EMÜ Veebiajakiri

SA Eesti Ajaloomuuseum ja  Äripäeva Kirjastus

Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang

Autor: Anne Ruussaar

Trükise kujundaja Kairi Kalmann

Raamatus „Klaasimeistrid“ teeb kunstiteadlane Anne Ruussaar ülevaate Eesti vanimast ja kindlasti ühest võluvaimast tööstusharust – klaasitootmisest. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad klaasitööstused, aga ka nende omanikud, tööliskond ja kunstnikud. Rikkalikult fotodega illustreeritud raamat sisaldab Eestis valmistatud klaasesemete paremaks äratundmiseks ka kataloogi, kus esemed on liigitatud lähtuvalt materjalist, otstarbest ja vanusest, ning väljavõtteid vabrikute originaalkataloogidest.

„Klaasimeistrid“ on pühendatud klaasitööstuse suurnime Johannes Lorupi 120. sünniaastapäevale.

SA Ajaloomuuseum

Minu vaba riik

Koostajad: Inge Laurik-Teder, Anu Lepp, Krista Sarv

Kujundaja: Kai Rähn (PUTKA)

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise puhul avati ajaloomuuseumis iseseisvusaastatele pühendatud näitus. Nüüd on see materjal jõudnud kaante vahele saatjaks rikkalik valik pilte nii toonastest sündmustest, inimestest kui esemetest. Kataloog annab ülevaate eestlaste ja Eesti omariikluse arengust 20. sajandi algusest kuni tänaseni. See on lugu uue sajandi võimalustest ja nende kasutamisest. Raamatusse ja näitusele on jõudnud hulgaliselt mälestuskilde, kuid ka haruldasi museaale ja neidki esemeid, mida koguti spetsiaalselt näituse tarbeks. Nii leiab huviline kataloogist Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi vormikuue surmava kuuliauguga, Lorupi klaasivabrikus valminud kristallist šampanjaklaasi vabariigi vapiga, Eesti tööstustoodangut läbi aegade, fosforiidisõjast kõneleva T-särgi Priit Pärna kuulsa karikatuuriga „Sitta kah…“, Lennart Meri ülikonna, Baruto uhke põlle ja pakiroboti kui ka pronksiöö käigus lõhutud esemeid, loosungeid põllumeeste aktsioonilt jm.

Eesti Rahva Muuseum

Rahvarõivaste valmistamise juhend. Hargla naine

Autor: Jana Hallop, Maie Kalbus, Ellen Värv, Age Raudsepp

Trükise kujundaja: Merike Tamm

Trükise sisu kirjeldus: Juhendis tutvustatakse Hargla naiste rõivaid, nagu neid 19. sajandil kanti. Hargla rahvarõivad kuulusid Lõuna-Eesti rahvarõivarühma. Hargla kihelkond oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas. Käesolev kirjeldus põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudel. Trükis koosneb 20 leheküljest ning sisaldab lõikeid ja fotosid originaalesemetest.

Eesti Rahva Muuseum

Maack Amuuril. Ühe ekspeditsiooni lugu

Autor: Indrek Jääts

Trükise kujundaja: Mart Kivisild

Trükise sisu kirjeldus: Aprillis 1855 läks Irkutskist teele Keiserliku Vene Geograafiaseltsi Siberi osakonna ekspeditsioon, mida juhtis Saaremaal sündinud baltisakslane Richard Maack. Eesmärgiks oli uurida Amuuri jõge ja selle kaldaid. See Euroopa teadusele pea tundmatu piirkond kuulus Hiina keisririigi koosseisu, aga Venemaa oli juba asunud seda hõivama. Uurimisretk kujunes pikaks ja raskeks, kuid oli üldiselt edukas. Jaanuaris 1856 jõuti koos rikkalike kollektsioonidega tagasi Irkutskisse. Maack saadeti peagi Peterburi ülesandega ekspeditsiooni tulemused publitseerida.

Raamat annab Maacki Amuuri-ekspeditsiooni ajaloolisest taustast, ettevalmistustest, teekonnast ja järelkajadest detailse ülevaate. See on tõeline seiklusjutt täis avastusi ja pettumusi, ohte, raskusi ja nendest ülesaamist, kohusetunnet ja auahnust, takistusi ja intriige. See on näide sellest, kuidas 19. sajandi keskpaigas teadust tehti, kuidas toonased uurimisretked poliitika ning impeeriumide ehitamisega põimusid.

Kuna Maacki juhitud uurimisrühma töö oli ajastule omaselt interdistsiplinaarne, siis on raamatus juttu nii Amuurimaa ajaloost, geograafiast, geoloogiast, botaanikast, zooloogiast kui ka etnograafiast. Maack oli üks esimesi Amuurimaal töötanud teadusemehi. Seega õnnestus tal avastada terve rida uusi taime- ja loomaliike, millest osa kannab tänini tema nime.

Teksti illustreerib rikkalik valik joonistusi ja kaarte pildimapist, mis ilmus koos Maacki raamatuga “Reis Amuurile” (1859).

Hageri muuseum ja Hageri haridusselts

Hageri kooli lugu

Autor:  Virve Õunapuu

Trükise kujundaja:  Riina Sildvee

Trükise sisu kirjeldus: 1907. aastal asutati Hageri kiriku kõrval asuvas kogudusemajas kohaliku pastori Konstantin Paul Thomsoni eestvedamisel Hageri Rahvahariduse ja Kooli Selts eesmärgiga võimaldada oma kihelkonna lastele emakeelset haridust. Oli ju venestamise aeg, talurahva lapsed õppisid vallakoolis  peale kirikulaulude ju kõiki aineid vene keeles. See raamat annab ülevaate kihelkonnarahva ühistest pingutustest oma kooli rajamisel, kooli algaastatest ning edasistest arengutest, värvikatest õpetajatest, nii koolirõõmudest kui ka muredest, keerulistest sündmustest  ning ka hääbumisest.  Ning taassünnist iseseisvumise algaastail ja uuest hääbumisest. 431 leheküljele on ära mahutatud kooli ajalugu, lisaks rohkelt väljavõtteid dokumentidest, mälestustest, 495 fotot ja nimeregister.

Tallinna Kirjanduskeskus

„Juudit“

Autor: A. H. Tammsaare

Trükise kujundaja: Merle Moorlat

Trükise sisu kirjeldus: Detsembris 2021 ilmunud A. H. Tammsaare näidend „Juudit“ (1921) on Jaan Lahe ja Maarja Vaino poolt kommenteeritud esmatrüki juubeliväljaanne, mis avab näidendi sisu ja ajaloolist tausta nii kirjanduse kui ka Piibli vaatenurgast. 

Eesti Meremuuseum

Mereriik Käsmu

Autor: Urmas Dresen, Teele Saar

Trükise kujundaja: Peeter Laurits

Trükise sisu kirjeldus: “Mereriik Käsmu” pakub põhjaliku ülevaate ühe rannaküla kujunemisest Põhja-Eesti merenduse eestvedajaks, avades ühes sellega tükikest Eesti merenduse lugu 19-20. sajandil. Raamat käsitleb nii purjelaevade kui aurulaevade hiilgeaega, Käsmu merekooli rolli merehariduse andmisel, aga teeb ka ekskursi Käsmu suvitusellu. Raamatut illustreerivad arvukad ajaloolised fotod erinevatest muuseumidest ja arhiividest, kuid ka detailsed joonised kõigist purje- ja aurulaeva tüüpidest, mis on nimelt käesoleva väljaande jaoks loodud.

Raamatule on värvika eessõna kirjutanud ajaloolane Enn Tarvel, lõppsõna on aga sündinud Käsmu kuulsaimate laevaomanike, Kristenbrunide, järeltulija Sigrid Kristenpruni sulest.

Eesti Meremuuseum

Purjelaevamudelid Eesti Meremuuseumi kogus.

Aurulaevamudelid Eesti Meremuuseumi kogus.

Mootorlaevamudelid Eesti Meremuuseumi kogus

Autor: Feliks Gornischeff, Mihkel Karu, Teele Saar

Trükise kujundaja: Peeter Laurits

Trükise sisu kirjeldus: 2021. aasta suvel ilmus esimene kataloog, mis tutvustab Eesti Meremuuseumi laevamudelite kogu ning selle ajalugu. Mudelikataloogid moodustavad omaette väikese sarja, millesse kuulub neli väljaannet: „Purjelaevamudelid Eesti Meremuuseumi kogus“, „Aurulaevamudelid Eesti Meremuuseumi kogus“, „Mootorlaevamudelid Eesti Meremuuseumi kogus“ ning erilisemaid mudeleid ning nende meistreid tutvustav ülevaatlik kataloog. 2021. aasta lõpuks on ilmunud kolm esimest kataloogi, viimane ilmub 2022. aasta veebruaris, täiendamaks samateemalist näitust.

Käesolevates väljaannetes on esindatud nii mudelid, millega võib tutvuda Paksu Margareeta püsiekspositsioonis kui ka need, mis muuseumi kogudes hoiul ning mida saab lähemalt uudistada vaid antud kataloogide abil. Lugeja saab ülevaate nii laevade endi, aga ka mudelite ajaloo, mõõtude ning meistrite kohta. Kogu sarjale lisavad värvi arvukad vaated mudelitest, sealhulgas nende peenetest detailidest.

Kõik mudelikataloogid on paralleelse eesti- ja ingliskeelse tekstiga.

Tartu Mänguasjamuuseum

Nässu ja kohutavalt kole kummik

Autor Marge Pärnits

Toimetaja Mari Tuuling

Kujundaja Maarja Roosi

Fotod Siim Vahur

Tartu Mänguasjamuuseumi mänguasjadest inspireeritud lasteraamat on juba kolmas mängukaru Nässu lugude raamat, mis räägib unedest ja nende nägemisest. Raamatus tuleb juttu veidrast kärbsest, kes ei armasta luulet, jänestest, varblastest ja krokodillist nimega Argu-ment. Unenäole kohaselt on nii mõnedki asjad selles raamatus pigurtadi ja sussavurra. Raamatut illustreerivatel fotodel olevad mänguasjad pärinevad Tartu Mänguasjamuuseumi kogudest ning need aitas raamatu jaoks välja valida muuseumi peavarahoidja Liis Järv. Valiku puhul on silmas peetud, et ennekõike leiaksid fotodel eksponeerimist need esemed, mis igapäevaselt muuseumi püsinäitusel väljas ei ole ning saavad seega teenimatult vähe tähelepanu. Raamat on sündinud Tartu Kultuurkapitali ja Eesti Kultuurkapitali toel, lisaks lükati raamatule hoogu ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu. 

Muuseumi maskottkarude Nässu ja Lillekäpa 2022. aasta kalender

Kujundaja Maarja Roosi

Fotod Siim Vahur

12 kalendrifotot pärinevad Tartu Mänguasjamuuseumi kogusid tutvustavatest lasteraamatutest “Nässu ja lumekruubid” (2019) ning “Nässu ja kohutavalt kole kummik” (2021) ja fotode autoriks on muuseumi mängukarude ihufotograaf Siim Vahur. Mängukarud on kalendrisse sokutanud hulgaliselt häid vihjeid nende tähtsate päevade kohta, mida tasub aasta jooksul tähistada. Muidugi on nende päevade hulgas nii Lillekäpa, Nässu kui ka mänguasjamuuseumi sünnipäev, aga ka vasakukäpaliste päev, Lego klotsi päev, Barbie nuku sünnipäev ning midagi sellistki, mida keegi ehk varem pole kuulnud – laisa porikärbse päev. Trükis sündis ühisrahastusplatvormi Hooandja abiga.

SA Narva Muuseum

Narva Muuseumi toimetised nr 22 (2021). Eesti Vabadussõja lõpp Narvas 1920

Peatoimetaja: Igor Kopõtin

Kaanekujundus: Kalle Paalits

Küljendus: Tiia Ilus

2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli: seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis.

Kogumik koosneb üheteistkümnest artiklist, mis käsitlevad erinevate vaatevinklite kaudu Vabadussõja lõpusündmuseid Narvas. Kogumikust leiab teemakäsitlusi alates sõjategevusest Narva rindel 1919. aasta lõpust kuni Narva linnaelanike argieluni. Läbivad teemad on Narva ajalooga seotud tähtsad sündmused, nagu näiteks sõjakannatused, tüüfuseepideemia ja Vene valgete Loodearmee häving.

Kogumik põhineb teaduskonverentsi ettekannetel, mis peeti 25. septembril 2020 Narva muuseumis. Kogumiku autoriteks on nii tuntud ajaloolased Eestist ja Lätist, kui ka Narva muuseumi teadurid. Kogumikul on rahvusvaheline toimetuskolleegium ning artiklid oli eelretsenseeritud. Toimetised ilmusid koostöös Tartu Ülikooli Kirjastusega nii eesti kui ka vene keeles. Toimetiste väljaandmist toetas SA Eesti Kultuurkapital.

Sisukord:

Peeter Kaasik. Vaherahuperiood Viru rindel 1920. aasta jaanuaris-veebruaris

Peedu Sammalsoo. Ujuvvahendid Narva joel Eesti Vabadussojas 1918–1920

Andrejs Gusačenko. Loodearmee endiste sojaväelaste väljaränne ja repatrieerimine Lätti 1920. aastal: sõjalis-poliitiline kontekst

Vadim Bulatnikov, Natalja Mihhailenko. „Hauaks saanud Narva …“ Loodearmee ja Eesti sojaväe dokumendid Narva Muuseumi kollektsioonis

Kuldar-Valdo Karula. 1. diviisi sanitaarteenistus Vabadussoja ajal

Igor Kopõtin. 5. ja 6. vene hospidal võitluses tüüfuseepideemia vastu 1920. aastal Narvas

Toomas Schvak. Õigeusu kirik Narvas ja selle konflikt Eesti riigiga aastatel 1918–1920

Irina Solodova. Perioodika Narvas Vabadussoja ajal 1918–1920

Svetlana Andreeva. Suurtükitule tagajärjed Narvas Vabadussoja ajal 1918–1920

Galina Smirnova. Heategevus Narvas aastatel 1918–1920

Marina Kuvaitseva. Kooliharidus Narvas Eesti Vabadussoja ajal

Pärnu Muuseum

Arheoloogilised kaevamised Pärnus

Autor: Margo Samorokov

Trükise kujundaja: Indrek Aija

Arheoloogilised kaevamised Pärnus – kaheksa lugu minevikust on Pärnu Muuseumi toimetiste esimene number, kus antakse ülevaade põnevamatest Pärnu linnas toimunud arheoloogilistest kaevamistest. Linnaruumis liikudes oleme harjunud vaatama enda ette ja üles, tihti tajumata, et kohati vaid mõne meetri sügavusel meie endi jalge all peidab maapõu kesk- ja uusaegseid asustuskihte, hoonete varemeid ja tuhandeid esemete fragmente, millest igaüks jutustab oma erilise aja loo. Nende lugude jutustamisele on aidanud kaasa arvukad arheoloogilised kaevamised, mille käigus kogutud teadmised ja üles korjatud leiud on andnud väga hea ülevaate sellest, milline võis olla elu Pärnus 15.–17. sajandil. Arheoloogiavihikust saab lugeda Munga tänaval toimunud arheoloogilistest kaevamistest, kus muu põneva seas tuli välja kuni 23 m pikkune keskaegse Uus-Pärnu linnamüüri lõik ning selle lähedalt puidust toober, mille seest leiti kinnine veinipudel. Samuti leiab trükises põneva loo Pika tänava ääres avastatud 13. sajandist pärit adrajälgedest ning 18. sajandi Vene garnisoni kalmistust, mida külastasid hauarüüstajad. Lisaks leiab trükisest huvitavat lugemist Hommiku tänava ääres paiknenud Jaani kirikust, Uus-Pärnu ordulinnusest, köösneri elamust ning veel paljust muust.

Pärnu Muuseum

Pärnu Muuseum 125

Autor: Aldur Vunk

Trükise kujundaja: Indrek Aija

Raamat Pärnu Muuseum 125 annab ülevaate Pärnu Muuseumi kujunemisloost, mis sai alguse 1895. aastal, kui  Pärnus tuli kokku grupp kohalikest baltisakslastest haritlasi, kes panid aluse Pärnu Muinasuurijate Seltsile. Seltsi põhikiri kinnitati 1896. aasta 17. juulil ja seltsi eesmärgiks sai Pärnu linna ja ümbruskonna ajaloo uurimine ja propageerimine. Sama aasta 3. novembril toimus uue seltsi esimene peakoosolek, kus otsustati seltsi juurde luua ka väike muuseum. Raamat toob lugejateni lood Pärnu Muuseumi mitmetest asukohtadest, juhtidest, kogudest, üldisest arengust ning kulmineerub Pärnu Muuseumi uue hoone avamisega aastal 2012.

SA Eesti Piimandusmuuseum

Eesti Piimandusmuuseum 45

Autor: Mai Kukk

Trükise kujundaja: Anneli Kenk/Saara Kirjastus

Eesti Piimandusmuuseum asutati 1976, avati 2001. Kuna möödunud oli 45 aastat muuseumi asutamisest ja 20 aastat avamisest- oli viimane aeg üles tähendada ühe asutuse 45 aasta kroonika. Raamat  on A4 formaadis 144 leheküljel ca 200 fotoga- kuna foto kõneleb tihti rohkem kui 100 sõna. Raamatust saab ülevaate, kuidas endisest meiereist, mis 1989.aastast  on ka muinsuskaitse all, kujundati eesti piimanduse ajalugu tutvustav muuseum. Kuidas tehti koostööd  Eestis tegutsenud piimakombinaatidega ning kui väärtuslikud olid endiste piimandustöötajate näpunäited.  Ülevaate saab aastate lõikes  toimunud kogumistööst, mille tulemusena on  muuseumile annetatud  palju väärtuslikke piimanduse ajaloolist tegevust puudutavaid esemeid, dokumente, fotosid. Nii mõnigi ese on ainueksemplar ning muuseumi pärliks võime nimetada esimesel korrusel paiknevat 1930-ndate aastate meierei sisseseadet. Kõige olulisem roll ajaloos on alati inimestel, kes ajalugu ja mälu loovad- seega on raamatus ära märgitud läbi aegade muuseumis töötanud ja oma panuse andnud inimesed, samuti suurimad toetajad ja nõuandjad. Põgusalt saab ülevaate muuseumi sponsoritest ja koostööpartneritest. Raamat on müügil Eesti Piimandusmuuseumis hinnaga 25 €

Raamatu esitlus oli juulis XV piimapäeval.

Saaremaa Muuseum

Kaheaastaraamat 2019–2020

Koostaja ja toimetaja Olavi Pesti

Kujundaja Ain Vares

Trükkinud MJ Konsult OÜ

SA Saaremaa Muuseum järjekorras 15. kaheaastaraamat sisaldab 12 artiklit tuntud ajaloolastelt ja koduloolastelt ning oma muuseumi töötajailt, lisaks autorite biogrammid ja kõigi kirjutiste ingliskeelsed resümeed. Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi toetusel ilmunud 500-leheküljeline raamat on rikkalikult illustreeritud.

Teose ainevald on mitmekesine nii ajaliselt kui ruumiliselt. Esitatakse uusi kaalutlusi Karja kihelkonna keskaegse ajaloo kohta, käsitletakse Maasi ordulinnuses ja Kuressaare ajaloolises linnasüdames toimunud ehitusarheoloogilisi uuringuid ning ajaloolistel kaartidel leiduvaid Sõrve poolsaare kohanimesid. Karja kiriku uusaegsest ajaloost saab lugeda 17.–19. sajandi allikate valguses, Saare maakonna poliitilist meelsust aastail 1919–34 käsitletakse tollaste valimistulemuste põhjal. Saame teada, kuidas Saaremaale Tsaari-Venemaa esimest bussiliini rajati ja esimesed elektrijaamad tööle pandi ning kes õppisid Kuressaare merekoolis alates 1919. aastast. Rangelt dokumentaalne on 12. oktoobril 1944 Hindu ja Vintri randa saadetud Punaarmee õnnetu dessandi käsitlus. Lõpetuseks antakse ülevaade Eerik Haameri hiljuti muuseumile annetatud mitmekülgsest kirjavahetusest. Saksa keelest on tõlgitud professor Christofer Herrmanni seniseid käsitlusi osalt ümberhindav artikkel „Uusi kaalutlusi Kuressaare linnuse dateeringu ja ehitusmeistri asjus“.

Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

Just nii, härra seersant!: Kahe ajateenija aus lugu Eesti kaitseväest ja kordusõppustest

Autor: Tarvi Tiits, Timo Porval

Trükise kujundaja: kaanekujundus Riho Muuga, küljendus PR Disain

Esmakordselt 2014. a ilmunud, enam kui 3500 eksemplari müünud ja 2018. aastal leedu keelde tõlgitud „Just nii, härra seersant!“ on autorite isiklikule kogemusele tuginev aus ja kaasahaarav jutustus ajateenistusest Eesti kaitseväes.

Raamat pakub nostalgiahetki neile, kel see teekond läbitud ning annab tulevastele ajateenijatele võimaluse ennast ees ootavaks katsumuseks ette valmistada. 

Naissugu saab aimu, mis meestega ajateenistuses toimub ning elukutselistele kaitseväelastele on see kasulik lugemine mõistmaks lihtsõduri mõttemaailma. 

2021. a ilmunud kolmandale, parandatud ja täiendatud kordustrükile on lisandunud autorite kordusõppusi puudutavad osad.

„Just nii, härra seersant!” on suurepärane lugemine kõigile olenemata sellest, kas ajateenistus puudutab teda otseselt või mitte. Porval ja Tiits on suutnud ilmekalt ja vahetult ajateenistuse kogemuse läbi selle ilu ja valu sõnadesse panna, pakkudes juurde sügavaid mõtteid ja paralleele elust tsiviilis ning kaitseväes. Sa saad nendega koos naerda nii tobedate kui ka kavalate naljade üle ning tunned justkui omal nahal seda valu, mida pakub NAKi lõpurännak, või trotsi, mida tekitab lõputu voodiralli. Usun, et seda raamatut lugedes muutub nii mõnigi sinu mõttemuster.”

Mihkel Vetemaa
endine ajateenija ja „Täitsa pekkis” saatejuht

„Kui vahva sõdur Švejk viskas peamiselt nalja sõdurielu absurdsuse ja mõttetuse üle, siis see raamat räägib, naer silmanurgas, aga tõsi taga, Eesti sõdurielu mõttekusest. Lihast-luust kogemustel põhinev ja detailitruu, tundeline ja asjalik, naljakas ja kohati dramaatiline, põnev ja väljakutsuv. Hästi kirjutatud, ehedalt edasi antud, mahlaka sõdurislängiga teekond, mille jooksul ühest skeptilisest rea-ajateenijast saab oma missioonis veendunud jaoülem, „kes ei vingu, ei hädalda, ei viska püssi põõsasse, ei otsi vabandusi, ei anna alla“ ning võitleb, kui vaja, võiduka lõpuni. Selle mehe ja raamatuga läheksin mina küll luurele. Sõjast rääkimata.“

Sirje Kiin
kirjandusteadlane

„Suurepärane, et ometi on reservväelased võtnud ette oma kogemuste ja muljete avaldamise ajateenistusest. See on oluline tulevastele ajateenijatele, kes saavad siit aimu oma tulevikust. Lisaks peaks käesolev raamat olema kohustuslik igale tegevväelasele, eelkõige selleks, et mõista ajateenija ja reservväelase arusaama ajateenistusest. Vaatamata autori(te) positiivsele hoiakule tuleks tegevväelastel teha selle raamatu põhjal kriitilisi järeldusi meie tegevusest ja käitumisest. Kasulik ja lahe lugemine igal juhul.“

Tartu Ülikooli muuseum

Morgenstern ja tema aeg

Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi nr 49

Toim Lea Leppik

Novembri teises pooles valmis TÜ muuseumil järjekordne trükis Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste sarjas, mille sisuks on valdavalt artiklid, mis valmisid Tartu Ülikooli raamatukogu rajaja professor Karl Morgensterni 250. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi ettekannete põhjal. Kuigi Morgenstern on kindlasti üks paremini uuritud keiserliku Tartu ülikooli professor, leidub ikka ja jälle uusi aspekte nii tema enda kui kaasteeliste kohta. TÜ klassikalise filoloogia professor Janika Päll näitab oma artiklis Morgensterni kui uushumanismi mõttesuuna esindajat. Eesti kunstiakadeemia lektor Liisa-Helena Lumberg vahendab viise, kuidas Morgenstern omal ajal püüdis edastada oma kunstimuljeid publikule, kes polnud pilte näinud. Ingrid Sahk TÜ muuseumist otsib kahe Tartu kunstitähe – Morgensterni ja Karl Eduard v. Lipharti kokkupuuteid, tõdedes, et neid on üllatavalt vähe. Lea Leppik võtab vaatluse alla Morgensterni kaasaegsete, Pöschmanni ja Jäsche pedagoogilised vaated ning Kaarina Rein meditsiiniprotessor Erdmanni mõju meditsiinitopograafiate koostamisele Tartu ja Kaasani ülikoolides. Põhiosa lõpetab Ken Kallingu artikkel noorte meedikute töölesuunamisest nõukogude ajal.

Muuseumikogudele pühendatud osas on Leili Kriisi lugu fotograaf Charles Borchardti luulealbumist, Jaanika Andersoni ülevaade Morgensterni-aegsest TÜ kunstimuuseumist ja Kristiina Tiidebergi artikkel sellest, mis Morgensterni kogutust pärast tema surma sai. Kogumiku lõpetab TÜ muuseumi aruanne 2020. aasta kohta.

Eesti Kunstimuuseum

Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad

Koostaja ja toimetaja: Liis Pählapuu

Tekstide autorid: Liis Pählapuu, Andreas Kalkun, Mart Velsker, Hasso Krull

Eelretsenseerinud (Liis Pählapuu artikkel): Linda Kaljundi

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

Näituse ja raamatu „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ fookuses on 20. sajandi esimese poole Lõuna-Eesti kunstnikud, kelle loomingut, aga veelgi rohkem selle hilisemat retseptsiooni on määranud usk lõunaeestlaste teatud olemuslikesse omadustesse, nagu romantiline ellusuhtumine, loomingulisus, elurõõm, erakordsus jne. Seda usku jagub ohtralt ka praegusesse aega, mil Lõuna-Eesti elanike põlised traditsioonid, looduslähedus, murdekeel ja kombed tõmbavad ligi nii inspiratsiooniallika, uurimisvaldkonna kui ka elustiilina. Esimest korda püütakse näituse ja käesoleva raamatu kaudu jõuda lähemale Lõuna-Eesti kui unikaalse ja rikka kultuuriruumi fenomenile kunstis.

Raamat kaasneb näitusega „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ Kumu kunstimuuseumis (22.10.2021–10.04.2022).

Eesti Kunstimuuseum

Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel

Koostaja: Kati Ilves

Toimetaja: Katrin Tiidenberg

Tekstide autorid: Kati Ilves, Katrin Tiidenberg, Vanina Saracino, Tõnis Kahu, Karin Leivategija

Graafiline disain ja pilditöötlus: Ott Metusala

Raamat „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“ uurib elektroonilise muusika pidusid – reive, mida iseloomustab isetekkelisus ja kultuuriline iseseisvus. Tegemist on esimese reivi- ja klubikultuuri käsitleva raamatuga Eestis. Käesolevas publikatsioonis eesmärgiks avada reivi poliitilist potentsiaali ja poeetilist terviklikkust: reivikultuur on alati peegeldanud sotsiaalseid protsesse ja reageerinud kehtestatud ühiskondlikule korrale või normidele vastuhaku ja eiramisega. Samuti vaadeldakse raamatus reiviga koos Eestisse jõudnud narkokultuuri. Lisaks reivinähtuse tutvustamisele selle ajaloolises kontekstis võimaldab raamat mõtiskleda ööelukultuuri ja klubide tuleviku üle pandeemia ja muutunud ühiskondlike olude kontekstis.

Raamat kaasneb näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“ Kumu kunstimuuseumis (26.03.–17.10.2021).

Eesti Kunstimuuseum

Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945. Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsiekspositsioon

Landscapes of Identity: Estonian Art 1700–1945. The 3rd-floor permanent exhibition of the Kumu Art Museum

Koostajad ja tekstide autorid: Linda Kaljundi, Kadi Polli

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

Eesti ja inglise keeles ilmunud Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäituse „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ juht aitab mõista Eesti mitmerahvuselist ajalugu, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Uuritakse, kuidas sünnivad ja arenevad mitmesugused identiteeti loovad sümbolid, mida on kasutatud nii Vene keisririigi ja baltisaksa kui ka Eesti Vabariigi ja nõukogude kunstis. Raamat juhib lugejat mööda püsinäituse teemasid, tutvustades rohkem kui 40 märgilist teost Eesti vanemast kunstiklassikast.

Eesti Ajaloomuuseum

Everyday life in a hanseatic town. Varia historica VIII

Koostaja: Ivar Leimus

Kujundaja: Aime Andresson

Eesti Ajaloomuuseum korraldas 3.–4. oktoobril 2019 rahvusvahelise teaduskonverentsi „Argielu hansalinnas“. Konverentsil võeti vaatluse alla Läänemere-äärsete hansalinnade ja Novgorodi hansakontori materiaalne kultuur ajavahemikus
13.–16. sajandini. Artiklid on inglise või saksa keeles. 
Arheoloogid, medievistid, kunstiajaloolased ja muude erialade asjatundjad
Lübeckist, Novgorodist, Riiast, Tartust ja Tallinnast tutvustasid viimaseid uurimistulemusi. Artiklites käsitletakse argikultuuri kitsamaid aspekte, esemelist materjali, tarbimisharjumisi, meelelahutust ja arhitektuuri. Käesoleva kogumiku avaldamisega on meil hea meel teha konverentsi tulemused kättesaadavaks ka laiemale asjahuviliste ringile. Artiklid on kirjutanud Tatjana Berga, André Dubisch, Inna Põltsam-Jürjo, Ivar Leimus, Anu Mänd, Mikhail I. Petrov, Riina Rammo, Manfred Schneider

Eesti Rahva Muuseum

Isamaastikud

Autor: Reet Mark

Trükise kujundaja: Tuumik Stuudio

Trükise sisu kirjeldus: Anu Raua näituse “Isamaastikud” kunstimapp sisaldab lisaks kunstniku eluloole ja viimaste aastate bibliograafiale 40 reproduktsiooni tema tuntud ja veel tundmata vaipadest. Mapi omanikul on võimalus endale koduseintele näitus üles seada või repro raamituna sõbrale kinkida. Lisaks leidub mapis 7 mustvalget vaibakavandit, mida on võimalik värvida.

Anu Raud on üks tunnustatumaid vaibakunstnikke, kelle kirgas elutunnetus käib alati ajaga kaasas ja kes on pühendanud oma elu õpetamisele. Lisaks legendaarsetele töödele “Kogujad”, “Rehi” ja “Koda” sai Eesti Vabariigi juubeliaastaks valmis mitu täiesti uut vaipa, sealhulgas näituse nimivaip “Isamaastikud”. Näitust täiendavad ka tema õpilaste joonistused ja fotod Kääriku talu inspireerivast keskkonnast.

Anu Raua vaibanäituse kataloog “Isamaastikud” pälvis Eesti Disainiauhinnad 2018 trükiste kategoorias kulla!

Tartu Mänguasjamuuseum

„Visiting Tartu Toy Museum“ on Tartu Mänguasjamuuseumi tutvustava mahuka trükise ingliskeelne versioon. Rikkaliku pildimaterjaliga trükis on 60-leheküljeline ja annab ülevaate Tartu Mänguasjamuuseumi ning muuseumihoonete ajaloost ja kõigist külastajaile avatud muuseumiruumidest, lisaks on juttu ka teatrisaalist, mängutoast ning muuseumis toimuvatest õpitubadest. Iga ruumi juures on välja toodud üks-kaks põnevamat eksponeeritud eset ning nende muuseumisse jõudmise lugu või huvipakkuv fakt tootmise ajaloost. Trükise tekstide tõlkijaks on Kati Metsaots.

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 11 [16] 2021

Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides

Koostanud Anu Allas

Peatoimetaja Ivar-Kristjan Hein

Tekstide autorid on Ulla Angkjær Jørgensen, Agnė Narušytė, Baiba Vanaga, Linda Hinners, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Katrin Kivimaa, Joanna Hoffmann, Julia Polujanenkova, Kadi Polli, Kristiina Tiideberg

Kujundanud Külli Kaats (küljendus), Tuuli Aule (uuendatud makett), Mari Kaljuste (baasmakett)

Ajakirja number toetub Kumu kunstimuuseumi rahvusvahelisele konverentsile „Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides“ (05.‒06.03.2020), mis saatis Kumus toimunud näitust „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ (19.12.2019–26.04.2020).

Seda, kuidas kunstniku sugu on mõjutanud tema positsiooni kunstiajaloos, on küsitud aastakümneid ning küsitakse endiselt, nagu ka otsitakse ja leitakse ajaloos kaduma läinud või tagaplaanile jäänud naiskunstnikke. Pikka aega on see küsimus siiski kuulunud kunstiajalooliste täienduste rubriiki, mis selle ajaloo baasnarratiivi küll rikastab ja komplitseerib, kuid põhimõtteliselt ei kõiguta. „Eneseloomise“ üks olulisi tähendusi Eesti kontekstis seisnes nimelt sooküsimuse ja ajalooliste naiskunstnike toomises institutsionaalse kunstimaailma keskpunkti. Lisaks olid esimest korda muuseumi ajaloos samal ajal naiskunstnike näitused ka kõigis teistes Kumu vahetuvate näituste saalides: „Vallutaja pilk. Lisa Reihana „In Pursuit of Venus““ 3. korrusel, „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ ja „Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland“ 4. korrusel ning „Sisse, sisse – uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelly, Eva Mustonen“ 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis. Konverentsi eesmärk oli kõnelda sellest, kuidas muuseum osaleb diskussioonis naiskunstnike teemal, milline on muuseumi keskkonna spetsiifika, tema võimalused, piirid ja vastutus.

Harjumaa Muuseum

Ado Köögardali päevaraamat. 1949

1949. aasta suurim sündmus oli mõistagi märtsiküüditamine, millest kirikuõpetaja Ado Köögardal annab põhjaliku ülevaate just Keila ja Keila ümbruse kohta. Küüditamise järellainetus ja hirmude kuhjumine annab kirjutuseks ainet terveks aastaks, samuti kiriku põlustamine, kirikutegelaste tagakiusamine ja “diaboluste” külaskäigud.

SA Eesti Maaelumuuseumid
Kui seinad räägiksid…

Tapeedinäidiste fotod ja algtekstid: Svea Volmer
Toimetajad: Reeli Kork, Ilze Salnaja-Värv
Kujundus: OÜ Pult
Sisu kirjeldus (1500 tm):

Kataloog „Kui seinad räägiksid…“ jutustab ligi 140 aasta jooksul seintele paigutatud tapeedi- ja muude viimistlusmaterjalide kihtide kaudu Kurgja häärberi loo ning see on mõeldud külastajale kohapeal kasutamiseks.

A4 formaadis, spiraalköites trükise alusmaterjaliks on OÜ Vana Tallinna koostatud „C. R. Jakobsoni Talumuuseumi elamu-peahoone interjööride viimistluskihtide täiendava uuringu aruanne“.

Uuringu tellimise tingis asjaolu, et 2020. aastal tulid hoone renoveerimistööde käigus mitmes ruumis välja ulatuslikud seenkahjustuse kolded ning konstruktsioonide seisundi kontrollimiseks eemaldati kõikjalt 1980. aastatel paigaldatud kipsplaat. Enamikes I korruse ruumides paljastusid varem teadmata olnud ajaloolised kihistused või fragmendid.

Rohked tapeedileiud näitavad, et just tapeedid – mitte lubikrohv ja värv, on olnud selle hoone viimistluskäsitlus maja ehitamisest saadik 19. sajandil. Leitud tapeedid jaotuvad Jakobsoni pere aegseteks ja muuseumi aegseteks. Pereaegsed tapeedid jagunevad omakorda ehitusjärgseks perioodiks, kuhu mahub kuni 6 tapeetimist, ja 1920. aastate perioodiks, mil võeti kasutusse varem viimistlemata ruumid.

Tapeedifragmentide näidised – nii fotode kui võimalusel ka ehedate materjalidena – on kataloogis esitletud tubade kirjelduse juures ajalises gradatsioonis, vanimast kihist uusimani.

Lisaks nimetatud uuringule on kataloogi koostamisel kasutatud OÜ Arcus Projekt 2018. aastal valminud tööd „Kurgja talumuuseumi elamu-peahoone siseviimistluse väliuuringud“.

Tartu Kunstimuuseum

Maailm peas

Autorid: Vano Allsalu, Tiit Aleksejev, Jaan Elken, Joanna Hoffmann

Trükise kujundaja: Maris Lindoja

Trükise sisu kirjeldus: Maalikunstnik Vano Allsalu kataloogi „Maailm peas“ valitud teosed on valminud viimase kümmekonna aasta jooksul ning kunstnik on jaganud need nelja alateema alla: „Motiiv. Ainsus“, „Maal kui maastik“, „Kaose kord“ ja „Väljumine teemasse“. Ehkki kõik maalid on äratuntavalt vanoallsalulikud – värviküllased ja maalilised abstraktsed taiesed –, märkab terane silm süvenedes erinevusi kompositsioonis: piiratud ja piiramata pinnad, silmapiir või selle puudumine, konkreetne fookus lõuendil või sellele kantud maalimaterjali ühtlane intensiivsus. Trükis sisaldab lisaks 71 maalireproduktsioonile ning Joanna Hoffmanni, Jaan Elkeni ja Tiit Aleksejevi tõlgendustele ka kunstniku enese filosoofilis-poeetilisi mõtisklusi.

Iisaku muusuem

Kui fotod olid must-valged… Iisaku – kirikukülast alevikuks.

Kogumik, mis ilmus 2021.aastal, sisaldab Iisaku aleviku kujunemislugu, nähtuna eelkäijate ja kaasteeliste silmade ning kirjutiste läbi. Siit leiab hulgaliselt vanu fotosid, mida on täiendatud mälestuste ja meenutuste-mõtisklustega, katkenditega kodu-uurimistöödest, olgu siis tegu tsiteeringute või patafarseeringutega. Samuti leiab siit katkeid vanadest ajalehtedest, peatükke koguteostest ja kirjutisi veebilehekülgedelt. Peamiselt on kasutatud Iisaku kihelkonnamuuseumi, kuid ka teiste Eesti arhiivide ja muuseumide arhiivmaterjale.

Põhirõhk on Iisakusse kerkinud, aegade jooksul ümber ehitatud, kadunud või tänapäevani säilinud majadel, nii ühiskondlikel kui eravalduses olevatel hoonetel. Kuna aga honed ilma elanike ja nende lugudeta on lihtsalt majakarbid, siis on see raamat ka siin elanud ja elavatest inimestest, tänu kellele on väike kirikuküla arenenud elujõuliseks alevikuks.

Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt peatükkide kaupa, vastavalt hoonete valmimise ajale põhimõttel, et majade “eluiga” on algusest lõpuni või tänapäevani välja ühe teema alla. Pealkirjas sisaldub hoone esialgne nimetus, kuuluvus või otstarve.

Raamat sisaldab rohkesti huvipakkuvaid, põnevaid, humoorikaid, kohati isegi absurdseid lugusid ning seiku Omaaegse kirikuküla ja aleviku elust-olust, sündmustest ja inimestest.

Loodame, et suuremas osas on kõik nii olnud nagu kogumikus kirjas, kuid ei pruugi. Niipalju kui oli võimalik faktete tuvastada, on seda ka tehtud. Kuid kuna tegu on pigem ülevaatliku (foto)albumiga, siis ei maksa siit otsida vääramatut tõde, sest see pole olnud eesmärgiks omaette. Teatavasti on ka mälukillud aeg-ajalt sellised, mis ei pruugialati olla tõepärased ja lõplikud. Kuid fotod ju teadupärast ei valeta.

See on raamat ajast, mil fotod olid küll must-valged, kuid elu-olu värvikirev ja eriti järeltulevatele põlvedele põnevust pakkuv. Oma kodupaiga ajaloo tundmine peaks olema auasi.

MOMU Mootorispordi muuseum
Võitjad

Autor: Uno Aava 
Trükise kujundaja: Alo Soolo
Trükise sisu kirjeldus:

Eesti autospordi “grand old man” Uno Aava kirjutab oma raamatus lahti Estonia võidusõiduautode kuulsusrikka loo läbi viie edukama ja tuntuma piloodi. Rikkalikult illustreeritud teos toob lugejateni Toomas Napa, Toivo Asmeri, Henry Saarmy, Madis Laiva ja Enn Griffeli lood. Autor on põhjalikult läbi töötanud nii Eestis, kui ka mujal NSVL Liidus, aga ka piiride taga ilmunud trükised ning võistluste materjalid. Tulemusena on sündinud põhjalik kirjeldus autode ringrajasõidu vormelite osas läinud sajandi 50-ndate aastate lõpust kuni taasiseseisvumiseni. Teos on pühendatud Eesti auto-motospordi 100. aastapäevale. 2022. aastal on “Võitjatele” oodata ka järge seeriaautode ringrajasõidust Eestis XX sajandil.

Eesti Maanteemuuseum

Mitmeilmeline ühistransport. – Eesti Maanteemuuseumi toimetised nr 2

Autor(id): Andres Seene (koostaja ja toimetaja). Artiklite autorid: Tauri Tuvikene, Aleksandra Jantšenko, Elle-Mari Talivee, Riho Paramonov, Aare Olander, Andres Seene, Tarvo Puusepp

Kujundaja: Tiina Viirelaid (Tsiug OÜ)

Alates 19. sajandist kujundas inimeste moderniseeruvat kiirus- ja tajumaailma rong. Bussiliiklus nii linnades kui ka asulate vahel on Eestis vaevalt sajandivanune. 20. sajandi algul nähti üldriikliku transpordikorralduse vaates arenevaid bussivedusid eelkõige raudteetranspordi täiendusena ehk n-ö juurdeveoabinõuna. 1960. aastatel aga numbrid muutusid: nüüd reisiti Eestis rohkem bussi kui rongiga. Möödunud sajandi teisel poolel saavutas busside kasutus Eestis oma tipu. Just sel ajal hakkas oluliselt kasvama ka isiklike sõiduautode arv. Nüüdseks on järjest enam päevakorral säästev areng ja liikumine fossiilkütusevaba transporditehnoloogia suunas. Lisaks kujundavad ühistranspordi senist palet aina rohkem ka avalikud kergliiklusvahendid ja uued sõidujagamisteenused.

Termin „ühistransport“ on eesti keeles kasutusel olnud poole sajandi jagu. Enne seda räägiti raudteest, bussivedudest või üldistavalt linnatranspordist. Ühine ehk ühiskondlik ehk avalik on alati ka poliitiline. Nii on ühistransport olnud nii meil kui ka mujal poliitiliste debattide osa, millesse sekkuvad kirglikult ka kogukonnad, huvirühmad ja spetsialistid. Ühistransport on avalik ruum, kus kohtuvad mitmesugused identiteedid, hoiakud ja eelarvamused, mis räägivad kogukonna kohta nii mõndagi olemuslikku. Seetõttu on ühistransport – nii praegu kui ka minevikus – huvipakkuvaks uurimisväljaks geograafidele, ajaloolastele, kirjandus- ja kultuuriuurijatele ning paljudele ühiskonnateadlastele. See kogumik pakubki sissevaadet mitmeilmelisse ühistranspordi temaatikasse eelnimetatud valdkondade uurijate käsitlustes.

Tartu Linnaajaloo Muuseumid

Oswald Hartge

Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895-1939

Tõlkis ning koostas kommentaarid ja järelsõna Reet Bender
Toimetas ja koostas registri Toomas Hiio
Keeletoimetuse tegi Leino Pahtma
Kujundas ja küljendas Peeter Paasmäe
Perekonna järelsõna kirjutas Alexander Hartge
Raamatu kirjastas Tartu Linnamuuseum ja projekti juhtis Marge Rennit

Oswald Hartge (1895–1976) sündis ja kasvas Tartus, õppis õigusteadust Tartus, Freiburgis ja Heidelbergis, osales Vabadussõjas ning töötas alates 1920. aastate teisest poolest Tallinnas Saksa kultuuromavalitsuse juures, organiseerides muuhulgas baltisakslaste ümberasumist 1939. aastal. 

Tema mälestusteraamat kujutab endast tänu autori hiilgavale mälule, muhedale jutustamislaadile ning leebele huumorile haruldaselt infoküllast ja sisutihedat sissevaadet baltisaksa rahvusgrupi elu-olusse 19. lõpust kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Erialaringkondades on nimetatud raamat teada-tuntud, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo emeriitprofessori Tiit Rosenbergi sõnul kuulub see nende teoste hulka, mille võiks “ometi kord eesti keelde tõlkida”. Käesolev teos tõuseb nii sisu kui ka kirjandusliku taseme poolest esile laialdase baltisaksa memuaarse materjali hulgast.  

Hartge mälestuste Tartus veedetud lapse- ja noorpõlveaastatele pühendatud osa võib nimetada omalaadseks Tartu-entsüklopeediaks, kus põnevat ja põhjalikkuselt kohati fotograafilist kirjeldamist leiavad tsaari-, ilmasõja- ja revolutsiooniaegne linn ja selle elanikud ühes oma eripärade ja veidrustega. Omaette peatükiks on ülikool ning korporatsioonielu, selle taustaks ajaloolised ja dramaatilised sündmused. Väga oluliseks teemaks on igapäevane elu – niisugused kirjeldused teevad mälestusteraamatust olulise argielu allika, andes ülevaate elust linnas baltisakslaste pilgu läbi, unustamata sealjuures ka teisi rahvusrühmi ja nende omavahelisi suhteid. 
Memuaarköide kujutab endast tihedat ja kirevat, leebest huumorist ja eneseirooniast kantud rännakut läbi 20. sajandi pöördeliste sündmuste, mööda baltisaksa mälupaiku ning ajalookihistusi, võimaldades samas mõtiskleda inimloomuse muutumatuse üle.