Henn Sokk.

Raamatu autor on kirjutanud: „Et Konstantin Pätsi riigimehetee Toompeale läks läbi Järvamaa ja Paide raekoja, oleks kohane seda ka laiemale üldsusele teadvustada. Seda enam, et sellise suurusjärgu poliitikuid pole Järvamaal just palju töötanud.“

Autor tutvustab vähem tuntud osa Konstantin Pätsi eluloost, mis on seotud riigimehe teega Kuksema vallast Järvamaa Valijate Kogu kaudu Eestimaa Kubermangu Maanõukokku 1917. aastal. Raamatus esitatakse huvitavaid fakte riigivanema sidemetest Eestimaa südamega, Järva kaitsepataljoni loomisest, puude istutamisest, kontaktidest Tapa, Jäneda, Aegviidu, Aravete, Türi, Paide ja muude paikadega. Raamat sisaldab rohkesti fotosid ja dokumente arhiividest ning erakogudest.

„Valasti. Wallasti. Wallachtes“

Koostaja Marge Kannel

Kujundaja Marek Lillemaa

Väljaandja Ajakeskus Wittenstein / Järvamaa muuseum

Kirjastaja Saarakiri OÜ

Ajaloolase, õpetaja ja koduloouurija Marge Kanneli sulest ilmus raamat nüüdse Paide linna territooriumil asuva Valasti küla ajaloost. Raamatu 312 leheküljel on rohkesti teavet Valasti küla ja kogukonna tekke- ja kujunemisloost. Esialgu ühe raamatuna plaanitud ülevaade saab tulevikus ka järje, sest kirjutamise käigus tõdes autor, et materjali jagub vähemalt kahe mahuka kirjutise jaoks. Nii lõpeb raamat Valasti küla ajaloost märgilise 1918. aastaga, mil loodi Eesti Vabariik.

Materjali kogudes proovis autor jõuda algallikateni. Lugeda tuli arvukaid toimikuid kohtuprotokolle, vestelda Valasti küla endiste ja praeguste elanike ning nende järeltulijatega. Marge Kanneli hinnangul võiks raamat sobida nii kohalikele, kes tunnevad huvi esivanemate elukäigu vastu, kui ka teistele, kes soovivad lugeda, mismoodi ühes külas ja vallas elati.

Tartu Kunstimuuseum

„Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“

Koostajad/toimetajad Joanna Hoffmann, Kristlyn Liier, Anna Pravdová

Graafiline kujundus Valter Jakovski

Eesti ja inglise keeles

Kataloog „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“ on Eesti ja Tšehhi sürrealismi tutvustav ning rikkaliku pildivalikuga mahukas kataloog samanimelisest näitusest, mis on üleval selle aasta aprillist septembrini ERMis.

„Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“ on näitus, kus Tšehhi ja Eesti sürrealism astuvad omavahel dialoogi. Ühest küljest on osapooled väga erinevad, teisest küljest seob neid aga kahe riigi keeruline käekäik 20. sajandil Nõukogude Liidu mõjusfääris. Sarnaselt Eesti kultuuri- ja kunstilooga on ka Tšehhi ja muu Kesk- ning Ida-Euroopa kunst jäänud suurtest narratiividest teenimatult kõrvale ja tähelepanuta. Lääne-Euroopa jutustab jõuliselt oma lugu – on aeg, et ka meie siinpool Euroopas teeksime sama.

Näitus valmis koostöös Praha Rahvusgaleriiga ja kuulub Euroopa Kultuuripealinn 2024 põhiprogrammi.

Eesti Meremuuseum

„Vodka Sea. The illicit alcohol trade in the Baltic Sea Region between the World Wars“

Autorid Raimo Pullat, Risto Pullat

Toimetaja Laurence Cole

Tõlkija Kristopher Rikken

Kujundaja Marju Veermäe

Väljaandja Eesti Meremuuseum

„Vodka Sea. The illicit alcohol trade in the Baltic Sea Region between the World Wars“ avab salapiirituseveo ajalugu Läänemerel. Varem on raamat ilmunud eesti, soome, poola ning läti keeles. Värske tõlge inglise keelde pakub lugejale lisaks varasemale infole mõningaid täiendusi.

1920.–1930. aastate mare nostrum’it võib põhjendatult nimetada Viinamereks. Raimo ja Risto Pullati teos loob üldpildi toonasest Eesti ja Soome vahelisest piirituse salakaubaveost ning valgustab seda nähtust ja kaasnenud kultuurimõju Läänemere maades varasemast veelgi laiemalt ja põhjalikumalt.

Piirituse konterbanti vaadeldakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ühe avaldumisvormina. Salapiirituseveo suurärimeeste suhted poliitikutega ja õiguskaitseametkondadega tõid keeluseaduse ajal kaasa korruptsiooni leviku.

Ranget alkoholipoliitikat järgivate Põhjamaade kõrged alkoholi- ja tubakaaktsiisid ning Läänemere maade elatustaseme erinevused loovad head eeldused konterbandile ka tänapäeval. Organiseeritud kuritegevus avaldub tänapäeval muu hulgas uimastikaubandusena, aga sellega tegid algust juba ,,piiritusekuningad“. Teise maailmasõja eelsest Viinamerest on saanud mare narcoticum.

„Kass Kipperi mereseiklus“

Autor Kätlin Vainola

Illustraator Sirly Oder

Kujundaja Angelika Schneider

Väljaandja Eesti Meremuuseum

Suure meremuuseumi kõrval on väike sadam, kus elab kass Kipper. Tema koduks on üks vana paat. Vahel lipsab Kipper muuseumi ukse vahelt sisse ning uurib laevu ja pilte, mis jutustavad mereseiklustest. Õhtuti istub ta taas oma paadininas, vaatab merele ja mõtleb: miks küll minu elus on nii vähe põnevust? Siis aga tõuseb torm ja kõik muutub.

Raamat on valminud Eesti Meremuuseumi Lennusadama taasavamiseks 12. mail 2024.

Tartu mänguasjamuuseum

„Mänguasjade sajand. 10 peatükki Eesti mänguasjade ajaloost“

Autorid Helena Grauberg ja Liis Järv
Keeletoimetaja Mari Tuuling

Kujundaja Maarja Roosi
Väljaandja Tartu Mänguasjamuuseum

Tartu Mänguasjamuuseumi 30. sünnipäevaks valminud artiklikogumik „Mänguasjade sajand. 10 peatükki Eesti mänguasjade ajaloost“ on pühendatud mänguasjadele ja mängimisele Eestis 19. sajandist tänapäevani. Piltide ja mälestustega pikitud artiklites heidetakse valgust talulapse eluolule ja põigatakse linnalaste mänguasjamaailma. Juttu tuleb mänguasjade rollist sõjakeerises, samuti kaisukarude ja kosmoseajastu jõudmisest lastetuppa. Lugejale avaneb ülevaade viimase saja aasta jooksul toimunud tööstuslikust võidukäigust, kui Eesti kodudesse jõudis üha rohkem poemänguasju ja tekkis kohalik mänguasjatööstus. Tänapäeval oleme jõudnud ülekülluse sajandisse ning ootame, kas ja milline tulevik on Eesti oma mänguasjadel.

Lastemuuseum Miiamilla

„Teekond laste maailmaruumi. Väike tundetarkuse kogumik suurtele“

Koostaja Kadri Toomsalu

Autorid Anna-Liisa Tiisma, Jaanika Reinik, Jane Meresmaa-Roos, Kätlin Valge, Maili Liinev, Merit Lage, Pille Murrik, Sireli Uusmaa, Tanel Jäppinen

Keeletoimetaja Klaire Kolmann

Kunstnik Gertu Kallas

Kujundaja Tuuli Järmut

Väljaandja Tallinna Linnamuuseum

Lastemuuseumi Miiamilla uus raamat „Teekond laste maailmaruumi. Väike tundetarkuse kogumik suurtele“ koondab väärt nõuandeid ja on kasulik lugemine igale täiskasvanule ka lastemuuseumi külastamata. Raamatu eesmärk on muuta vanemlus lihtsamaks, mängulisemaks, tuua igapäevaellu sujuvust ja aidata luua lapsega mõlemat poolt austav ning tugev suhe. Selleks kutsusime appi vanemlusnõustajad, psühholoogid, psühhoterapeudid ja koolitajad, kes raamatukaante vahel annavad hulganisti praktilisi näpunäiteid.

Eesti Arhitektuurimuuseum

„Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps“

Autor Riin Alatalu

Keeletoimetaja Anu Seidla

Kujundaja Piia Ruber

Kirjastas Ajakool OÜ

„Minu sajand“ on arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi mitmekihiline lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.

Fredi Tomps (snd 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos teiste arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes on näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.

Tema suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur. Ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis.

Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ettevalmistavas meeskonnas oli tema eellugu, tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.

ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.

„Struve geodeetiline kaar“

Autorid Epp Alatalu, Riin Alatalu

Kujundus PULT

Väljaandaja Ajakool OÜ

Tegemist on kümmet riiki ühendava, Tartus asuva nullpunktiga Struve meridiaanikaart tutvustava tuhandetükilise puslega. Struve kaar kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

See tükkidest terviku kokkupanemise mäng on nutikas osa maailma teaduspärandi tutvustamisest ning maakera mõõtmisest. Mäng annab teavet ka riikide koostööst 200 aastat tagasi ning tööst maailmapärandi nimekirja saamisel. Oluline on ka Eesti asetamine maailmakaardil tavapärasest erinevasse vinklisse.

Struve kaarest võiks rääkida koolitundides, seda enam, et riiklik õppekava lubab seda. Kohaliku eripära, ajaloo ja koostööoskuste esitlemine läbi mängu ja nuputamise aitab sõna otseses mõttes pildi kokku saada.

Koos puslega valmis eesti- ja inglisekeelne vihik Struvest, geodeetilisest kaarest, triangulatsioonist ja UNESCO maailmapärandi nimekirjast.

Kui Tallinna vanalinna staatust maailmapärandi paigana teavad kõik, siis kümne riigi ühispärand Struve geodeetiline kaar ning selle olulised seosed Eestiga on palju vähem tuntud. Seetõttu tegidki muinsuskaitsja Riin Alatalu ja muuseumitöötaja Epp Alatalu 2015. aastal unikaalset pärandit tutvustava esimese Struve kaare pusle. Tartu Ülikooli muuseum esitas selle Eesti muuseumimeene EMMA auhinnale ja see pälvis nominatsiooni. Uus pusle on sündinud paljuski tagasisidest, et sellist pärandiõpetust ja -teavitust on vaja.

Eesti Kunstimuuseum

Elisarion. Elisàr von Kupffer

Koostajad Andreas Kalkun, Kadi Polli, Hannes Vinnal

Graafiline disain ja pilditöötlus Tuuli Aule

Eesti ja inglise keeles

Kirjastaja Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum

Raamat kaasneb näitusega „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“, mis on avatud Kumu kunstimuuseumis 2024. aasta septembrini.

Eestis sündinud, ent suure osa oma elust Itaalias ja Šveitsis elanud baltisakslane Elisàr von Kupffer (1872–1942) ehk Elisarion oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Oma maalidel lavastas ta ennast sageli autoaktina, provotseeris alastusega ja hägustas teadlikult sugude piire. Raamat võtab kokku Elisàr von Kupfferi elu ja kunstiloomingu, pakkudes sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse kataklüsmidesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma.

Raamat sisaldab ka Elisàr von Kupfferi novelli „Tema armastuse mõistatus“ („Sein Rätsel der Liebe“ 1901), mis on Baltimaade kirjanduses üks esimesi ilukirjanduslikke tekste, kus käsitletakse homoseksuaalsust tänapäevases eneseavastusliku „väljatulekuloo“ võtmes.

„España blanca y negra. Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni“

Koostajad Carlos Alonso Pérez-Fajardo, Aleksandra Murre

Tekstide autorid Carlos Alonso Pérez-Fajardo, Amaya Alzaga Ruiz, Aleksandra Murre, Francisc Quilez Corella, Eduard Vallès Pallarès

Graafiline disain ja pilditöötlus Külli Kaats

Eesti ja inglise keeles

Kirjastaja Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum

Raamat kaasneb näitusega „España blanca y negra. Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni“, mis on avatud Kadrioru kunstimuuseumis augusti lõpuni.

Hispaania maastike näitus ja raamat toovad kokku meeliülendavad romantilised Hispaania vaated ja modernismi suurmeistrite tähtteosed. Elurõõmus ja päikeseline või sünge ja traagiline – Hispaania olemuse valge ja must pale avanevad läbi hiilgavate kunstiteoste.

Maastikumaal omandas Hispaanias erilise tähenduse alles 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Selle kaudu said kunstnikud tuua esile nii filosoofilisi elumõtte otsinguid, üksikisiku ja ühiskonna antagonisme, patriootilist oma maa imetlemist ja poetiseerimist kui ka inimese ja looduse läheduse igatsust industrialiseeruvas maailmas. Maastiku kaudu rõhutasid kunstnikud ka oma kuuluvust teatud traditsiooni, otsisid juuri ja oma maa olemust, mis annaks tõeväärtust ja sügavust ka nende loomingule.

„Jevgeni Zolotko“

Koostajad Eero Epner, Peeter Talvistu

Tekstide autorid Triin Tulgiste-Toss, Anti Saar, Marten Esko, Indrek Grigor, Jaak Kikas, Kiwa, Peeter Krosmann, Neeme Külm, Valts Mikelsons, Krista Piirimäe, Tanel Rander, Andreas Trossek, Stefan Žarić

Jevgeni Zolotko mõtted ja vastused pärinevad intervjuudest Peeter Talvistuga.

Graafiline disain ja pilditöötlus Tuuli Aule

Eesti keeles, kokkuvõte inglise keeles

Kirjastaja Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum

Raamat kaasneb näitusega „Jevgeni Zolotko. Aadama saladus“, mis on Kumu kunstimuuseumis avatud järgmise aasta alguseni. Tegemist ei ole traditsioonilise näitusekataloogiga, vaid avara ja mitmekülgse vabavormilise kokkuvõttega ühe Eesti huvitavama ja omanäolisema nüüdiskunstniku loomingust.

Jevgeni Zolotko (snd 1983) astus kunstiväljale 2000. aastate lõpus – ajal, mida iseloomustasid võimekate noorte sotsiaalkriitilistele teemadele keskendunud kunstnike laine ja installatsioonikunsti võidukäik.

Päevakajalise ja poliitilise asemel on Zolotko kunsti kontekst Lääne kultuurilugu kõige laiemas mõttes – koos antiigi, Piibli, ilukirjanduse, filosoofia ja rahvapärimusega. Tema teosed on enamasti ühe tugeva kujundi kesksed, monokroomsed (peamiselt eri tooni hallid) ja emotsionaalselt intensiivsed. Erinevalt põlvkonnakaaslastest, kellest enamiku loomingus saab välja tuua olulisi teema- või rõhuasetuse muutusi, võiks Zolotko loomingut iseloomustada kui torni – iga järgnev teos kasvab teatud määral välja eelmisest, öeldut pidevalt täpsustades ja nüansseerides.

„Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“

Koostajad Sirje Helme, Kadi Polli

Tekstide autorid Sirje Helme, Kadi Polli, Carlos González Juste, Naomi Meulemans, Linda Kaljundi, Bart Pushaw, Inga Jaagus

Graafiline disain ja pilditöötlus Külli Kaats

Eesti ja inglise keeles, illustreeritud

Kirjastaja Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum

Raamat kaasneb näitustega „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“ ja „Leonora Carrington“, mida saab vaadata Kumu kunstimuuseumis novembrini.

Euroopa ja Ameerika kultuurimällu on pikalt kuulunud teadmine, et Christoph Kolumbus „avastas uue maailma“ 1492. aastal. Täna on eurooplaste vallutuslugu Ameerika mandril kuumade arutelude teema, Kolumbuse kujud langevad ning koloniaalperioodi kunst, aga ka Ladina-Ameerika ajalugu laiemalt annab võimalusi uuteks tõlgendusteks ja näitusteks.

Eestis näeb Ladina-Ameerika kunstipärandit nii suures mahus esimest korda. Võimaluse selleks on loonud koostöö Antwerpenis tegutseva The Phoebus Foundationiga, millele kuulub üks suuremaid Ladina-Ameerika kunsti kollektsioone Euroopas. The Phoebus Foundationi kogude põhjal on näitusele ja käesolevasse raamatusse valitud kunsti kahest eri ajastust: vanad ja väärtuslikud maalid 17.–19. sajandist, Hispaania koloniaalvõimu ajast, ning 20. sajandi Argentina, Colombia, Kuuba, Mehhiko, Tšiili, Uruguay ja Venezuela modernistlike kunstnike tööd. Omaette alateema on väike valik suure osa elust Mehhikos veetnud Briti päritolu sürrealistliku kunstniku ja kirjaniku Leonora Carringtoni (1917–2011) töödest.

Põltsamaa muuseum

„Põltsamaa minevikust tänapäeva“. Põltsamaa Muuseumi toimetised III

Koostaja Merli Sild

Autorid Andres Adamson, Jüri Kuuskemaa, Ants Kraut, Lea Leppik, Kadri Tael, Nelli Pius, Ain Mäesalu, Viivi Luik, Toomas Asser, Egle Oja, Erka Saks, Merli Sild

Ajalootoimetaja-retsensent TÜ professor Tiit Rosenberg

Foto esikaanest Terje Ugandi; ülejäänud fotod Andres Tennus, Ants Kraut, Anton Pärn, Aleksander Kukemilk, Egle Oja, Hjalmar Märska, Heiki Valk, Heino Sutting, Iris Pook, Kadri Tael, Tõnu Tunnel, Veljo Ranniku, Väino Valdmann, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, OÜ Pult, Rahvusarhiiv, Tartu Ülikooli Muuseum, Viljandi Muuseum, Põltsamaa Muuseum

Keeletoimetajad Ene Nagelmaa, Merike Kask

Kujundaja Erelin Kallas

Väljaandja Põltsamaa Muuseum

Trükk OÜ Vali Press

Kogumik „Põltsamaa minevikust tänapäeva“ tutvustab Põltsamaa piirkonna ajalugu kuni tänapäevani, alates Saksa ristirüütlite saabumisest siinsetele aladele 13. sajandi alguses. Sel ajal nimetati piirkonda veel Mõhu maakonnaks. Saksa ordu nimetas piirkonna Oberpahleniks ning jõe kaldale rajati linnus. Konvendihoone ehitamist alustati 1272. aastal.

Põltsamaa linnus on piirkonna ajaloos oluline maamärk, mis on püsinud sajandeid ning olnud lühikest aega nn Liivimaa kuningriigi keskus ja kuningas Magnuse residents. Kui Liivi sõda 1582. aastal lõppes ja Lõuna-Eesti läks Poola võimu alla, kaotas Põltsamaa sõjalise tähtsuse. Vana- Põltsamaa mõisnik Johann Woldemar von Lauw’ ettevõtmisel rajati Põltsamaal konvendihoone vundamendile uhke rokokooloss aastatel 1760–1780 ning portselanivabrik 1782. aastal.

Oluline roll on trükises arheoloogilistel väljakaevamistel Põltsamaa kihelkonnas ning linnuses. Avastatud on 15.–16. sajandist pärit suursugune mõõk, Põltsamaa portselani ja unikaalseid leide ka muinasajast.

Ülevaate saab lugeja ka Põltsamaa lossikompleksi uusarendustest aastatel 2019–2023, sealhulgas rokokoolossi konvendihoone konserveerimine ning väravahoone renoveerimine kaasaegseks ekspositsioonialaks ning põhjalikud uuendused linnuse territooriumil. Oluline on ülevaade ka Põltsamaa Niguliste kiriku ülesehitamisest õpetaja Herbert Kuurme eestvedamisel kogukonna toetusel.