EMÜ Veebiajakiri

Eesti Meremuuseum

Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus / Rare Nautical Charts in the Estonian Maritime Museum

Autor: Tiina Kruup, Rein Raudsalu, Evelyn Silmet
Trükise kujundaja: Peeter Laurits

Trükise sisu kirjeldus: Raamat annab ülevaate muuseumi merekaartide kogust ning avab merekaartide ajalugu ka laiemalt. Siinse raamatu valikust leiab 35 kaarti Eesti rannikuala, Läänemere ja Soome lahe kohta, lisaks aga saab tutvuda nii Vaikse ookeani ranniku kui ka Thamesi jõe kaartidega. Iga kaarti saadab kaardilegend, mis annab täpsemat infot selle kohta, millal kaart valmistati ning mida põnevat võib kaardilt välja

Kuigi tänapäevasel meresõidul kasutatakse merekaarte peamiselt digitaalsel kujul, on paljude laevade kaardilaual endiselt olemas ka paberkaardid.

Raamatu on koostanud karto-bibliograaf Tiina Kruup, kaugsõidukapten Rein Raudsalu ning Eesti Meremuuseumi kuraator-koguhoidja Evelyn Silmet. Raamatu on kujundanud Peeter Laurits, projektijuht Eva-Maria Maiste.

Tartu Linnaajaloo Muuseumid

Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos.

Väidetavalt on linnaelanike suremus ajaloos peaaegu alati ületanud sündimuse, mistõttu oli linnade püsima jäämiseks rahvastiku juurdevool hädavajalik. Sellest lähtuvad kaks Tartu Linnaajaloo Muuseumide 24. aastaraamatu keskset teemat: need on lahkumine teispoolsusse ja rahvastikuränded – nii Tartusse kui ka siit eemale.

Tavapäraselt pärineb suurem osa aastaraamatu artikleid muuseumi korraldatud iga-aastastelt Tartu linnaajaloo päevade ettekandjatelt: 2021. aastal aset leidnud linnaajaloo päeval „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast ärkamisajani“ käsitleti surma, matuste ja leinaga seonduvat peaasjalikult arheoloogide vaatenurgast ning aasta hiljem käsitleti rändega seotud küsimusi nii keskajal kui 19. ja 20. sajandil. Seoses 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi 30. sünnipäevaga on kogumikus publitseeritud muuseumi ajaloolise interjööri kujundanud sisearhitekti Leila Pärtelpoja käsikirjalisi materjale.

Kogumikus leiduvad ka ülevaated Tartu Linnaajaloo Muuseumide tegevusest ja arheoloogiakogu juurdekasvust aastatel 2021–2022.

Aastaraamatu koostasid ja toimetasid Mage Rennit ja Arvi Haak, keeletoimetaja on Ene Nagelmaa, resümeed tõlkis ja toimetas Martin Jaigma ning raamatu kujundas Peeter Paasmäe.

Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum

Doktor Kreutzwaldi visiitportreed

Autor: Ago Ruus
Kujundaja: Tiit Lepp
Kirjastaja: Võro Instituut, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
Trükk: Greif

Esmakordselt tutvustatakse ühes väljaandes kõiki ülesvõtteid, mis on tehtud Kreutzwaldist tema eluajal. Neid on Ago Ruus tuvastanud 11. Antakse ka lühiülevaated Kreutzwaldi pildistanud fotograafidest: Julius Frohse, Reinhold Sachker, Theodor John ja Carl Schultz. Tükis täiendab Eesti fotograafia ajalugu ja lisab sellesse ka Kreutzwaldi nime, kes 1845. aastal teatab ajalehes Das Inland imeaparaadist, millega sai inimese lühikese ajaga hõbeplaadile jäädvustada. „ Hr. Kleinschneck tõi meie juurde ka esimese dagerrotüübi ning lasi päikesest portreesid varjundada. Meie surelike portreemaalijate meelitused võivad niisugusest kõrgemast hiilguserikkast kunstnikust rikutud saada, sest valgusepildid on otsekohesed tõepildid, selles
aga on nende varjundite suurim varjukülg.“ Kahjuks ei ole sellest sündmusest säilinud ühtegi dagerrotüüpi. 1853. aastast pärineb Robert Borchardti dagerrotüüp Kreutzwaldi perekonnast. Lisatud on fotosid ka Kreutzwaldi kaasaegsetest ja Võru linnakesest. Kreutzwaldi ajastut avav väljaanne pakub lugemisrõõmu kõigile kultuurihuvilistele.

Saaremaa Muuseum SA

Saaremaa ja Muhu linnused ja maalinnad. (Saaremaa Muuseumi toimetised. 14.)

Autor: Jaan Tamm
Toimetajad: Olavi Pesti ja Tõnu Sepp
Trükise kujundaja: Ain Vares (OÜ Logolife)

Suureformaadiline ülevaatlik teos sisaldab kõigi Saare maakonna linnuste ja maalinnade kirjeldusi ning annab ülevaate nende uurimise ajaloost ja hetkeseisust. Lisaväärtuseks on rikkalik fotomaterjal (sh olulisematest leidudest) jm illustratsioonid. Esmakordseltavaldatakse kõigi maalinnade reljeefi joonised ja nüüdisaegsed aerofotod. Saaremaa ja Muhu
muinaslinnuste uurimise ülevaates peatutakse professionaalse arheoloogia eelsel perioodil (18. saj lõpp – 19. saj I pool), baltisaksa koolkonnal (19. saj II pool – 20. saj algus, Tartu Ülikooli arheoloogiaalasel tegevusel, nõukogude perioodil (1945–1990) ning iseseisvuse taastamise järgsel ajajärgul. Seejärel antakse süstemaatiline ülevaade linnuste rühmitamisest
nende väliskuju ja asukoha järgi ning muinaslinnustega seonduvast terminoloogiast. Väljaande põhiosa kirjeldab Saare maakonna 14 muinaslinnust: Asva ja Ridala kindlustatud asulad; Mustla, Päälda ja Võhma ringvallid; Kaali, Paatsa linnamäegi ja Kärla Lihulinn; Kahutsi, Kaarma, Muhu, Valjala ja Kihelkonna maalinnad ning Purtsa Kooljamäed. Järgneb
ülevaade keskaegsetest linnustest (Soela, Pöide, Kuressaare ja Maasilinn).

Kalamaja muuseum

Kalamaja kogutud asjad

2018. aasta sügisel algatas Tallinna Linnamuuseum puitasumite lugusid uuriva ja talletava Kalamaja kogukonnamuuseumi loomise. Protsessi kaasati praegusi ja endisi kohalikke elanikke eri põlvkondadest. Raamatu kaante vahele on kokku kogutud vaid väike osa annetatud ja laenatud esemetest ja fotodest, millest igaüks räägib eri nurga alt sellest, kuidas eeslinna kitsastes oludes varem elati. Raamat annab võimaluse võrrelda, mis on asumi eluolus tänaseks muutunud.

Väljaande autor on Kalamaja muuseumi õppedisainer-kuraator Tuuli Silber, fotograaf Meeli Küttim ja kujundaja Rein Seppius.

Raamatut saab osta Kalamaja muuseumist.

Tartu Kunstimuuseum

Kujutav kunst Tartus 1960.aastatel

Autor: Mai Levin

Trükise kujundaja: Inga Heamägi

 „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel” on mahukas eesti- ja ingliskeelne trükis. Kataloogist leiab kunstiajaloolase ja näituse kuraatori Mai Levini põhjaliku ülevaate Tartu kujutavast kunstist ning hulgaliselt teoste reproduktsioone.”

Tartu Kunstimuuseum

Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost

Autorid: Indrek Grigor, Adam Mazur, Alise Tifentale

Trükise kujundaja: Alexey Murashko

1983. aasta 3. märtsil avati Tartu Fotoklubi eestvedamisel Tartu Kunstimajas esimene näitus sarjas „Naine fotokunstis“, millest sai hoobilt Tartu näituste ajaloo üks suurimaid menukeid. Sarja kuulusid kokku viis episoodi. Kõige populaarsem oli „Naine fotokunstis“ 1989. aastal, kui seda külastas nelja nädala jooksul 24000 inimest. Lood Tartu Kunstimaja ukse taga loogelnud järjekorrast ongi käesoleva raamatu algne impulss. „Naine fotokunstis“ näitust võib iseloomustada kui defitsiidi näitust.

Erootika oli NSVli avalikkuses taunitud ja naisteemalise näituse korraldamine nõudis omajagu poliitilist manööverdamist. Reaktsioonina sellele oli taasiseseisvumise aegse poliitilise meelsuse oluliseks osaks suisa karnevalilik vastandumine NSVLile, sealjuures ka selle puritaanlikkusele. Meediavabaduse kasvuga – 1989 hakkas ilmuma ajakiri Maaja, ajalehe Edasi esikaanel ilmus akt jne. – kaotas „Naine fotokunstist“ oma väärtuse defitsiidina ning näitus hääbus üheksakümnendate keskel.

Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum

Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism

Koostajad ja tekstide autorid: Sirje Helme, Fabio Cavallucci
Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule
Eesti keeles ja inglise keeles, illustreeritud

Raamat kaasneb näitusega „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“ Kumu kunstimuuseumis (01.12.2023–19.05.2024).

Ambitsioonika rahvusvahelise suurprojekti keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike loominguline dialoog. Näitus ja raamat toovad Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse tähtsamate liikmete Sandro Chia, Francesco Clemente, Enzo Cucchi, Nicola De Maria ja Mimmo Paladino loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud ja Rühm T loonud Raoul Kurvitza ja Urmas Muru teostega.

Kuigi sündinud teisel pool raudset eesriiet, on Kurvitza ja Muru külm ekspressionism – kunstnike endi antud nimetus – justkui Itaalia transavangardi põhjamaine peegeldus. Olulise põhimõttena propageerisid nii transavangard kui ka Rühm T subjektiivset, isiksuse ja emotsioonide keskset lähenemist kunstile, kunstniku täielikku loomingulist ja vaimset vabadust.

Eesti Kunstimuuseum 

Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 13 [18] 2023
Sarnasus erinevuses. Balti regionaalse kunstiajaloo perspektiivid

Peatoimetaja: Greta Koppel, PhD
Koostaja: Eda Tuulberg
Graafiline disain: Tuuli Aule (küljendus ja uuendatud makett), Mari Kaljuste (baasmakett)
Eesti ja inglise keeles, illustreeritud

Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste erinumber „Sarnasus erinevuses. Balti regionaalse kunstiajaloo perspektiivid“ on Eesti Kunstimuuseumi viis aastat (2021–2025) vältava uurimissuuna „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“ üks väljunditest.

Kõnealune uurimissuund on peamiselt seotud Kumu kunstimuuseumi uurimis- ja näituseprogrammi ühe keskse eesmärgiga – (ümber)mõtestada ja näidata nii Eesti kui ka laiemalt Ida-Euroopa sotsialismiaja kunsti ning see on pühendatud erinevate kultuuride ja geopoliitiliste mõjusfääride ristumiskohas asuvale Baltikumile. Uurimissuund on tinglikult jagunenud kolmeks suuremaks alateemaks: uued meediumid ja materjalid kunstnikupositsioonide kujundajatena, Baltimaade ja Ida-Euroopa naiskunstnikud ning aja- ja regiooniülesed seosed.

Käsitledes küll vaid väikest osa Baltikumi hilisnõukogude perioodi kunstiprotsessidest, pakuvad käesolevasse kogumikku valitud juhtumiuuringud ühelt poolt lisateadmisi Baltikumi kunstist, aga toovad loodetavasti esile ka võimalikke uusi perspektiive, mis aitavad kirjutada Nõukogude perioodi kunsti dialoogilist, kriitilist, uusi teoreetilisi lähenemisi rakendavat ja rahvusülest ajalugu.

Eesti Tervisemuuseum
Lapsesuu. Uudishimulikult inimesest

Autor: Eesti Tervisemuuseum
Trükise kujundaja: illustraator Liisa Kruusmägi, kujundas Uku Peterson

Raamatu “Lapsesuu. Uudishimulikult inimesest” väljaandmise idee kasvas välja Eesti Tervisemuuseumi näituselt „Lapsesuu”, mis sündis koostöös eri vanuses uudishimulike laste ja nende vanematega. Kuna kõik laste sisukad küsimused ja vaimukad ütlemised näitusele ei mahtunud, siis koondasime 70 neist selle raamatu kaante vahele. Tegemist pole lihtsalt kokku korjatud naljakate lapseütlustega, vaid sündinud on tore teadusraamat, kus lapsesuu saab ka asjalikud ja sisukad vastused.

Inimese päritolu ja kehasaladusi avavad naljakad või mõtlemapanevad küsimused panid ka kogenud muuseumitöötajad nii mõnigi kord kukalt kratsima ja asja hoopis teise nurga alt silmade vaatama. Tervisemuuseumi poolt lisatud selgitused ja kunstnik Liisa Kruusmägi meeleolukad illustratsioonid pakuvad lugemis- ja avastamisrõõmu nii lastele kui ka nende emadele-isadele, vanaemadele-vanaisadele. Raamatut olekski tore üheskoos lugeda, et vajadusel noorematele huvilistele inimeseks olemise kohta vastuseid leida ja selgitusi anda. Raamatusse valitud küsimuste raskustase varieerub lihtsast keerulisemateni. Raamatusse saab üles kirjutada ka oma pere laste küsimused ja vahvad tsitaadid, mida on õigel hetkel hea meenutada.

Raamatu ilmumisele aitasid kaasa Kersti Möldre, Ülle Kask, Kent Joosep, Gerda Taumann, Jelena Tšekulajeva, Marleen Soosaar, Jegor Jermakov, Ilona Stanitski, Katriin Kütt-Oad, Liisa Kruusmägi, Hille Saluäär, Eero Merilind, Uku Peterson ja Andres Arendi. Tervisemuuseum tänab kõiki lapsi, lapsevanemaid ja õpetajad, kelle uudishimu, küsimused ja tähelepanekud on selle raamatu aluseks.

Kõvakaaneline 157-leheküljeline raamat “Lapsesuu. Uudishimulikult inimesest” on huvitav ja väärt lugemisvara kogu perele. Saad selle endale soetada Tervisemuuseumist või hästivarustatud raamatupoodidest.