EMÜ Veebiajakiri

Eesti Meremuuseum

Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine

Autor: Feliks Gornischeff

Trükise kujundaja: Angelika Schneider

Baltisaksa maadeavastajate ekspeditsioonide kõrgaeg jäi ligikaudu kahesaja aasta tagusesse ajajärku. Samal ajal möödub 2024. aastal 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlase esimese osa avaldamisest. See atlas, mis koondas muuhulgas ka baltisaksa meresõitjate ekspeditsioonide tulemusi, oli aastakümneid üks usaldusväärsemaid ja üksikasjalikumaid mereatlasi, mida kasutasid hiljem mitmed tuntud meresõitjad ja kartograafid.

Raamat „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine“ („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) on Lennusadamas avatud samanimelise näitusega kaasnev kataloog, mis heidab läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt.

Eesti Meremuuseum

Nabakirjad 2 ehk teadusrännakud Arktikasse ja Antarktikasse

Autor: Alo Ervin, Andres Kollist, Andres Tarand, Anneli Poska, Edgar Karofeld, Enn Kaup, Indrek Park, Jaanus Hannes, Jean-Loup Marcel Rousselot, Jonne Kotta, Katrin Savomägi, Lauri Laanisto, Liivo Niglas, Maarja Kruusmaa, Mari Hunt, Maris Pruuli, Mart Varvas, Martin Liira, Olev Remsu, Peeter Kapten, Priit Tisler, Rein Vaikmäe, Riho Västrik, Riko Noormets, Robert Keith Headland, Tiit Pruuli, Timo Palo, Toomas Kokovkin, Tõnu Martma

Trükise kujundaja: Peeter Laurits

Raamat „Nabakirjad 2 ehk teadusrännakud Arktikasse ja Antarktikasse“ on juubeliväljaanne, tähistades Eesti Polaarklubi 40. sünnipäeva. Esimene Nabakirjad ilmus aastal 1992 sarjas „Maailm ja mõnda“. Raamatus heidavad arvukad autorid pilgu nii värvikatele ekspeditsioonidele kui igapäevaelule polaaraladel.

Hea lugeja, loodame, et see raamat annab sulle uusi teadmisi ning seda sirvides tekib sul endalgi soov polaaralasid lähemalt uudistama minna – nii virmalistega polaarööd kui ka kirkalt selge õhuga polaarpäeva, hingates seda erilist karget õhku. Ehk innustab see ka tulevasi polaaruurijaid just sellele valdkonnale pühenduma.

Eesti Maanteemuuseum

Ratsaradadest raudruunani. Uurimusi hobuajastu teedest ja liikuvusest – Eesti Maanteemuuseumi Toimetised nr 3

Koostaja ja toimetaja: Andres Seene

Kujundaja: Tiina Viirelaid

Maanteemuuseumi kolmandasse artiklite kogumikku koondatud uurijate ja õpetlaste tekstide kaudu saame teadmisi teedest, kommunikatsioonist, liikuvusest ning veoloomadest ajaloolise aja hakust kuni 20. sajandi alguseni.

Muinas- ja keskaegsetest olulisematest üle-eestilise tähtsusega taliteede trasside kujunemisloost ja nendega seotud hüpoteesidest kirjutab kogumiku avaartiklis Valdo Praust. Teises artiklis tugineb Tõnu Raid Henriku kroonikale ja Taani hindamisraamatule, et taastada 13. sajandi alguse ristijate võimalikke teekondi Eestis ajaloolise aja koidikul. Lisaks annab T. Raid kogumikus ülevaate ka Liivimaa ja Euroopa vanematest teekaartidest. Seda, kui kiiresti oli võimalik kesk- ja varauusaegse Baltikumi teedel ratsakulleril liikuda ja teateid ühest punktist teise viia, rekonstrueerib ajaloodoktor Juhan Kreemi artikkel. Muinsuskaitse ekspert Sille Raidvere hindab kõrtse ja postijaamu arhitektuuripärandi vaatepunktist. Marge Renniti artikkel selles kogumikus tutvustab reisimist Lääne-Euroopast Venemaale läbi Eesti alade 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel kahe reisimehe – Johann Bernoulli (1778) ja Augustus Bozzi Granville’i (1827) kirjelduste põhjal. Reisimist maanteedel ja raudteedel 19. sajandil ja 20. sajandi alguse oludes läbi kohalike baltisakslaste memuaaride refereerib professor Reet Benderi artikkel. Hobutranspordi ajaloo uurimisseisu nii meil kui mujal hindab kogumikus moderniseerumisest huvituv transpordiajaloolane Riho Paramonov. Tallinna ülikooli doktorant Karl Hein käsitleb inimeste suhtumist hobusesse ja loomakaitseseltside tegevust 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse Eestis. Vabadussõja ajal toimunud hobuste mobiliseerimist ja nende hoolduseks loodud veterinaarteenistust tutvustab kogumikus Kadri Talviku artikkel. Tartu Ülikooli doktorant Tambet Muide üldistab kogumiku lõputekstis kohalike elanike tasustamata teetöödel osalemise koormise pikka ajajärku Eesti ajaloos ning jälgib selle praktikaid laiemas ühiskondlike arengute kontekstis.

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

Palamuse kihelkonnakool. 200 aastat Palamuse kihelkonnakooli asutamisest. 150 aastat kihelkonnakoolimaja

Autor: Tiina Kivits ja Krista Sukk

Trükise kujundaja: Anneli Kenk / Saara Kirjastus

2024. aasta 4. jaanuaril möödus 200 aastat kihelkonnakoolihariduse andmisest Palamusel ja 17. augustil 150 aastat kihelkonnakooli õnnistamisest.

Nende tähtpäevade puhul andis muuseum välja trükise „Palamuse kihelkonnakool“, mis on 20 aastat tagasi ilmunud väljaande täiendatud trükk. See annab ülevaate Palamuse hariduselu ja kihelkonnakoolimaja ajaloost. Trükisest, mille kaant kaunistab pilt Kaarel Liimandi maalist „Palamuse kihelkonnakool“, saab teada, miks üldse hakati kihelkonnakoole looma, kes olid selle eestvedajad ning mida ja kuidas nendes koolides õpiti. Lisaks saab vastuse küsimustele, kes oli Lutsu „Kevadest“ tuntud Julk-Jüri algkuju, mis aastatel toimus nö Tootsi koolimajas õppetöö, kuidas kulges sellesse majja Palamuse muuseumi rajamine, missugune on olnud selle maja käekäik kuni tänase päevani jpm. Fotode põhjal saab aimu, milline pilt avaneb muuseumi külastajale ajastutruult sisustatud köstri eluruumides ja maja koolipoolses osas.

Eesti Arhitektuurimuuseum

Jalutuskäik Soolalaost Rotermanni kvartalisse

Tegelusvihik on Eesti Arhitektuurimuuseumi muuseumihariduse varamu täienduseks, pakkudes eelkõige põhikooli õpetajatele, aga ka teistele urbanistika ja arhitektuuri huvilistele. Sobib iseseisva programmi tegemiseks reaalses linnaruumis, pöörates samal ajal tähelepanu meid ümbritsevale keskkonnale ja tutvustades ka hulka arhitektuuriga seotud mõisteid.

“Jalutuskäik Soolalaost Rotermanni kvartalisse” teemad sobivad hästi nii ajaloo-, matemaatika ja kunstiõpetuse tundi, aga ka loodusainete või liikuvustundi. Sobib ka elukestva õppe osaks – mida on järjest restaureeritud ajalooliste hoonetega ja uute arhitektuuripärlitega elava loomuga linnakvartalist õppida.

Vihiku märksõnad on Rotermannide perelugu, arhitektuur, joonestamine, ajalugu, kaubateed ja soolaladu, ehitusmaterjalid, pärandi hoidmine ja muinsuskaitse.

Trükise saab muuseumipoest soetada ja ka iseseisvalt oma koolitundides või kolleegidega ühisüritustel kasutada, julgustame ülesandeid kasutama teisteski ajaloolistes linnaruumides.

Eesti Mälu Instituut

Eesti Mälu Instituudi toimetised 4 (2024): Põgenemine Eestist Rootsi Teise maailmasõja ajal

Toim. Hiljar Tammela, Meelis Maripuu

Teise maailmasõja aastatel põgenes Eestist Läände ühtekokku hinnanguliselt 70 000 – 80 000 inimest, mis teeb sellest meie ajaloo ühe suurima rändelaine ja ühe olulisima lähimineviku sündmuse, mis avaldas otsest mõju väga paljude inimeste elusaatusele.

Kuna põgeneti enamasti varjatult, suuliste kokkulepete alusel ja otsese ohu tingimustes, ei ole meil selle kohta võtta arhiiviallikaid, mida inimeste massirände uurijad tavapäraselt kasutavad: nimekirju lahkunutest lähtekohas ja saabunutest sihtkohas. Aastakümneid on põgenemist uuritud tuginedes peamiselt mälestustele, mis annavad küll väga hea ülevaate üksikisiku või pere põgenemisteekonnast, kuid mille pinnalt on raske luua üldpilti.

Selle kogumiku seitse artiklit toovad lugejani uut teavet Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi põgenemise kohta, mis pärineb peamiselt välisallikatest. Kogumikus on kasutatud arhiivimaterjale, mis on saanud vabalt kättesaadavaks alles viimastel aastatel. Autorid avavad suure põgenemise seni tundmatuid või vähekäsitletud tahke, käsitledes muuhulgas sihtkohariigi olusid ja valikuid. Tegemist on esimese uurimusliku artiklikogumikuga, mis on pühendatud just Teise maailmasõja aegse Eestist Rootsi põgenemise temaatikale.

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024, 288 lk. Artiklite kogumik on eesti ja inglise keeles.

Raamat on saadaval Tartu Ülikooli kirjastuse veebipoest.

Muinsuskaitse aastaraamat 2023

Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku möödunud aasta 2023 kultuuripärandi valdkonnas. Trükisest leiab teemasid nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka tehnoloogia ja keskkonna rubriikidest. Lisaks möödunud aasta suurematele restaureerimistöödele ja uhkematele leidudele leiavad kajastamist päevakajalised teemad nagu Estonia teatri juurdeehitus või tehisintellekti kasutusvõimalused muuseumides ja muinsuskaitses. Aastaraamat on ilmunud alates 2004. aastast Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna koostöös.

2023. aastat kokku võtva aastaraamatu toimetaja on Liina Jänes, keeletoimetaja Anett Pillmann ja kujundaja Tuuli Aule.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Uneversum. Rütmid ja ruumid

Koostaja: Sandra Nuut

Trükise kujundaja: Ranno Ait

Trükise sisu kirjeldus: Trükis “Uneversum. Rütmid ja ruumid” kaasneb samanimelise näitusega, mis oli avatud 27.10.2023-7.04.2024. Kui näitus keskendub radikaalsete ideede ja traditsioonilise igapäeva põnevale vahekorrale magamiseks mõeldud ruumide, keskkondade ning aja ja ajanäitajate kaudu, siis trükises avavad mõned näitusel osalenud kunstnikud, disainerid ja kirjutajad näituse eri tahke, lähtudes oma tegevusvaldkonnast ja uurimusest. Trükis koondab “Ukroonia manifesti” ja nelja pikemat esseed, nagu Helga Schmidi “Ukroonia, ajaline utoopia. Essee sünkroonimisprosessidest ja alternatiivsest ajast”, David Reinfurti “Screen, saver”, Tõnis Jürgensi “Une kontuurid” ja Sandra Nuudi “Voodi kui idee”. Lisaks artiklitele on trükises Anu Vahtra pildistatud valik näitusevaateid.

Rohkem andmeid veebipoes

Eesti Tervisemuuseum

Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest

Autor: Anna Rinaldo

Trükise kujundaja: Angelika Schneider

Käesolevasse raamatusse kogutud näited ja lood pakuvad lugejale populaarteaduslikus võtmes killukest eestlaste sotsiaalajaloost. Ühiskondlikku raamistusse asetatud kogemuslood aitavad mõista, kas ja mille poolest erinevad toonased kehalised kogemused, nagu sünnitus, haigused, nälg või arstilkäik tänastest. Ajaliselt jälgib raamat peamiselt 20. sajandi kogemusi ja tervisega seotud maastikke, hüpates aeg-ajalt siiski rikastavate nüansside järele nii eelnevasse kui ka järgnevasse sajandisse.

Tartu Linnaajaloo Muuseumid

Linnakodaniku muuseumi värviraamat 

Illustratsioonid: Pia Hanslep

Tekstid: Marge Rennit

Küljendaja: Helen Puistaja

Alates 2024. aasta sügisest saavad linnakodaniku muuseumi väikesed külalised meie ekspositsiooniga tutvuda kaunilt kujundatud ja trükitud laste majajuhi abil. Selline muuseumi tutvustav raamatuke koostati juba aastaid tagasi, aga nüüd said joonistused uue kuue ja raamat uue kujunduse. Külastajate soovidele vastu tulles on värviraamat lisaks kohapeal kasutamiseks nüüd müügil ka muuseumipoes.

Värviraamatus on kaunid muuseumi interjööri kujutavad illustratsioonid ja neid täiendavad asjakohased ja sisukad infokillud. Loodetavasti õpivad neid lugedes midagi uut nii suured kui väikesed!

Tartu Linnaajaloo Muuseumid

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum/19th Century Tartu Citizen´s Home Museum

Tekstid: Marge Rennit, Maarja Leedjärv

Küljendaja: Helen Puistaja

Aastakümnete jooksul on linnakodaniku muuseumi külastajad korduvalt uurinud, kas poleks võimalik kaasa osta mõnda muuseumi oma raamatut, mis maja ajalugu ja muuseumi tegevust tutvustaks. Nüüd oleme külastajate soovid ellu viinud ja saame kaasaostmiseks pakkuda kakskeelset muuseumitrükist. Eesti- ja inglisekeelne raamat annab ülevaate hoone ajaloost, muuseumi loomisest ja tegevusest. Teksti täiendavad rohked fotod ja illustratsioonid.

Tallinna Linnamuuseum. Kalamaja muuseum

Kalamaja kokaraamat

Autor või koostaja: Maibel Napa

Trükise kujundaja: Angelika Schneider

Kalamaja muuseum on koos kogukonna inimestega koostanud „Kalamaja kokaraamatu“. Kõik retseptid raamatus on jagatud muuseumile kohalike inimeste endi poolt. Raamat algab Anu Kannikese kirjutatud ajaloolise ülevaatega, mis avab kohaliku toidukultuuri ajalugu laiemalt ning on suurepärane sissejuhatus elanike jagatud retseptidele. Enamik neist on üles pildistatud kodudes, millest mõni on endiselt Kalamajas, mõni aga kaugemal, kus Kalamaja meenutavad road endiselt hubasust loovad. Mõnelt fotolt leiab lauanõud, millega on lauda kaetud juba aastakümneid. Mõned on aga üles võetud Kalamaja muuseumi suvises aias, elutoas ning köögis.

Raamatus on kakskümmend kaheksa retsepti seitsmeteistkümnelt autorilt. On retsepte, nagu näiteks vanaema Bertha Marie piparmündipräänikud ja marineeritud angerjas, mis jäänud inimeste meeltesse ka siis, kui elutee on neid Kalamajast eemale viinud ning mille maitse viib soojadesse lapsepõlvemälestustesse. On roogi, nagu Napoleoni kook ja spinatisupp, mida juba mitu põlvkonda Kalamajas valmistatud. Samuti leidub täitsa uusi retsepte, näiteks täistaimsed sõrnikud õunte ja soolakaramellikastmega ning retsepte, mis on Kalamajja kaasa toodud kaugemalt: Võrumaalt, Mehhikost, Ukrainast ja Brasiiliast. Praeguseks on ka need, näiteks kaerakiisla ja chilaquiles saanud osaks Kalamaja maitsest.

„Kalamaja kokaraamat“ on osa Tallinna Linnamuuseumi kokaraamatute sarjast, kus on ilmunud juba „Peeter I kokaraamat“.

Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Linnamuuseumi Toimetised nr 3 2024. Uurimusi Tallinna ajaloost

Koostaja ja toimetaja: Pia Ehasalu

Autorite kollektiiv: Ants Hendrik Liivak, Monika Reppo, Mirey Rütman, Martin Malve, Triin Kröönström, Lauri Suurmaa, Liis Pählapuu, Pia Ehasalu, Kadi Polli, Risto Paju, Jaana Päeva, Lauri Frei

Kujundaja: makett Anne Järvpõld, küljendus Rein Seppius

Tallinna Linnamuuseumi Toimetised nr 3 (2024) jätkab Tallinna Linnamuuseumi poolt 2019 aastal algatatud uuemas formaadis artiklite kogumiku põhimõtet, eesmärgiga käsitleda süvendatult Tallinna ajalugu ning Tallinna Linnamuuseumi esemelist pärandit akadeemiliste uurimuste kaudu.

Tallinna Linnamuuseumi Toimetised nr 3,  alapealkirjaga Uurimusi Tallinna ajaloost, on nn VARIA number, mis sisaldab artikleid erinevatel teemadel. Temaatiliselt on kogumik jaotatud kolmeks blokiks: ARHEOLOOGIA, AJALUGU JA VISUAALKULTUUR. Uus rubriik on PERSOON, kus seekord leiab käsitlemist Tallinna Linnamuuseumi kunagise teaduri, muusikaajaloolase ja helilooja Hillar Saha huvi tehiskeele – esperanto vastu (Lauri Frei). Kopsaka panusega arheoloogia rubriik käsitleb nii hiliskeskaegsete sulamite koostist Jahu tänav 6 leidude näitel (Ants Hendrik Liivak), 17. sajandi arheoloogilist klaasi (Monika Reppo), arheoloogilisi mänguasju Tallinna Linnamuuseumi kogus (Mirey Rütman) kui ka 18. sajandi Tallinna matusepaikade lahkamistunnustega koljusid (Martin Malve).

AJALOO rubriigist leiame Triin Kröönströmi põhjaliku artikli Tallinna maalijatetsunfti skraades kajastuvatest muudatustest meistrite õigustes ning nende võimalustest tegutseda väljaspool tsunfti. Lauri Suurmaa valgustab meid oma artiklis Tallinna ööelu reglemendist ning öövalvurite ülesannetest keskajast alates. Samasse rubriiki mahub ka Liis Pählapuu artikkel Ants Laikmaa ateljeekooli algusaegadest. VISUAALKULTUURI teemabloki avab Risto Paju artikkel Vene 6 raidportaali polükroomiast. Pia Ehasalu ja Kadi Polli ühendartikkel püüab rekonstrueerida Hueckide perekonna maalikogu 18.-19. sajandil. Jaana Päeva artikkel tutvustab kohalike käekottide arengulugu disaineri vaatenurgast.

Pea 300 leheküljeline 11 artikliga kogumik võiks pakkuda huvi nii erialaspetsialistidele kui Tallinna ajaloost süvendatud huvi tundvale lugejale.

Kirjastus Tänapäev, Tallinna Linnamuuseum

Kõlvatu Tallinn

Raamatu koostajad: Made Isak, Madli Vanamölder

Kujundaja: Angelika Schneider

Raamatu „Kõlvatu Tallinn“ lehekülgedel joonistub välja, kuidas on kujunenud ja muutunud arusaamad seksuaalnormidest Lübecki linnaõiguse aegadest taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastateni.

Tallinlaste seksuaalkäitumist läbi ajaloo ei ole pärast Heino Gustavsoni keegi nõnda ülevaatlikult uurinud. Seega on käesolev raamat väärtuslik materjal, mis ühelt poolt avab lugejale uusi tahke Tallinna ajaloost, puudutades samal ajal mitmeid praegugi valulikke teemasid ühiskonnas.

Raamatust saab muuhulgas teada, mida tähendab hooramine, kuidas elasid ja töötasid prostituudid erinevatel aegadel ning kes olid prostituutide kunded. Kuidas on prostitutsiooni reguleeritud ja millised suguhaigused levisid. Siit leiab vastused küsimustele, mis asutus oli Punane Klooster, mida tehti Mustas Kassis, mida pandi kirja hooranimekirjadesse, kuidas karistati „au kaotanud“ naist, mitu korda saadeti 1930. aastate kurikuulus pornopiltnik Ned de Baggo Tallinnast välja.

Hoolimata sellest, et meid ümbritsev tänapäeva maailm on ülimalt seksualiseeritud, on seksuaalsus endiselt sageli tabuteema. Loodame, et see raamat aitab kaasa nende tabude mõistmisele ja ehk ka nende vähendamisele. Kuigi seks ja selle ost-müük on sajandite jooksul jäänud paljuski samaks, on oluliselt muutunud ühiskondlikud arusaamad sellest, mis on „normaalne“ ja mis häbimärgistatud. Siinkohal tuleb meeles pidada, et kuigi pealkirjas esineb sõna „kõlvatu“, ei anna selle raamatu autorid ega koostajad hinnanguid. Küll aga on sääraseid hinnanguid antud minevikus.

Raamat koondab erinevat uurimust ja seksuaalsusega seotud teemat läbi aegade, artiklite autorid on Madli Vanamölder, Made Isak, Kaarel Vanamölder, Inna Jürjo, Jaak Juske, Martin Malve, Mati Laur, Ando Pajus, Risto Paju, Siobhán Hearne, Kalmer Mäeorg, Kaie Kivisilla, Lauri Õunapuu, Terje Toomistu ja Ardo Ranne.

Tallinna Linnamuuseum

Teekond laste maailmaruumi. Väike tundetarkuse kogumik suurtele

Autorid: Anna-Liisa Tiisma, Jaanika Reinik, Jane Meresmaa-Roos, Kätlin Valge, Maili Liinev, Merit Lage, Pille Murrik, Sireli Uusmaa, Tanel Jäppinen

Koostaja: Kadri Toomsalu

Kujundaja: Tuuli Järmut

Illustratsioonid: Gertu Kallas

Raamatu formaat: A5, pehmekaaneline, 80 lk

Lühitutvustus: Lastemuuseum Miiamilla uus raamat “Teekond laste maailmaruumi. Väike tundetarkuse kogumik suurtele”  koondab väärt ekspertnõuandeid ja on kasulik lugemine igale täiskasvanule ka lastemuuseumi külastamata. Raamatu eesmärk on muuta vanemlus lihtsamaks, mängulisemaks, tuua igapäevaellu sujuvust ja aidata luua lapsega mõlemat poolt austav ning tugev suhe. Selleks kutsusime appi vanemlusnõustajad, psühholoogid, psühhoterapeudid ja koolitajad, kes raamatukaante vahel annavad hulganisti praktilisi näpunäiteid.

Eesti Rahva Muuseum

ERMi lugu. Kõik sai alguse suurest unistusest / Our Story. It All Began with a Big Dream

Autor: Tuuli Kaalep

Trükise kujundaja: Erik Teemägi

Rõõmsavärviline raamat räägib ERMi loo – alustades 19. saj lõpust ehk  ajast enne muuseumi sündi ning liikudes läbi kogu 20. sajandi välja tänasesse – moodsasse ja kaasavasse muuseumisse.

Eesti Rahva Muuseum

Rahvarõivaste valmistamise juhend. Tartu-Maarja naine

Autor: Anu Isküll, Ellen Värv

Trükise kujundaja: Jane Liiv

Juhend Tartu-Maarja naise rahvarõivakostüümi valmistamiseks koos lõikeskeemide ja mustritega.

Eesti Rahva Muuseum

Heimtali muuseumi varasalvest. Eesti Rahva Muuseumi kalender 2025

Autor: Tuuli Tubin-McGinley, Jane Liiv

Trükise kujundaja: Jane Liiv

ERMi Heimtali muuseumi kogusid tutvustav värvirõõmus seinakalender.

Eesti Rahva Muuseum koostöös Adam Mickiewiczi Instituudiga

Kaotatud hing

Autor: Olga Tokarczuk

Trükise kujundaja: illustraator Joanna Concejo

Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Olga Tokarczuki mõtisklus ajast, inimesest ja kiirustamisest ning sellest, mis on elus päriselt oluline.

Eesti Vabaõhumuuseum

Kadrina jaamast Rasina kirikuni. Artikleid maaarhitektuuri ajaloost. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 8

Autor: Hanno Talving

Trükise kujundaja: Irina Tammis

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste 8. köide koondab kaks artiklit muuseumi pikaaegselt teadurilt Hanno Talvingult. Esimene käsitlus vaatleb nii Kadrina jaama kui ka teiste Balti raudtee jaamade hoonestuse varasemat ajalugu, toetudes mh Venemaal leiduvatele allikatele. Teises artiklis uuritakse, mil viisil leiti 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimunud ümberkorralduste mõjul esialgse otstarbe minetanud kõrtsihoonetele ja magasiaitadele uus kasutus. Põhjaliku arhiivitöö najal avavad need artiklid ühiskondlike hoonete ajaloo küsimusi ja toovad välja üllatavaidki momente Eesti arhitektuuriloos.

Viljandi Muuseum

Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu

Koostaja ja autor: Janis Tobreluts

Kaasautorid: Reet Pius, Jaak Pihlak, Heiki Raudla ja Maret Tomson

Toimetaja: Ain-Andris Vislapuu

Trükise kujundaja: Herki Helves

Raamat annab esmalt ülevaate Viljandi linna ja kihelkonna kalmistutest. Kõige rikkalikuma ajalooga on neist Viljandi Vana kalmistu. Seal püstitatud kaunid hauatähiseid leiavad käsitlemist peatükis „Kunst Viljandi Vanal kalmistul“. Kõige mahukama osa trükisest moodustavad aga Viljandi Vanale kalmistule maetud silmapaistvate isikute elulood.

Sihtasutus Virumaa Muuseumid

Merel silmad, metsal kõrvad. Karepa-Rutja suvitajad ja looming 19. sajandi lõpust 1970. aastateni

Autor: Liis Pählapuu
Kujundajad: Marje ja Martin Eelma, Tuumik Stuudio
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda

Trükis „Merel silmad, metsal kõrvad” (110 lk) annab ülevaate suvituselust Karepal ja Rutjal eelkõige läbi kultuuritegelaste ja kunstnike loomingu ning mälestuste keskendudes 1950.-1970. aastatele. Loomulikult on oluline koht Richard Sagritsal ja tema sünnikodul Kalame talul. Raamat on rikkalikult illustreeritud sisaldades pildimaterjali erakogudest, kunstigaleriidest ja muuseumidest. Kõige enam teoseid on publitseeritud Virumaa Muuseumide kunstikogust, kus on hoiul mahukas kollektsioon Richard Sagritsa töid. Liis Pählapuu on kogunud toonaste kultuuritegijate ja nende järeltulijate mälestusi, mis annavad tunnistust nii sulnist suvituselust kui ka aastakümnete jooksul aset leidnud muutustest. Tema sõnutsi on „Karepa-Rutja puhkajate lood täis mälestusi inimlikust ihast lihtsate vabaduste järele, oskusest ka olude kiuste elu nautida – leida oma kese loomingus, rajada väike suvila isikliku paradiisina, joosta alasti merre“.

Toetas Kultuurkapital.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM)

Sügaval soos – eoste teke / Down in the Bog – Sporulation

Autor: toimetaja Karolin Tampere, toimetaja abi Brigit Arop

Trükise kujundaja: Laura Merendi

Trükise sisu kirjeldus:

„Sügaval soos – eoste teke“ on 2024. aasta suvel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimunud samanimelise näituse kataloog, mille koostas näituse kuraator Karolin Tampere. Näitus „Sügaval soos – eoste teke“ oli kohtumispaik, kus jagati teadmisi Eesti ja teiste riikide soode kohta, rõhutades vajadust rohkema tähelepanu ja hoole järele, mida nad meilt vajavad. Näitusega kaasnenud kataloog koondab põhjalikku kuraatori saateteksti, kunstnike lühibiograafiaid, teoste tutvustusi tekstis ja pildis ning näitusega kaasnenud publikuprogrammi tutvustust.

Saaremaa muuseum

Maavalitsemine Saaremaa moodi. Saare maakonna volikogu ja maavalitsus 1917–1940. Saaremaa muuseumi toimetised 15.

Autor Endel Püüa

Toimetaja Olavi Pesti

Kujundaja Ain Vares (Logolife OÜ)

Väjaandja/kirjastaja Saaremaa Muuseum SA

Saaremaa muuseumi kauaaegse direktori uurimus Saare maakonna volikogu ja maavalitsuse ajaloost iseseisva Eesti Vabariigi perioodil keskendub maakonnanõukogu (pro volikogu)

ja -valitsuse kujunemisloole ja edasisele arengule ning koosseisudele ja struktuurile, kuid annab ühtlasi värvika ja igakülgse ülevaate siinse maavalitsemise kõigist tahkudest, sh kõigi allasutuste tööst ja arengust. Jätkuloona esitatakse lühiülevaade Saare maakonna valitsemisest Saksa ja Nõukogude okupatsioonide ajal ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Ligi poole raamatu mahust moodustab Saaremaa võimu- ja valitsusorganite liikmete biograafiline leksikon, mis sisaldab 109 isiku lühibiograafiad.

Uurimus põhineb Eesti Rahvusarhiivis, Saaremaa Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis ja mitmel pool mujal säilitataval arhiivimaterjalil ning omaaegsel ajakirjandusel ning on illustreeritud ligi 220 fotoga.

Raamatu ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.

Tartu Linnaajaloo Muuseumid

Herbert von Blanckenhagen. Maailmaajaloo serval. Meenutusi vanalt Liivimaalt 1913-1923. Tartu: Tartu Linnamuuseum, 2024.

Tõlkis ja kommenteeris Agur Benno, toimetas Toomas Hiio, kujundas Peeter Paasmäe.

Liivimaa aadlik Herbert von Blanckenhagen (1892–1985) jutustab mälestustes oma veidi enne I maailmasõja algust alanud üliõpilasajast Tartus, 1917. aasta Vene revolutsioonidest ja 1918. aasta Saksa okupatsioonist ning võitlustest Balti Landeswehri ridades aastatel 1918–1920. Loo keskpunktid on üliõpilaselu korporatsioonis Livonia, mõisapidamine Lõuna-Liivimaa rüütlimõisates ning relvavendlus, võidud ja sõjaseiklused, teisalt kaotused, vägivald ja surm võitlustes bolševike ning vahepeal ka Eesti ja Läti sõjavägede vastu. Sündmusi raamistavad suur, lugematute nõbudega aadlisuguvõsa ja perekonnaasjad ning Liivimaa loodus, mis on kaunis aastaajale vaatamata.

SA Eesti Kunstimuuseum

Ülo Sooster

Koostajad ja toimetajad: Liisa Kaljula, Elnara Taidre

Tekstide autorid: Julia Tatiana Bailey, Liisa Kaljula, Kadri Mägi, Aare Pilv, Jane A. Sharp, Elnara Taidre, Andreas Trossek

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

304 lk, kõvad kaaned

Eesti keeles ja inglise keeles, illustreeritud

Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Mikkeli muuseum

Raamat on pühendatud Ülo Soosteri 100. sünniaastapäevale ja kaasneb näitusega „Sooster 100. Vaade erakogudest“ Mikkeli muuseumis (18.10.2024–04.05.2025).

Käesolev raamat pole näituse kataloog, vaid sügav sissevaade Soosteri loomingu erinevatesse aspektidesse, püüdes analüüsida kunstniku loomingut nii oma ajastu keerulises kontekstis kui ka praegusest vaatepunktist, 21. sajandi uurija/vaataja perspektiivist. Me teame, et iga põlvkond kirjutab ajalugu üle. Kunstnike käsitluses vastab see veel rohkem tõele, sest muutunud ühiskond omab mõnevõrra teisi väärtusi ja otsib vastuseid teistele küsimustele, kuid tõeliselt suur kunstnik, nagu seda on Ülo Sooster, pakub erinevaid ja järjest uusi vastuseid ja sügavaid elamusi ka temast järjest kaugemale jäävatele põlvkondadele.

Uued teemad ja vaatenurgad, millega artiklite autorid täiendavad seniseid teadmisi kunstniku elust ja loomingust, võimaldavad interpreteeringuid, mis oluliselt laiendavad varasemat esitusviisi. Samuti on oluline suur reproduktsioonide arv raamatus, nende hulgas on kindlasti mitmeid töid, mida kohalik publik seni näinud pole ja mille kohta ka seni täpsem teadmine on puudunud.

SA Eesti Kunstimuuseum

Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum

Koostaja ja toimetaja: Anders Härm

Tekstide autorid: Anders Härm, Eero Epner, Kristi Kongi, Kädi Talvoja

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

320 lk, kõvad kaaned

Eesti keeles, kokkuvõte inglise keeles, illustreeritud

Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum

Tallinn 2024

Raamat kaasneb näitusega „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“ Kumu kunstimuuseumis (06.12.2024–13.04.2025).

Näitus ja seda täiendav raamat pakuvad põhjaliku sissevaate Eesti ühe kõige mitmekülgsema ja mõjukama maalikunstniku Enn Põldroosi (snd 1933) loomingusse. Põldroosi on eesti kunstiajaloos peetud seiklushimuliseks kunstnikuks, kes on katsetanud väga erinevate maalimismaneeride ja -viisidega ning kelle käekiri on alates 1950. aastate lõpust, mil ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas ja kohalikus kunstipildis esile kerkis, muutunud lugematuid kordi. Kõrge vanuseni välja on ta ikka eksperimenteerinud – mitte just liialt kahemõõtmeliselt pildipinnalt irdudes, vaid pigemini selle raamides. Käesolev raamat keskendub mitte stiilide paljususele, vaid hoopis nendele vahel rohkem, vahel vähem varjatud pidepunktidele, kinnismotiividele ja ka žanritele Põldroosi loomingus, mille juurde kunstnik ikka ja jälle tagasi pöördub. Raamat sisaldab ka 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta algul läbiviidud põhjalikku intervjuud kunstnikuga.

„Olen korduvalt püüdnud oma elu uuesti alustada, kuid alati jõudnud samade tõdede uuestiavastamisele,“ on Enn Põldroos ise oma loometee kohta öelnud.