EMÜ Veebiajakiri

Eesti Arhitektuurimuuseum

Brüsel

Autor: François Schuiten ja Benoît Peeters, projektijuht Sandra Mälk

Trükise kujundaja: François Schuiten – kunstnik, Koit Randmäe – küljendaja

Trükise sisu kirjeldus: Graafiline romaan „Brüsel“ on kafkalik lugu linnaehitusest sarjast „Varjatud linnad“ („Les Cités obscures“), autoriks François Schuiten ja Benoît Peeters. „Brüsel“ ilmus Castermani kirjastuses prantsuskeelsena 1992. aastal ja käsitleb tegelaste isiklike sündmuste kõrval linnaplaneerimises tundlikke teemasid nagu ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi uuendamine. „Brüsel“ käsitleb linnaruumilisi arenguid ning konflikti vana ja uue vahel, tutvustades nii arhitektuuris 1970. aastatel käibele läinud brüsseliseerumise mõistet visuaalse loo abil. „Brüseli“ sisu sai inspiratsiooni 1960.–1970. aastate Brüsselist, kus gentrifikatsiooni läbinud piirkondadesse asuti kergekäeliselt rajama moodsaid kõrghooneid. Näiteks tekitas poleemikat Victor Horta silmapaistva 19. sajandi lõpust pärineva rahvamaja ehk Maison du Peuple’i lammutamine ja selle asemele kõrghoone püstitamine.

Eesti Meremuuseum 

„Põrgu Läänemerel. Juminda 1941“

Koostajad: Sander Jürisson, Roman Matkiewicz, Arto Oll

Kujundaja: Peeter Laurits

Sisu kirjeldus:

Maailma ajaloos pole palju nii suuri meretragöödiaid kui 28.–29. augustil 1941 aset leidnud Juminda miinilahingu nime all tuntud sündmus. Punalipulise Balti laevastiku evakueerimisoperatsiooni ja Juminda miinilahingu vahetuid tunnistajaid on tänaseks meie hulka jäänud vaid käputäis.

Siit raamatust leiab viie inimese meenutused: mõned laevadel teekonna kaasa teinud inimestelt, mõned Juminda poolsaare elanikelt. Lisaks avab raamat laiemalt 1941. aasta suve sündmusi ning Juminda miinivälja tekkelugu.

Raamat on täienduseks Eesti Meremuuseumi Lennusadama angaaris 2021. aasta augustis avatud näitusele „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“.

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Läänemaa Muuseumi Toimetised XXIV. Ajaloolane kui jäljekütt. Mida Läänemaa veel varjab?

Trükise kujundaja: Kersti Siitan

Trükise sisu kirjeldus: artiklite kogumik

Saateks – Anton Pärn

Mati Mandel – Muistsete matmispaikade uurimisest Läänemaal

Kaire Tooming – Kirikute rajamisest varaseimate kirjalike allikate valguses

Jaak Mäll – Legend Fulcost, Eestimaa piiskopist

Madis Maasing – Johannes Wetberg ja Saare-Lääne piiskopitool

Anu Mänd – Kirbla krutsifiks ja Lihula paater

Monika Reppo – Lääne-Eesti ja muu maailm: võrdlevalt Haapsalu ja Pärnu klaasileidudest

Talis Vare – Doktor Hans Alveri pärandist

Artiklid põhinevad Läänemaa Muuseumi 2021.a. ajalookonverentsi ettekannetel.

SA Eesti Kunstimuuseum

Re-encounter: The Art Collection of Yakov Rubinstein

Koostaja: Olga Sugrobova-Roth
Tekstide autorid: Olga Sugrobova-Roth, Valerij Dudakov, Elena Solominski, Aleksandra Murre
Toimetajad: Aleksandra Murre, Renita Raudsepp, Kaidi Saavan
Graafiline disain ja pilditöötlus: Inga Heamägi
Mõõtmed: 20 × 25,2 cm
96 lk, pehmed kaaned
Inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Mikkeli muuseum
Tallinn 2022
ISBN 978-9949-687-38-1

Raamat kaasneb näitusega „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“ (01.10.2022–30.04.2023) ja on osa Mikkeli muuseumi 25. aastapäevale pühendatud programmist.

Jakov Rubinštein (1901–1983) kuulus esimesse sõjajärgsesse kunstikogujate põlvkonda, kes alustas nõukogude korra poolt kahtlaseks peetava kunsti kollektsioneerimist juba 1950. aastate teisel poolel, vahetult pärast Stalini surma. Kollektsioon oli mitmes mõttes erandlik ja paistis silma oma arvukuse ja kõrge kunstilise kvaliteedi poolest. Kunstnike valik polnud tavapärane – Rubinštein kogus Vene avangardset kunsti juba siis, kui see oli veel ametlikult keelustatud. Teiseks eripäraks oli kogumise aluseks olnud esteetiline printsiip, mitte vaid kuulsate nimede ihaldamine – suurmeistrite kõrval ostis ta ka vähetuntud, samuti represseeritud kunstnike pärandit. Lisaks sellele iseloomustavad kogu kaks temaatilist suunda – lavakujunduste ja teatrikostüümide eskiisid ning tema kaasaegsete intellektuaalide ja loovisikute graafilised portreed.

Teosed on Eestisse jõudnud Saksamaalt, kuhu elutee on viinud erakogu praeguse omaniku, Moskvas oma kuulsast kollektsionäärist vanaisa kodus üles kasvanud Tanya Rubinstein-Horowitzi. Jakov Rubinšteini kogu on Eesti Kunstimuuseumis ka varem tutvustatud – erakogu näitused toimusid Kadrioru lossis 1966., 1976. ja 1978. aastal.

SA Eesti Kunstimuuseum

Alati moes. Käekottide 100 aastat

Tekstide autor: Günther Fulterer

Koostaja ja toimetaja: Kersti Koll

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

Mõõtmed 20 × 25,2 cm

96 lk, pehmed kaaned

Eesti ja inglise keeles, illustreeritud

Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Adamson-Ericu muuseum

Tallinn 2022

ISBN 978-9949-687-40-4

Raamat kaasneb näitusega „Alati moes. Käekottide 100 aastat“ Adamson-Ericu muuseumis (07.10.2022‒12.03.2023).

Näitus „Alati moes. Käekottide 100 aastat“ Adamson-Ericu muuseumis ja käesolev raamat toovad vaataja ette käekottide saja aasta pikkuse loo. Tutvustatakse iga aastakümne märgilisi käekotte ning vaadeldakse, kuidas on aja jooksul muutunud nende stiil, laad, funktsioon ja materjal. Käekott kui üks püsivamaid aksessuaare peegeldab hästi naise rolli muutust ühiskonnas. Väljapanek uurib ka popkultuuri ja -muusika ning kuulsuste mõju käekotimoele. Näha saab nii nostalgilisi ja tugevalt oma ajastu märki kandvaid kotte kui neidki, mis on kujunenud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. Väljas on mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.

SA Eesti Kunstimuuseum

Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna

Autor: Merike Kurisoo
Koordinaator: Renita Raudsepp
Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule
Mõõtmed: 21,5 × 28 cm
144 lk, pehmed kaaned
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum
Tallinn 2022
ISBN 978-9949-687-41-1

Käesolev raamat on pühendatud neitsi Maarjale ja tema kujutamisele keskaegse Liivimaa kunstis ja visuaalkultuuris. Raamatu teljeks on Jumalaema lugu, mida esitatakse nii Eesti kui ka Läti kirikute ja muuseumide kogudesse kuuluvate uhkete Põhja-Saksa ja Madalmaade altariretaablite, pühakujude, maalide ning väiksemate arheoloogiliste esemete kaudu. Igaühel neist on oma elukäik ja rännak ajas – ajaloolise Liivimaa pühakodadest pärit kunstiteoste elukulg on tihedalt seotud meie ajalooga. Raamatusse on koondatud üle viiekümne neitsi Maarjat ja tema peret kujutava keskaegse teose ja eseme.

SA Eesti Kunstimuuseum

Käpikust Kölerini. Eesti Kunstimuuseumi kogud 1919–1944

Autorid: Ulrika Jõemägi, Kersti Kuldna-Türkson, Kristiina Tiideberg

Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Mõõtmed 17 × 24,5 cm

112 lk, pehmed kaaned

Eesti keeles, illustreeritud

Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum

Tallinn 2022

ISBN 978-9949-687-39-8

Raamat kuulub Eesti Kunstimuuseumi arhiivis säilitatavaid materjale tutvustavate väljaannete sarja. Järjekorras kuues sarja raamat käsitleb seni avaldamata arhiiviallikatele toetudes muuseumi kogude kujunemise ajalugu.

Missugused olid kõige esimesed kunstiteosed Eesti Kunstimuuseumi kogus? Kuidas sattus muuseumisse Pärsia sõjavarustus? Milliseid teoseid osteti sõjaeelsetelt väliskunsti näitustelt? Juttu tuleb nii praegu kunstimuuseumile kuuluvatest teostest kui ka neist, mis on nüüdseks leidnud koha teistes muuseumites, kadunud või hävinud. Nendel ja paljudel teistel teemadel saab lugeda käesolevast arhiiviväljaandest, milles iga teost või eset tutvustavat artiklit saadab ka selle foto. Raamat esitleb ligi pooltsada Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat või kuulunud värvikat ja eriskummalist teost ning nende muuseumisse jõudmise lugu.

Samas sarjas varem ilmunud:

• Ulrika Jõemägi, Anne Untera. Kunstile ohverdatud elu. Salome Trei (1905–1995). Elulooline arhiiviaines ja hilislooming. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2015
• Ulrika Jõemägi, Juta Kivimäe. Kadunud Eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2018
• Ulrika Jõemägi, Anne Untera. Tuntud, kuid siiski tundmatu Agathe Veeber (1901–1988). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2018
• Anu Allikvee. Missiooniga kollektsionäär. Alfred Rõude (1896–1968). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2019

• Kai Stahl. Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2020

SA Eesti Kunstimuuseum

Archaeologists of Memory: Vitols Contemporary Art Collection

Koostaja ja toimetaja: Eda Tuulberg
Tekstide autorid: Eda Tuulberg, Maarja Kangro, Tanel Rander, Tomas Kriaunevičius, Rasa Jansone, Māris Vītols
Graafiline disain: Viktor Gurov
Pilditöötlus: Külli Kaats
Koordinaator: Renita Raudsepp
Mõõtmed: 21,5 × 28 cm
104 lk, pehmed kaaned
Inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Tallinn 2022
ISBN 978-9949-687-42-8

Raamat kaasneb näitusega „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“ Kumu kunstimuuseumis (18.11.2022–09.04.2023).

Näitus ja käesolev raamat on esimene teemapõhine sissevaade Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse Vitols Contemporary, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt. Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste vastu pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal. Samuti tõstavad nad esile piirkonna kultuurilist mitmekesisust.

Raamatust saab lugeda intervjuud Irina Vītola ja Māris Vītolsiga, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning see sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi.

Kunstnikud: Viktor Alimpijev, Vladimir Arhipov, Jānis Avotiņš, Matei Bejenaru, Blue Noses Group, Vajiko Chachkhiani, Kristaps Ģelzis, Dmitri Gutov, Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė, Rasa Jansone, Jānis Kalmīte, Alice Kask, Vendula Knopová, Eva Kot’átková, Leonards Laganovskis, Goshka Macuga, Inga Meldere, Rustam Mirzoev, Deimantas Narkevičius, Mircea Nicolae, Lucia Nimcová, Adrian Paci, Ievgen Petrov, Joanna Piotrowska, Tõnis Saadoja, Krišs Salmanis, Monika Sosnowska, Antanas Sutkus, Olga Tšernõševa, Artur Żmijewski

Koostööpartnerid: Riia Kaasaegse Kunsti Keskus, Läti Kultuuriprojektide Assotsiatsioon

Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 12 [17] 2022
Uurimusi Eesti Kunstimuuseumi kogudest II

Toimetanud Ivar-Kristjan Hein
Kujundanud Tuuli Aule (küljendus ja uuendatud makett), Mari Kaljuste (baasmakett)
Formaat 16,8 × 24 cm
192 lk, pehmed kaaned
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud
Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum
Tallinn 2022
ISSN 1736-5503
ISBN 978-9949-687-43-5

Ajakirjanumbri koostamisel oli aluseks Eesti Kunstimuuseumi koguhoidjate, kuraatorite ja konservaatorite teadustöö muuseumis. Tavaliselt kajastub muuseumitöö uurimuslik sisu näitustel ja neid saatvates kataloogides, kuid jääb seal tihtilugu tagaplaanile ega paista niivõrd tugevalt silma kui uurimuslikule teemale pühendatud artiklis. Käesolevas numbris avaldatud artiklid kajastavad koguhoidjate, kuraatorite ja konservaatorite uurimisteemasid, mis neile kõige suuremat huvi pakuvad, mõnel juhul on kirjutaja teda köitva teemaga tegelenud süvitsi aastakümneid.

Kindlasti ei paku toimetiste seekordne number läbilõiget kõigist muuseumis toimunud või praegu aset leidvatest teadusprojektidest, kuid annab üksikute näidetega hea ülevaate muuseumi jaoks olulistest uurimissuundadest, kajastades baltisaksa kunsti- ja kultuuripärandi, esimeste professionaalsete eesti kunstnike loomingu, Esimese ja Teise maailmasõja vahelise perioodi modernismi ning nõukogude aja kunstipärandi uurimist muuseumis.

Tartu Kunstimuuseum

„Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“ info ja foto.

Autor: Brita Karin Arnover, Joanna Hoffmann

Trükise kujundaja: Aadam Kaarma

Trükise sisu kirjeldus: Näitusega „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“ kaasnes trükis, mis on eraldiseisev ja aegumatu materjal, jäädes kestma ka pärast ekspositsiooni lõppu. Lugeja leiab sellest kunstiajaloolase ja näituse kuraatori Brita Karin Arnoveri ülevaatliku artikli Tartu aguliarhitektuuri olemusest ning selle ilmingutest kunstis, linnaarhitekt Tõnis Arjuse essee Tartu puitarhitektuuri tulevikust, Mehis Heinsaare atmosfäärilise lühijutu „Õhtu vanas majas“ ning ülevaatliku valiku reproduktsioone Tartu aguleid kujutavatest kunstiteostest.

Mahtra Talurahvamuuseum 50. Mahtra Talurahvamuuseumi Toimetised VII.

Raamatu koostajad on Jaanus Plaat ja Anne Daniela Rodgers.

Enamik raamatu ajaloolistest fotodest on pärit erakogudest ja Mahtra Talurahvamuuseumi kogust.

Tänapäeva ja lähimineviku fotode autorid on peamiselt raamatu autorid, Jaak Kadarik ning Aare Hindremäe.

Kogumiku keeletoimetaja on Aili Normak ja kujundaja Maili Lepp.

Mahtra Talurahvamuuseum on oma 50. aastapäeva puhul välja andnud raamatu, mis tutvustab mitmekülgselt Eesti kultuuri- ja ajaloos olulist muuseumi, mis oma kogude ja tegevusega aitab mõista Eesti talurahva meelelaadi ning kultuuri 19. sajandil ja hiljemgi. Tegemist on vägagi omanäolise muuseumiga, mille asutamisloos ja püsiekspositsioonis mängib olulist rolli Eesti talupoegade üks tuntumaid vastuhakke baltisakslaste ülemvõimule 19. sajandil – Mahtra sõda.
Raamat koondab 16 artiklit ja rohkelt fotosid. Kõigepealt saavad mõtisklusteks ja meenutusteks sõna Mahtra muuseumi töötajad ja juhid – Jüri Metssalu, Tiia-Helle Schmitte, Riina Annus ja Jaanus Plaat. Seejärel annavad muuseumi püsiekspositsioonist ja ajutistest näitustest alates 1995. aastast ülevaate Rait Talvoja, Liivi Kebja, Anne Daniela Rodgers ja Jaanus Plaat. Muuseumipedagoogi tööpõldu käsitleva teksti koostas Maire Põder. Muuseumi kogudest, peavarahoidja tööst ja muuseumile annetanutest annavad ettekujutuse peatükid ning intervjuud peavarahoidja Rait Talvoja ning ühe suurema muuseumikogude täiendaja Eino Salmistega. Kogumiku lõpus on ülevaated muuseumi töötajatest, teadustööst ja väljaannetest alates 1995. aastast.

 Uue Kunsti Muuseum

Läbi padriku päikese poole

Autor: Aivar Kurvits

Trükise kujundaja: Indrek Aija

Trükise sisu kirjeldus:

Vahuvein on prantsuse keeles brut.
Art brut aga on nähtus kujutavas kunstis, millele andis nime ja teadvustas laialt pärast teist ilmasõda prantsuse maalikunstnik Jean Dubuffet (1901-1985). Art brut tähendab toorest, vahutavat ja jõulist kunsti, mille loojateks on süüdimatud või süütud, vangid või vabakäijad, lapsed ning lapsikud, igasuguseid reegleid eiravad või ilma hariduseta või hoopis üleõppinud inimesed. Dubuffet pidas art brut’i puhul oluliseks ka kunstialase hariduse puudumist.
Ilma ülal kirjeldatud kasti panemata julgen lugeda üheks eesti kõige ehedamaks artbrütlaseks Aivar Kurvitsat. Kuidas mehel õnnestus hoolimata raskest sünnitraumast kuni Koluvere hooldekodu õuduste lossini, ilma ema ning isata, ainult omaenda suurele tahtejõule toetudes, läbi pimeda padriku välja murda kunsti päikselisele aasale, sellest Aivari päevaraamat jutustabki.
Kuigi Aivari sulg peatub peamiselt temale osaks saanud ülekohtul, ahnusel ja kurjusel, on mehe eluteel olnud ka andunud toetajaid nii arstide, kunstnike kui ajakirjanike hulgas. Tänuga meenutab Aivar oma sõpra, kirjanik Madis Hinti, kes leheveergudel paljastas Koluvere geto tegeliku näo. Aivarit toetas ka oma elu viimase hetkeni kirjandusteadlane Mati Hint, kes selle raamatu autori peaaegu loetamatud käsikirjad dešifreeris ning arvutisse sisestas.
Kunstitaevasse tõusmiseks andis tiivad Aivarile Pärnu Academia Non Grata ja rahvusvahelise tunnustuse tõi talle koostöö Uue Kunsti Muuseumi ning Rootsi vaimupuuetega kunstnike stuudioga INUTI. Õnneks õpetajad neist institutsioonidest ei rikkunud kübetki Aivari ainulaadsest maailmast. Seepärast julgen väita, et maailmakunstist ei leia teist Aivar Kurvitsat …
Tänud Sulle, hea Aivar, usalduse ja julguse eest selle raamatuga meid oma eluteele kaasa võtta!

Muhu Pärandikool, EKM Teaduskirjastus 2022

Sõnumeid ja pilte

Heino Räim
ISBN 978-9916-4-1497-2
Toimetaja: Kadri Tüür
Kujundaja: Riina Uisk
Esikaanel kasutatud motiivi Liepaja paberivabriku kaustakaanelt
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Muhu-Tartu 2022

„Sõnumeid ja pilte“ on kauaaegse raamatukogutöötaja ning lektori, muhulase Heino Räime
koostatud kogumik, kus leidub kirjutisi autori esivanematest, elust ja ametitööst; trükitud kirjatööde
nimestik, samuti kirju, meenutusi ja sõnavõtte ning andmeid Muhu koduloost ja kohanimedest nii
sõnas kui pildis.
Heino Räim kirjutab: „Kogumiku sõnumid ja pildid tahavad jutustada järelpõlvedele möödunud
aegadest ja kaduvatest paikadest. On hea, kui need lood võivad mõnda asjahuvilist ärgitada või
koguni kütkestada nagu kirjapanijatki.“

Eesti Rahva Muuseum
 „Eesti talutoolid“

Autor: Liisi Jääts, Mariliis Vaks, Indrek Tirrul
Trükise kujundaja: Angelika Schneider
Trükise sisu kirjeldus:
Rikkalikult illustreeritud raamat “Eesti talutoolid” annab ülevaate koduse käsitööna valminud või kohalikult puutöömeistrilt tellitud toolidest, mis olid taludes kasutuses 19. sajandi I poolest kuni umbes 1940. aastateni. Talutooli valmistamise juures peeti alati silmas praktilisust ja vastupidavust. See võis olla lihtne iste, millel oli mugav argiseid töid teha või keerukate kaunistustega uhkuseasi, mida pakuti istumiseks ainult auväärsematele külalistele. Käsitööesemetena on nad kõik unikaalsed, kõnelevad oma valmistaja oskustest ja ilumeelest.
Et maailma mööblimoed ei jäänud siinkandis sugugi märkamata, räägivad arvukad jooned talutoolide vormis ja kaunistustes. Oma jälje on jätnud inglise rokokoo, ampiir ja biidermeier. Kohaliku versiooni on saanud Euroopas laialt levinud redelseljatoega- ja pinktoolid. Saartel on talutoolid olnud teistsugused kui mujal: oma eripärad on olnud Muhus ja Kihnus, Pakri saartel ja Ruhnus.
Raamatus tutvustatud üle 70 tooli pärinevad peamiselt ERMi kogudest, kus on hoiul suurim talutoolide kollektsioon Eestis.
Raamatu on koostanud ERMi puidukonservaatorid Mariliis Vaks ja Indrek Tirrul ning kuraator Liisi Jääts näituse “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” trükisena. Näitus avatakse ERMis 2023. aasta kevad-talvel.

Eesti Rahva Muuseum
„Rahvarõivaste valmistamise juhend. Rakvere naine“

Autor: Kaoke Kärdi, Ellen Värv, Age Raudsepp
Trükise kujundaja: Merike Tamm
Trükise sisu kirjeldus:
Juhendis tutvustatakse Rakvere naiste rõivaid, nagu neid 19. sajandi esimesel poolel ja keskpaiku kanti. Rakvere rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma.
Käesolev kirjeldus põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudel. Trükis koosneb 16 leheküljest ning sisaldab lõikeid ja fotosid originaalesemetest.

 Tallinna Kirjanduskeskus

 „Kõrboja peremees“. Kommenteeritud väljaanne.

Autor: A.H. Tammsaare

Trükise kujundaja: Merle Moorlat

Trükise sisu kirjeldus:

“Kõrboja peremees” ilmus 1922. aastal ning seda on eesti kirjandusajaloos nimetatud esimeseks tõelise romaanikangelasega romaaniks. Sellel teosel on eriline koht nii Tammsaare loomingus kui ka eesti kirjandusloos. “Kõrboja peremees” on vaatamata oma väikesele mahule eneses mitut kihti peitev tekst. Romaanil on Tammsaare jaoks väga isiklik taust, romaanil on selge protomaastik ja ka prototüübid. “Kõrboja peremehes” on tugev ühiskondlik, religioosne ja folkloorne taust. Kõiki neid kihistusi kommentaarid avavadki. Maarja Vaino kommenteeritud väljaande aluseks on esmatrüki tekst.

SA Saaremaa Muuseum
Saaremaa muuseumi ajalugu. (Saaremaa muuseumi toimetised. 13.)

Autorid Endel Püüa ja Olavi Pesti
Kujundanud Ain Vares (Logolife OÜ)

Keskaegses Kuressaare linnuses paiknev Saaremaa muuseum on üks vanimaid Eestis ja seetõttu on selle ajalugu küllaltki pikk ja keeruline. 157 aasta jooksul on korduvalt vahetunud selle auväärse asutuse omandivorm, kuid oma põhisisult on see jäänud ikkagi koduloomuuseumiks, mille esmaülesanne on uurida ja talletada Saare maakonna aja-, loodus- ja kultuurilugu ning tutvustada seda võimalikult laiale huviliste ringile. Käesolev ajalooraamat käsitleb igakülgselt muuseumi ajalugu selle asutamisest 1865. a Saaremaa Uurimise Seltsi poolt kuni sihtasutuse moodustamiseni 2017. aastal. Sisulistel ja praktilistel kaalutlustel on see liigendatud kolmeks võrdlemisi iseseisvaks osaks. Eraldi peatükid käsitlevad muuseumi endiste ja praeguste filiaalide – V. Kingissepa memoriaalmuuseumi, Mihkli talumuuseumi, Muhu Muuseumi, Aavikute majamuuseumi, Ruhnu muuseumi jt – ajalugu.
Raamatu põhiosa on kirjutanud muuseumi kauaaegne direktor Endel Püüa; selle tegevust iseseisva Eesti Vabariigi perioodil kuni 1940. aastani käsitleb Olavi Pesti artikkel, kes on ka kogu teose toimetaja. 478-leheküljeline teos on varustatud muuseumitöötajate nimekirja, külastatavuse tabeli, põhjaliku bibliograafia ja isikunimede loendiga ning illustreeritud 320 fotoga.

Võru Instituudi muuseumiosakond:
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum
Võru Instituudi toimetised nr 37
Täämbätse ao Kreutzwaldi-kaemisi
Tänapäevavaateid Kreutzwaldile
Toimetaja: Sulev Iva
Autorid: Fr. R. Kreutzwald, Enn Ernits, Ave Mattheus, Mai Maser, Urmas Bereczki, Urmas Kalla, Sulev Iva
Kaanepilt: Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi kogu
Tekstid eesti ja võru keeles. Resümeed inglise keeles (Maarja Reimand)
Võru 2022

Kogumik sisaldab peamiselt 2021. aastal Võru Instituudi teaduskonverentsil peetud ettekandeid. Lisaks neile ilmub esmakordselt eestikeelsena Fr. R. Kreutzwaldi artikkel „Teateid vanadest kalmudest Võru ümbruskonnas“, mille saksa keelest tõlkis ja täiendas arvukate kommentaaridega Enn Ernits. Seda artiklit täiendab Ernitsa põhjalik ülevaade Kreutzwaldi arheoloogia-alasest tegevusest: „Fr. R. Kreutzwald muistiseid otsimas“. Kreutzwaldi kui arsti käsitlevad Ave Mattheus „Kreutzwaldi meditsiinialane rahvavalgustus“ ja Mai Maser „Toidust ja joogist doktor Kreutzwaldi õpetuse järgi“. Urmas Kalla mõtestab Jaan Sibulat ja tema Võhu lugusid, leides sealt ühist nii Kreutzwaldi „Kalevipojaga“ kui Eiseni pseudomüütiliste juttudega. Urmas Bereczki leiab seoseid Kreutzwaldi loomingu ja Oskar Meltsase teose „Piirita Siberimaa“ vahel.
Kontrastina Kreutzwaldi temaatikale mõjub Jüvä Sulevi artikkel, mis tutvustab võru keele uusi võimalusi arvutimaailmas: „Võro keele digivaraq ja keeleteknoloogia – võimalusõq ja pruukminõ“.

SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – Valga sõjamuuseum

SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – Valga sõjamuuseumi aastaraamat 2022 I

Koostaja: SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – Valga sõjamuuseumi meeskond

Trükise kujundaja: Loovbüroo Kuldne Lammas

Trükise sisu kirjeldus:

Raamatu läbivaks teemaks on metsavendlus Eestis üheksa artikli, skeemide ning rohkete fotodega.

Artiklite autorid on Mauri Kiudsoo, Peeter Kaasik, Pearu Kuusk, Martin Andreller, Arnold Unt, Meelis Kivi, Tiit Noormets, Tiina Tojak ning Heiki Magnus.

 SA Eesti Ajaloomuuseum

Arheoloogilise uurimise lugu/ Läänemaa muinasajast Lihula keskaega

Autor: Mati Mandel

Trükise kujundaja: Aime Andresson

Trükise sisu kirjeldus:

Nende kaante vahel jutustatakse juba 19. sajandil alanud Läänemaa muinasaja arheoloogilisest uurimisest, mis on jätkunud töödega erinevatel Läänemaa mälestistel siiani. Kirjutatakse ka kaevamistest Lihula linnusel ja keskaegse aleviku alal. Analüüsitakse, mida uut üks või teine ekspeditsioon teadusele andis, ning mainitakse huvitavamaid leide. Põgusalt peatutakse ka 50 aastat kestnud Läänemaa muististe väljaselgitamisel ning populariseerimisel.
Eraldi tekstiosas jutustatakse ekspeditsiooni liikmete elust kaevamistel ja toimunud huvitavamatest juhtumustest.
Põhitekstile on lisatud kolme uurimistöödel osalenud inimese värvikad mälestused.
Raamat on mõeldud tänutäheks sadadele kaevamistel osalenutele, kes veetsid Läänemaal töötades osakese oma noorusajast, andes panuse selle Eesti piirkonna ajaloo uurimisse.

Tallinna Linnamuuseum

Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap (1893–1942)

Koostaja: Merilis Roosalu (Fotomuuseum, Tallinna Linnamuuseum)
Tekstid: Merilis Roosalu, Tiina Abel, Kati Sarapik
Kujundus: Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio)

Fotomuuseumi mahukas album tutvustab Eesti 1930. aastate tippfotograaf Carl Sarapi fotopärandit.
Fotomuuseumi album ühest läinud sajandi suurema haardega piltnikust heidab uut valgust Carl Sarapi fotopärandile kui Eesti kultuurimälu olulisele kandjale. Ärinime „J. Triefeldt“ all välja antud Carl Sarapi fotod levisid üle Eesti postkaartidel ja ümbrikel, rändasid 1930. aastate lõpus ringi näitustel Euroopas. Valmisid pildisarjad „Kaunis kodumaa“ (1936–1940) ja „Eesti pildis. Geograafilised pildisarjad koolidele.“ (1939) ning fotoraamat „Vana Narva“ (1939). Carl Sarapi looming oli omas ajas eristuvalt kõrge kvaliteediga ja esindab tänini Eesti 1930. aastate ajavaimu fotokunsti parimate vahenditega. Sarapi fotopärand on üks mahukamaid säilinud üle-Eestilise haardega pildikogusid 1930. aastatest, mis on teostatud esteetiliselt ning tehniliselt sedavõrd kõrgel tasemel.
Albumist leiab Sarapi loomingu paremiku ja kõiki Eesti maakondi hõlmava pildivaliku Eesti maast ja inimestest enne 1940. aastat. Lisaks enam kui 300 fotole on albumis põhjalik uurimus fotograaf Carl Sarapist ja tema elukaaslasest Johanna Triefeldtist, koostajaks fotokogu hoidja Merilis Roosalu. Eesti loodust ja asulaid jäädvustanud Sarapi lüürilisi fotosid aitavad lahti mõtestada kunstiajaloolase Tiina Abeli ning Sarapi-Triefeldti fotopostkaartide seeria “Kaunis kodumaa” (1936–1940) uurija Kati Sarapiku lühiartiklid. Ka on albumis Carl Sarapi kohta varem ilmunud uurimuste, artiklite ning arhiiviallikate loetelu.

Tallinna Linnamuuseum

Peeter I kokaraamat

Autorid Julia Kornejeva ja Irina Krivorukova

Kujundanud Angelika Schneider

Peeter I kokaraamat on esimene väljaanne toiduajalugu tutvustavast raamatusarjast, mis kajastab ühe põneva ajastu toodud muutusi. Nendega hakkasid siinse peenema rahva toidulaudadele ilmuma uued meretagused toiduained, nagu näiteks nuikapsas, Savoia kapsas, baklažaan. Õukonnakokkadele lisandus teisigi välismaist päritolu ja uusi tuuli toonud toiduvalmistajaid. Raamatust leiab väga mitmekihilise ajaloolise taustaga põnevaid retsepte, aga samuti ka Kadrioru “vana palee” ehk Peeter I maja ning Kadrioru pargi kujunemise lühiloo. Raamat on valminud koostöös restoraniga Mon Repos, selle peakoka Erik Prosvirini juhatusel, retseptides on arvestatud tänapäeva maitseid ja võimalusi. Raamatu lehekülgi illustreerivad fotod valmis roogadest ja Peeter I majast ning Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kunstikogust.

Raamatu on koostanud Julia Kornejeva ja Irina Krivorukova, toimetanud Pia Ehasalu, tekstid koostas Julia Kornejeva. Fotode autor on Meeli Küttim, raamatu on kujundanud ning sellele elegantselt ajaloolise köite vormi andnud Angelika Schneider.
Raamat on paralleelselt kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles ning sobib sellisena suurepäraselt ka kinkeraamatuks Eestis väljapoole.
Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna vene muuseumi kirjastatud väljaannet toetas Tallinna kultuuri- ja spordiamet.

Tallinna Linnamuuseum

Album “Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900–1950”

Autor: Jaana Päeva

Kujundaja: Anne Järvpõld

Album “Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900–1950” räägib käekottide väljanägemise ja kasutusviiside kujunemisest Eestis

Koos näitusega “Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900–1950” (5.11.2022 – 31.12.2023) ilmus Tallinna Linnamuuseumilt trükis, mis tutvustab Eesti käekotidisaini ajalugu.
Näitus ja raamat käsikäes avavad käekottide väljanägemise ja kasutusviiside kujunemist Eestis läinud sajandi algupoolel. Albumi mõõtu väljaanne sisaldab 112 leheküljel rohkem kui 100 fotot näitusel välja pandud kottidest. Fotodele lisaks leiab raamatust näituse kuraatori, disaineri ja disainiuurija Jaana Päeva koostatud ajaloolise ülevaate kogu perioodist ja eraldi ka iga kümnendi tutvustuse.

Raamat koos näitusega toovad vaatajateni Eesti 20. sajandi esimese poole kotidisaini, keskendudes Eestis kantud ja valmistatud käekottidele. Selle poolsajandi sisse jäävad aastad, mil kotitööstus arenes väga kiirelt. Leiutati uuenduslikke tehnilisi lahendusi, lisandus uusi kotitüüpe ja -stiile ning juurutati tänapäevani kasutusel olevaid disainiprintsiipe.

Erinevad kotitüübid peegeldavad naise rolli muutumist 20. sajandi algupoolel, tollase elu uusi vajadusi ning võimalusi. Näitusele ja kataloogi jõudnud kotid pärinevad Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Pärnu Muuseumi, Narva Muuseumi ja Virumaa Muuseumide, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Rannarahva Muuseumi kogudest ning Jaana Päeva erakogust.

Tallinna Linnamuuseum

Haridus. Kalendermärkmik 2022/2023

Koostanud Tuuli Silber

Kujundanud Anne Järvpõld

Tallinna Linnamuuseumi filiaalide ühine Hariduskalender on hea abiline õpetajale muuseumihariduse ideede kasutamiseks.

Õppeaasta alguseks valmis muuseumil õpetajatele mõeldud hariduskalender-märkmik. 2022-2023 märkmikust leiab lisaks kalendrile ja muuseumitundide tutvustustele ka retkeraja. Seda aluseks võttes saab sisustada oma klassiga ühe 60–90 minutiline jalutuskäigu Tallinna vanalinnas. Kuna Tallinna linnamuuseum tähistab 2022.-2023. aastal oma 85. sünnipäeva, on seekordse retkeraja fookuses muuseumi seitse eri ajastust pärinevat hoonet. Sama marsruudi põhjal on loodud ka keskkonda Loquiz orienteerumismäng, mida saab mängida internetiühendust omava nutitelefoniga. Miks mitte sisustada mõni ajaloo- või klassijuhatajatund hoopis õuesõppena, jalutades kõik koos või võisteldes omavahel väiksemates gruppides meie ainulaadses vanalinnas!
Hariduskalender on õpetajatele mõeldud tasuta väljaanne, millest leiab nii klassikalised muuseumitunnid kui ka ajarännakud ja veebitunnid. Kui muuseum on kaugel, siis siit saab idee, kuidas kutsuda muuseum omale külla. Hariduskalendrit jagab muuseum Haridusameti abiga kõigile Tallinna haridusasutustele ja seda võivad õpetajad saada ka Tallinna linnaelumuuseumist.