// Kaante vahel

Kaante vahel märts – detsember 2020

Tartu Linnaajaloo Muuseumid

Pühakutest patusteni Tartu ajaloos. Tartu Linnaajaloo Muuseumide aastaraamat 2019, nr 22

Autorid: Marge Rennit (koostaja), Nele Dresen, Siim Lill, Jens Raevald, Kristi Musteikis, Maarja Vaino, meeli Väljaots jt (artiklite autorid).
Trükise kujundaja: Peeter Paasmäe

Kogumikus leidub erinevaid Tartu aja- ja kultuuriloole pühendatud kirjutisi. Nele Dresen teeb ülevaate 1980ndate lõpus ja 1990ndate esimesel poolel muinsuskaitseliikumisest välja kasvanud taarausuliste liikumisest Tõlet ning Siim Lill vaatleb esoterismiuuringute ajalugu ja luuletaja Ernst Enno loomingu
seost esoteerikaga. Jens Raevald uurib prostitutsiooni levikut Tartu erinevates piirkondades 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Politseivalitsuse
andmetele tuginedes võib väita, et Ülejõe oli linna teiste piirkondadega võrreldes Tartu prostitutsiooni keskus. Uurimuste rubriigi lõpetab Kristi
Musteikise kirjutis, mis toob selgust kahe Tartu tuntud kohviku ja nende omanike, Luchsingeride ja Wernerite perekonna loos.  

Pikemalt peatutakse kirjandusmuuseumide teemal: Maarja Vaino arutleb kirjanike muuseumide vajalikkuse üle ning Meeli Väljaots teeb ekskursi Oskar Lutsu
majamuuseumi ajalukku selle külalisraamatute põhjal.

Kogumiku lõpetavad ülevaated muuseumi tegevusest ja kogude täiendusest aastatel
2017–2018.  

Pühakutest patusteni Tartu ajaloos

Eesti Maanteemuuseum

Eesti teerajajad. Meistreid ja masinaid teedeajaloos

Autor/koostaja: Andres Seene

Trükise kujundaja: bynew.co

Teedeajalugu, eriti selle kaasaegsemas tähenduses, on suuresti tehnikaajalugu. Seetõttu pole üllatav, et suure ja väljapaistvama osa Eesti Maanteemuuseumi kollektsioonist moodustab just teemasinate kogu. Käesolevas raamatus tõstetakse esile masinaid, seadmeid ja mehhanisme, mis on Eesti teedeajaloo kontekstis unikaalsed ja mille sündi on kohalikud meistrid enam panustanud. Käsitlemist leiavad Eesti teehöövli toomise traditsioonid viimase sajandi vältel, samuti kohalikud arendused teede talihoolde valdkonnas ning mitmed teised meil rakendamist leidnud masinad, seadmed ja mehhanismid. Viimase sajandi jooksul Eesti teedel toimunud muutustele on oma loova mõtte, töö ja otsingutega kaasa aidanud paljud inimesed. Trükise eesmärgiks on teadvustada ja väärtustada nende teerajajate rolli ja pärandit.

Lisaks põhitekstile ja vanadele reportaažikatketele ajakirjandusest, leiab huviline raamatust üle 150 temaatilise foto ja joonise, millest enamik pärineb Eesti Maanteemuuseumi kogust.

„Eesti teerajajad“ on omalaadseks järjeks nii sisu, formaadi kui kujunduse poolest 2019. aastal ilmunud raamatule „Masinate valitsemine“, mis koondab kaasaegsete mälestusi, dokumente ja fotovaateid Eesti inimeste autokasutuskogemustest läbi 20. sajandi. Autotranspordi arengule on olnud iseloomulik, et sisepõlemismootoril põhineva liikumisviisi levikule ei jõudnud sobiv liiklustaristu teedeehituse näol sama kiirelt järele. Nii on autotranspordi areng ja selleks vajaliku taristu arendamisega seonduvate tööde mehhaniseerimine olnud omavahelises tihedas seoses, mida tänane liikleja enam vahetult ei pruugi tunnetada.

Mõlemad trükised on valminud seoses 2019. aastal Eesti Maanteemuuseumis avatud uue näitusekeskkonnaga „Masinahall – masinate valitsemine“, pakuvad huvilistele täiendavat teavet.

Eesti teerajajad

Eesti Vabaõhumuuseum / Tammerraamat

Eesti talu. Uuem taluarhitektuur 1850-1950

Autor: Heiki Pärdi

Trükise kujundaja: Andres Tali

Käesolev raamat annab põhjaliku ülevaate saja aasta jooksul toimunud muutustest Eesti talumajade ehitamises ja arhitektuuris.

Saame teada, mida tõi maaelus kaasa talude väljaostmine mõisaomandusest ning nende iseseisvumine ning kuidas kohanes põline rehemaja uute nõudmistega.

Suur ülevaade on talude õuedest ja õuehoonetest, millest kõige silmapaistvamad maa- või paekivist ehitatud karjalaudad ja tallid.

Seni vähetuntud teemana on sisse toodud ka eri aegadel toimunud arhitektuurivõistlused uute sobilike taluelamute ja teiste hoonete projektide saamiseks.

Eraldi peatükid on pühendatud kahele eripärase arenguga piirkonnale: Põhja-Eestis asuvatele Palmse mõisavalla taludele ja Muhule kui ühele kõige omapärasemale taluarhitektuuri piirkonnale Eestis.

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega ja pakub nii äratundmis- kui avastamisrõõmu Eesti kodudest, kus on elanud meie esivanemad ja kus nii mõnigi kord elame ka meie.

Raamat on sündinud Eesti Vabaõhumuuseumi ja kirjastuse Tammerraamat koostöös.

Eesti talu

Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu Ülikooli raamatukogu

Karl Morgenstern 250. Qui vult, potest

Koostaja: Jaanika Anderson

Toimetajad: Jaanika Anderson, Janika Päll, Moonika Teemus, Ivo Volt

Trükise kujundaja: Peeter Paasmäe

Kogumik on koostatud Saksamaalt pärit õpetlase Johann Karl Simon Morgensterni (1770–1852) 250. sünniaastapäevaks, keda võib pidada Eesti humanitaaria rajajaks. Teadusmaailmas juba tunnustust leidnud mees jõudis Tartu ülikooli 1802. aastal ning asus siin tegutsema klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professorina, Tartu ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi juhina. Jätnud tagaplaanile nooruses seatud eesmärgid teaduses, sai Morgenstern Tartus oluliseks kultuurivahendajaks, kes rääkis kaasa taasavatud ülikooli kujundamises ja hariduselus laiemalt. Käesolev kogumik aitab leida Morgensterni jälgi nii Tartus ja Eestis ning kui ka Euroopa humanitaarias.

Raamatu autorid on Mare Rand, Janika Päll, Malle Erme, Dorothee von Hellermann, Moonika Teemus, Inge Kukk, Jaanika Anderson, Jürgen Barkhoff, Ivo Volt, Lea Leppik, Epi Tohvri, Juhan Maiste, Lucas Hafner, Kadri Tammur, Henn Käärik, Kristiina Tiideberg.

Karl Morgernstern 250. Qui vult potest

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Asja uuritakse / All things considered 2019

Vaata ringi / Look around 2020

Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna aastakiri. Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on see, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitöö-praktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale. Pärandtehnoloogia-uuringutes  ühinevad praktilised oskused teoreetiliste teadmistega traditsioonilistest  tehnoloogiatest. Oskustepõhine lähenemine aitab uuritavate esemete tehnilistest tahkudest paremini aru saada. 

Studia Vernacula avaldab uurimuslikke artikleid, praktilistel töödel põhinevaid analüüse, raamatututvustusi ja asjakohaste teoreetiliste artiklite tõlkeid, mis aitavad kaasa pärandtehnoloogia rakendamisele, sellest kõnelemisele ning asjaomase võrgustiku arendamisele. Studia Vernacula eesmärgiks on mõtestada pärandtehnoloogiat kui ühtaegu tehnilist ja intellektuaalset tegevust.

2020. aasta Studia Vernacula alapealkiri on „Vaata ringi / Look around “. Kui me soovime mõista ja mõtestada oma kultuuripärandit ning seda loovalt edasi arendada, on meil vaja osata seda paigutada ka laiemale regionaalsele ja globaalsele taustale. Just sellega seekordse numbri kaastööd ühel või teisel moel ka tegelevad. Lugeda saab teoreetilisi mõtisklusi tegemiskesksest uurimisest ja kehalisest teadmisest, taimedega värvimisest vanal ja uuel viisil, Bengali lapsetekkide transformatsioonist muutuvas maailmas, tõlkeartikleid Vana-Liivimaa saunadest ja palkmajakaunistustest, aga ka nelja võlliga kiige ehitusest ja erialaajakirjadest. Lisaks ülevaated läinudsügisesest käsitööteaduse konverentsist ja Muhu sukkade näitusest.

2019. aasta ajakirjanumbri alateema oli „Asja uuritakse / All things considered“, sisuks ülevaateartikkel esemeuurimuse ajaloost meil ja mujal, aga ka arutelud sellest, kuidas dokumenteerida vankrirattameistrite hääbuvat ametit või taaselustada puupaadiehitust kui kultuuripärandit. Puudutatakse nii muuseumiesemete uurimise viise kui käeliste oskuste ja akadeemilise vilumuse võimalikku vastasmõju. Praktikapeeglist saab lugeda Muhus kasvanud maalammaste villaga tehtud katsetest ja antakse praktilisi näpunäiteid vinnaga salvkaevu korrastamiseks.

Seoses 2019. aasta novembris Viljandis toimunud rahvusvahelise käsitöö-uurijate konverentsiga Craft Conference ilmus samal aastal ka Studia Vernacula erinumber inglise keeles. Selle kaante vahele on koondatud valik aastatel 2013-2019 Studia Vernaculas eesti keeles ilmunud uurimuslikest artiklitest, mis võiksid pakkuda huvi rahvusvahelisele lugejaskonnale nii oma ainevalla (nt kohalikud traditsioonilised nahatöövõtted) kui ka lähenemise (nt kudumisvõtete mitmekesisuse uurimine) poolest.

Käeliste oskuste ja uuritavate tehnoloogiate alase vilumusega uurijad on suutelised märkama ajaloolistes esemetes ka selliseid tehnilisi ja tehnoloogilisi nüansse, mis ei pruugi välja paista, kui uurija fookus ei ole tegemisel (practice-based approach). Tehnikate taga on alati teatud nähtamatud ja sõnastamatud elemendid – keerukas kooslus kohalikest materjalidest, nende varumise viisidest, oskustest, kehalisest vilumusest, tööriistadest ja paljus muust. Neisse esemeuurimuslikesse nurgatagustesse saabki Studia Vernacula kaastööde abil piiluda.

Lähemalt saab lugeda TÜ VKA RKO kodulehelt.

Studia Vernacula on müügil Saara kirjastuseveebipoes.

Look Around

Eesti Kunstimuuseum

Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei

Autor: Kai Stahl

Toimetanud: Ulrika Jõemägi

Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Käesolevas, järjekorras juba viiendas Eesti Kunstimuuseumi arhiivis säilitatavaid materjale tutvustavas väljaandes jõuab lugeja ette uurimus kunstnikest õdede Kristine, Lydia ja Natalie Mei elust ning loomingust. Uurimus sai tõuke 2016. aastal, kui muuseumi arhiivi jõudsid Lydia ja Natalie Mei elu käsitlevad arhiivimaterjalid ja fotod ning algas nende korrastamine. Sugulaste lahke abiga on uurijatel olnud võimalus tutvuda ka kolmanda õe Kristine pärijate käes olevate materjalidega.

Raamatu autor Kai Stahl on peamiselt naiskunstnike loomingu uurimisele keskendunud Eesti juurtega Soome kunstiajaloolane. Kai Stahl lõpetas Turu Ülikooli 2005. aastal kunstiteadlasena. Praegu on ta Turu Ülikooli ajaloo-, kultuuri- ja kunstikolledži doktorant. Doktoritöös uurib ta eesti kunstniku Natalie Mei 1910. kuni 1930. aastate loomingut naise agentsuse ja moderniseerumise vaatenurgast. Stahl on alates 2007. aastast avaldanud rohkesti kirjutisi naiskunstnikest, nende haridusteest ja modernistlikust kujutavast kunstist.

Õed Meid astusid Eesti kunstiellu 1910. aastate teisel poolel. Esmakordselt näitusel osalesid nad – ainsate naistena ja kõik koos – kunstiühingu Pallas kevadnäitusel 1919. aastal. Õdedest vanim, Kristine Mei (1895–1969), õppis skulptoriks Soome kunstiühingu joonistuskoolis Helsingis, kuid nime tegi ta endale pigem kirjakunstniku ja (sarnaselt noorima õega) raamatukujundajana. Kristine skulptuuriloomingust on meie ajani säilinud vaid mõned näited. Aasta noorem Lydia (1896–1965) õppis Peterburis arhitektuuri, kuid leidis eneseteostuse hoopis akvarellis ja sai selle ala hinnatud meistriks. Õdedest noorim, Pallase kunstikooli esimese lennu lõpetanud Natalie Mei (1900–1975), kujundas aastakümneid nii Estonia kui ka teiste Eesti teatrite lavastuste kostüüme ja dekoratsioone ning oli Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tekstiili- ja kostüümikateedri pikaaegne professor ja juhataja. Sugugi vähem oluline ei ole tema vabalooming, milles näeb Eesti kujutavas kunstis naislooja kohta erandlikku sotsiaal- ja ühiskonnakriitilist hoiakut ning uusi naisekujutamisviise. Mitmekülgsete modernistlike loojatena valisid õed eneseväljendusvahendiks marginaalsemad ja vähem hinnatud tehnikad, kajastades oma aega vahetult, otsekoheselt ja nii mõnigi kord huumorisädemega silmis.

Ainulaadne sõsarkond

Eesti Kunstimuuseum

Muki ja Miisu ajaaugus

Autor: Tiina-Mall Kreem

Kaasautor: Anu Allikvee

Graafiline disain, illustratsioonid ja pilditöötlus: Kätlin Tischler

Raamat kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega „Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis“ (26.09.2020–28.02.2021) ning vahendab südamlikul, tõsisel ja seikluslikul viisil loomade ja kunsti ajalugu.

Kunstiajaloolaste Tiina-Mall Kreemi ja Anu Allikvee kirjutatud ning vanade meistrite teoste ja Kätlin Tischleri joonistustega illustreeritud raamat viib lapsed koos Muki ja Miisuga seiklema ajaauku. Seal satuvad nad vastamisi nii tuttavate kui ka võõraste inimeste ja nende loomadega ning avastavad, kui erinevalt on inimesed läbi aegade loomi kujutanud ja loomadesse suhtunud.

Sisu lühitutvustus: Muki ja Miisu on koer ja kass, kes elavad pealtnäha tavalises, ent ometi erilises majas – selle põrandas on ajaaugud. Kord kukuvad Muki ja Miisu ajaauku, kust leiavad ees nii oma ajaloolastest peremehe ja perenaise kui ka hulga vanu pilte, millel on kujutatud koeri, kasse ja inimesi. Neid lähemalt või kaugemalt vaadates õpivad Muki ja Miisu tundma inimloomust ja saavad teada, et ka loomadel on ajalugu, millega tasub veelgi põhjalikumalt tutvuda.

Muki ja Miisu ajaaugus

Harjumaa muuseum

Köögardal 1945

Ado Köögardal (9.01.1891 – 16. 04.1957) oli Keila koguduse õpetaja aastail 1921‒1957 ning Lääne-Harju praost (1935 kuni 1957). 1924. aastal avaldas ta uurimuse „Keila kihelkonnaloost“ ja tegi 1925. aastal koostööd Tallinna linna-arhivaari Paul Johanseniga, kui viimane publitseeris haruldase käsikirja, Keila kiriku vöörmündrite arveraamatu aastaist 1472‒1553.

Köögardal kirjutas kuni 1940. aastani lastejutte ajakirjale „Laste Rõõm”, tegi ajakirjanduslikku kaastööd mitmele väljaandele ning ilmutas 1938. aastal (pseudonüümi all) pooleldi autobiograafilise romaani „Rahula kirikla”.

Ado Köögardal pidas 40 aastat (1911 kuni 1951) regulaarselt päevikut, mis kahjuks tervikuna ei ole säilinud. Päevikutes on talletatud nii kiriku, koguduse ja kihelkonnaga seotut kui ka perekondlikku eluolu, kuid mõistagi koorub neist ülestähendustest välja ka tükk Eesti ajalugu.   

2009. aastal avaldas Harjumaa Muuseum Ado Köögardali päevapiltide ja päevikukatkendite-reisimärkmetega albumi „Väljasõidud Eestis 1924‒1938“.

Alates 2014. aastast on Harjumaa Muuseum Köögardali päevaraamatute ümberkirjutust avaldanud oma kodulehel ja Facebook’is, alustades 1924. aastast („Täna 90 aastat tagasi“). 2020. aastal on Muuseumi järjejutt jõudnud 1930. aastasse.

Nüüd on raamatu kujul ilmunud „1944. aasta“ ja „1945. aasta“. Ettevalmistamisel on „1949. aasta“.

Eesti Arhitektuurimuuseum

„Segadus Urbicande’is“ („La Fiévre d’Urbicande“)

Kirjanik: Benoît Peeters

Kunstnik: François Schuiten

Küljendaja: Koit Randmäe

Eestikeelse väljaande toimetaja: Sandra Mälk

Graafilises romaanis kujutatud Urbicande’i linna raputab seletamatu nähtus: väljakaevamistel avastatakse salapärane konstruktsioon, mis tuuakse urbatekt Eugen Robicku lauale. Tundmatust ja hävimatust materjalist kuubik hakkab kasvama ja moodustab sõrestiku, mis tungib isegi tahketesse ainetesse. Linnaelanikud, kes on harjunud totalitaarsele režiimile omase korra ja rangusega, avastavad end ühtäkki keset suurt segadust ning reaktsioonid toimuvale kõiguvad religioosse eufooria, teadusliku skeptitsismi ja sõjalise vägivalla vahel.

Modernistlik Urbicande asub küll väljamõeldud maailmas, aga selle ideed pärinevad 20. sajandi linnaehituslikest visioonidest. Tegu on omamoodi paralleelmaailmaga, mis võinuks olla olemas, kui retrofuturistlikud plaanid viiduks tervikuna ellu. Selles teoses on sünteesitud Itaalia noore arhitekti Antonio Sant’Elia futuristlikke linnaplaneerimisideid totalitaarsete režiimide arhitektuuriga. Tulemuseks on teatraalne, kõrgustesse püüdlev ja jõulise sõnumiga monumentaalne arhitektuur. Selle metropoli ruumi kasutajal tuleb alluda range planeeringu loogikale ja ta on võimetu oma elukeskkonda muutma.

„Segadus Urbicande’is“ („La Fiévre d’Urbicande“) on François Schuiteni ja Benoît Peetersi Varjatud linnade („Les Cités obscures“) sarja teine kroonika, mille loomisega nad alustasid 1980. aastatel.

Originaalselt välja antud prantsuskeelsena Castermani kirjastuses.

Segadus Urbicande´is

Eesti Meremuuseum

Veealuse maailma õhtuõpik

Autorid: Liisa Randmaa, Kalle-Mart Suuroja, Kai Salm, Arno Põllumäe, Vladimir Karpin, Kirill Anjutin

Kujundus: Peeter Paasmäe

Kaaneillustratsioon: Meelis Krošetskin

„Veealuse maailma õhtuõpik“ on antud välja koostöös kirjastusega Hea Lugu ning sellele on kaasa aidanud kõik „Läänemeri maailmameres“ näituse kuraatorid, sealhulgas peakuraator ning Meremuuseumi teadur Liisa Randmaa.

Veealuse maailma õhtuõpiku eesmärk on tuua seda uurivate teadusharude põnev maailm lugejani lihtsal ning mängulisel moel ning rääkida sellest, mis peitub (vee)pinna all. Oma ala ekspertide pilgu läbi saab tutvuda viie teadusharuga: merearheoloogia, merefüüsika, meregeoloogia, merebioloogia ning hüdrograafiaga.

Käesolev raamat on esimene eestikeelne väljaanne, mis koondab endasse põhjaliku ülevaate kõigist eelmainitud teadusharudest ning spetsialiseerub eraldiseisvalt ka Läänemerele.

Veealuse maailma õhtuõpik

Eesti Meremuuseum

Koge – keskaegne kaubalaev / The Cog – A Medieval Merchant Ship

Autorid: Priit Lätti, Maili Roio

Kujundus: Peeter Laurits

„Koge – keskaegne kaubalaev“ toob fookusesse Paksu Margareeta uue püsiekspositsiooni tähteksponaadi, avades sealjuures nii koge tüüpi kaubalaevade ajalugu kui kirjeldades 2015. aastal Kadriorust leitud koge teekonda Eesti Meremuuseumisse. Raamatu autorid on Meremuuseumi teadur Priit Lätti ning arheoloog Maili Roio Muinsuskaitseametist.

Raamat on paralleelselt eesti- ja ingliskeelne. Raamat pakub võimalust tutvuda erinevate etappidega koge teekonnast Paksu Margareetasse, seda ka hea fotomaterjali abil, lisaks leiab raamatust näiteid kogelt leitud esemetest, mis on eksponeeritud Paksu Margareeta koge saalis.

„Koge – keskaegne kaubalaev“ annab muuhulgas lühiülevaate Hansa Liidu ning keskaegse Tallinna sadama ajaloo kohta ning räägib ka sellest, millal kogest kui laevatüübist esmakordselt kõneldi, jõudes välja värskesse ekspositsiooni, kus koge hõljub uhkelt kesksel kohal.

Koge - keskaegne kaubalaev

Eesti Kunstimuuseum

Ado Vabbe. Wunderbar

Autor: Tiiu Talvistu

Koostaja ja toimetaja: Mary-Ann Talvistu

Kaastoimetaja: Renita Raudsepp

Artikli on eelretsenseerinud: Sirje Olesk

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia „Ado Vabbe. Wunderbar“ annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Ado Vabbet (1892–1961) tuntakse ennekõike tema nooruspõlve radikaalselt avangardse loomingu kaudu, mis oli pidevas muutumises ja mille tõstsid 1920. aastatel Eesti alles kujunemisjärgus kunstimaailma tippu kirjandusrühmituse Siuru liikmed, kellest paljude raamatuid ta ka illustreeris. Kirjanik August Gailit nimetas Vabbet kirglikuks kornetiks, kes sammub tantsides ešeloni ees. Pärast energiast pulbitsevaid noorusaastaid tõmbus Vabbe aga aktiivsest kunstielust ootamatult tagasi ning avalikkusele jäi suurem osa tema ateljee vaikuses loodud arvukatest teostest pikaks ajaks tundmatuks. Vabbe pühendus peamiselt õpetamisele ning temast sai legendaarne ja mõjukas õppejõud kunstikoolis Pallas.

Raamat kaasneb näitusega „Ado Vabbe. Wunderbar“ Kumu kunstimuuseumis (28.08.2020–31.01.2021).

Ado Vabbe

Eesti Kunstimuuseum

Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst

Raamatu koostajad: Jaanika Anderson, Inga Jaagus

Tekstide autorid: Christian Greco, Paolo Marini, Jaanika Anderson

Toimetaja: Jaanika Anderson

Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Vana-Egiptuse kunst ja kultuuripärand on lummanud inimesi aastasadu. Hieroglüüfide dešifreerimine ja rikkalike panustega hauakambrite uurimine on andnud meile üha rohkem teadmisi egiptlaste elust. Teadmiste lisandudes on hakatud nende kultuuri järjest kõrgemalt väärtustama, aga siiski jääb seda igavikulist tsivilisatsiooni alati saatma salapära.

Suurest huvist Vana-Egiptuse vastu on paljudes maailma muuseumides rajatud Egiptuse muististe kogud. Üks vanemaid ja suuremaid Vana-Egiptuse kunsti kollektsioone asub Museo Egizios Itaalias Torinos. Sealne mitmekülgne kogu sisaldab nii juhuleidudest koosnevaid endisi erakollektsioone kui ka süstemaatilistel väljakaevamistel leitud hauapanuseid ja muumiaid. Üksikuid esemeid leidub ka Eesti muuseumides.

Museo Egizio ja Eesti Kunstimuuseumi ühisnäitus „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“ Kumu kunstimuuseumis (10.10.2020–21.03.2021) on esimene nii põhjalik Vana-Egiptuse kunsti tutvustus Eestis. Valik näitusel eksponeeritud haruldastest kunstiteostest ja tarbeesemetest leiab kajastamist ka käesolevas raamatus.

Egiptuse hiilgus

Narva Muuseum

Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon

Autor: Rael Artel

Trükise kujundaja: Jaan Evart

Kolmes erinevas keeles publitseeritud trükis „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon” on giid/töövihik, mis kaasneb samanimelise näitusega Narva Muuseumi Kunstigaleriis. Näitus ja trükis on avalöögiks rõhuasetuste muutumisele galerii tegevuses. Näitusel eksponeeritakse tunnustatud kaasaegset kunsti ning selle eesmärk on algatada laiemat diskussiooni teemal, milline peaks olema üks tänapäevane kunstiinstitutsioon piirilinnas, millist rolli täitma kohalikus kogukonnas, kuidas toimima ning kellele ja mida pakkuma.

Näituse „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon” lähtepunktiks on Narva ja seesama kunstigalerii, kus viibime. Ühelt poolt on see väga subjektiivse, Narva jaoks kõrvalseisja pilguga tehtud näitus, mis peegeldab kuraatori tähelepanekuid, kogemusi ja ideid. Teisalt aga kombineerib väljapanek muuseumi kunstikogu ja rahvusvaheliselt kõnekat ja palju tähelepanuväärset kaasaegset kunsti, uurides üsna universaalseid teemasid – kunstiinstitutsiooni võimalusi ühes post-industriaalses, post-rahvuslikus paigas, eemal keskustest ja glamuurist. See on arutelu- ja osalusnäitus, mis kutsub kaasa mõtlema kõiki, kelle jaoks on oluline Narva kunstielu ja võimalus saada Ida-Virumaal osa kvaliteetsest näituseprogrammist, nii kunstipärandist kui ka kaasaegsest kunstist.

Trükis on saadaval eesti, vene ja inglise keeles.

Kas me sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon

Narva Muuseum

Narva. Daatšast paleeni

Autor: Karin Paulus, Madis Tuuder

Trükise kujundaja: Jaan Evart

Mahukas trükis „Narva. Daatšast paleeni”, mis käsitleb süvitsi Narva nähaolevat arhitektuuri, kuid avab samas ka laiemat aja-, arhitektuuri- ja kultuuriloolist konteksti. Raamat on mõeldud nii põlisele narvakale kui ka linna külastavale turistile, kes soovib Narva ja Jaanilinna ehitatud keskkonnast rohkem teada. Trükis kaasneb samanimelise näitusega, mille kesksel kohal on Narva linnaruum, millest kasvab välja pilguheit paiga minevikku. Kuigi Narva on üks Eesti suurimaid linnu, on siinne arhitektuur teada ainult pisteliselt. Näitus täidabki selle lünga ning toob vaataja ette Narva erinevad kihistused keskajast tänapäevani, daatšast paleeni, linnusest Fama keskuseni. Valitud objektid – pühamud, koolid, vabrikud, elamud – on stiili ja ajaloo poolest väljapaistvaimad või esindavad kõige paremal viisil tüüpseid lahendusi. Häbenematult rõhutatakse vastuolusid ja kentsakusi: paadikuur-daatšasid omamoodi rahva-Veneetsias, võimsaid bastione, tüüpelamuid, juugendit, Kreenholmi pärandit ning nii mõndagi nüüdisaja Eesti arhitektuuri tippteost.

Trükis on saadaval eesti ja vene keeles.

Eesti Rahva Muuseum

Kogumik “Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused”

Autorid: Pille Runnel ja Agnes Aljas

Trükise kujundaja: Margus Tamm

Artiklikogumik kaasaegsest museoloogiast.

“Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused” koondab artikleid muuseumi- ja pärandiuuringute valdkonnast. Küsimused muuseumide rollist ja kommunikatsioonist rahvusvahelises plaanis ning üleskutsed suurendada muuseumide ühiskondlikku vastutust on selles kogumikus kõrvuti uurimustega Eesti muuseumide igapäevatööst ja tulevikuplaanidest.

Eesti Rahva Muuseum

Heimtali teejuht

Koostajad: Kaarel Tarand, Anna Liisa Regensperger, Merike Tamm

Toimetajad: Karin Kastehein, Daniel Allen

Kujundus: Merike Tamm

ERMi Heimtali muuseum asub Heimtali vanas külakoolimajas, mis on kaunis maakiviehitis aastast 1864.  Püsinäitus Heimtali muuseumi mitmekihilistest kogudest kätkeb endas nii saja-aasta taguseid koolikombeid, vanu dokumente kui ka lähiümbrusest pärit tööriistu. Eriti rikkalik on aga rahvusliku tekstiili kogu ning rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu.

Heimtali teejuht annab ülevaatliku kokkuvõtte Heimtali ajaloost ja tulevikuplaanidest.

Heimtali teejuht

Eesti Meremuuseum

Ümarmudil otsib kodu

Autor: Katrin Väljataga

Kujundus: Angelika Schneider

Kunstnik: Anu Kalm

Lasteraamat räägib ümarmudila sattumisest Mustast merest Läänemerre ning tutvustab seeläbi lapsele liigirohket Läänemerd, toiduahelaid ja meid ümbritsevat keskkonda.

Ümarmudil otsib kodu

Eesti Meremuuseum

Vesilennukid Lennusadamas / Seaplanes at the Seaplane Harbour

Autorid: Urmas Haug, Mihkel Karu, Toomas Türk

Kujundus: Peeter Laurits

„Vesilennukid Lennusadamas“ heidab valgust nii Lennusadama kui ka vesilennunduse ajaloole, tutvustades lähemalt üheksat Eesti lennuväe lennukit, mida 20. sajandi esimeses pooles vesilennukite angaaris hoiti ning jutustab Short 184 koopia, Lennusadama ühe tähteksponaadi, valmimise loo. Raamatu autoriteks on lennunduse spetsialist Toomas Türk, arhitektuuriajaloolane ja Meremuuseumi kuraator-koguhoidja Mihkel Karu ning Short 184 koopia valmistaja Urmas Haug.

Raamat on paralleelselt eesti- ja ingliskeelne. Raamatut illustreeriv fotomaterjal pärineb Meremuuseumi kogust ja Rahvusarhiivist, selle kõrval on esindatud ka fotod erakogudest. Erakordseks visuaalseks lisandiks on vesilennukite värvilised läbilõikejoonised, mille on hoolikalt välja joonistanud Arvo Lennart Vercamer.

Raamat ilmus 2020. aasta maikuus tähistamaks Lenusadama sünnipäeva.

Vesilennukid Lennusadamas

Eesti Ajaloomuuseum

Poiss põrsaga ja Saaremaa onupoeg. Põnevaid leide muuseumikogust

Koostajad: Kaisa Luik, Kristo Matson, Seidi Raid

Trükise kujundaja: Valter Jakovski ja Helen Puistaja, Ruum 414

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on peaaegu saja tegutsemisaasta vältel hoole ja armastusega kogunud unikaalseid museaale, mis aitavad paremini mõista Eesti teatri- ja muusikaelu mõjutanud isikuid, sündmusi ja ühiskondlikke muutusi. On ütlemata selge, et muusika ja teater on Eesti rahvale alati olnud väga tähtsad.

Käesolevas, eesti- ja inglisekeelse paralleeltekstiga, kogumikus tutvustame kultuurilooliselt olulisi, ainulaadseid, eriskummalisi, huvitavaid ja lihtsalt kauneid museaale. Raamatust leiab aga vaid killukese muuseumi rikkalikust vaimuvarast, ülejäänu nägemiseks ootame teid muuseumi!

Põnevat avastamist!

Poiss põrsaga ja Saaremaa onupoeg

Eesti Ajaloomuuseum

Monumendid ja võim

Autor: Marek Tamm, Jaak Valge, Rita Valge

Trükise kujundaja: Marje Eelma (Tuumik Stuudio)

Kataloog tutvustab Maarjamäe lossi pargis eksponeeritud paarikümmet nõukogudeaegset monumentaalskulptuuri.

Ekspositsiooni moodustavad skulptuurid, mis on enamasti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist oma kohtadelt eemaldatud. Monumentide kataloogi osa nagu ka näitus on üles ehitatud lähtuvalt nende isikute saatusest, kellele skulptuurid on püstitatud. Moodustuvad neli suuremat gruppi: Nõukogude Liidu liidrid Lenin ja Stalin, Teise maailmasõja kangelased, omade käe läbi ehk Nõukogude repressioonide käigus hukatud ja need, kes on langenud vaenlase käe läbi.

Marek Tamm ja Jaak Valge kirjutavad Eesti monumentaalse mälumaastiku erinevatest kihistustest, millest kõige mahukam on just kõige viimane – nõukogudeaegne kommunistlik kihistus. Rita Valge annab ülevaate nõukogudeaegsest monumentaalskulptuurist Eestis.

Suur osa rikkalikult illustreeritud raamatust on pühendatud monumentidele muuseumi väliekspositsioonis. Jaak Valge ja Rita Valge tutvustavad nii kujutatud isikuid või sündmuseid kui ka monumentide sünni- ja mahavõtmise lugusid.

Raamat on saadaval eesti, vene ja inglise keeles.

Monumendid ja võim. Foto Toomas Huik

Tartu Ülikooli muuseum

Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLVIII. 100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini

Toimetaja: Lea Leppik
Autorid: Toomas Hiio, Ken Kalling, Erki Tammiksaar, Terje Lõbu, Eero Kangor, Merike Ristikivi, Mairo Rääsk, Karoliina Kalda, Mariann Raisma, Ken Ird, Maria Väinsar ja Sirje Sisask.

Trükise kujundus: OÜ Intelligent Design

Artiklikogumik sisaldab 2019. aastal toimunud Tartu Ülikooli muuseumi ja Õpetatud Eesti Seltsi ühise emakeelse ülikooli 100. aastapäevale pühendatud aastakonverentsi „100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini“ haridusajalugu puudutavate ettekannete põhjal valminud artikleid ja sissevaadet Tartu Ülikooli muuseumi näituste „Minu elu ülikool“ ja „Ideaalide Eesti. Sada aastat otsinguid“ kontseptsiooni. Muuseumikogudele pühendatud kogumiku osas saab tutvuda Tartu Ülikooli aulas oleva Vabadussõja monumendi taastamise looga ning Tartu Ülikooli muuseumile patoloogilise anatoomia instituudilt laekunud inimkehast pärit kivide kollektsiooni tutvustusega. Kogumiku lõpetab traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi 2019. aasta aruanne.

TÜ ajalooküsimusi XLVIII. 100 aastaga pärisorjusest rahvusülikoolini

Eesti Arhitektuurimuuseum

Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil

Koostajad Epp Lankots ja Triin Ojari

Kujundas Laura Pappa

Raamat „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ valmis käsikäes Eesti Arhitektuurimuuseumis alates 14. augustist 2020 avatud samanimelise näitusega. Raamat annab esmakordselt ülevaate rikkalikust Eesti puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist, keskendudes neile massiliselt levinud hoonetüüpidele, mis muutsid puhkamise nõukogude ajal paljudele inimestele kättesaadavaks: asutuste puhkebaasid, kalastus- ja jahibaasid, laagrid ning loomulikult individuaalsuvilad. Raamatu juhatab sisse Mart Kalmu artikkel sõdadevahelise Eesti puhkearhitektuurist, Epp Lankots avab asutuse puhkebaaside erinevaid vorme ning Triin Ojari keskendub isiklike suvilate arhitektuurile ning parematele näidetele. Raamatu lõpetab Tiina Tammeti artikkel puhkemaastikest ja aiakujundusest. Tervikuna antakse ülevaade puhkamise tähendusest hilisnõukogude ühiskonnas – kuidas piirid avaliku ja isikliku ruumi, reeglitest kinnipidamise ja vaba enesemääratluse, kasinuse ja materiaalse heaolu vahel tihedalt põimusid.

Suvila

Tartu Kunstimuuseum

Tiit Pääsuke. Nostalgiata

Autor: Joanna Hoffmann

Trükise kujundaja: Valter Jakovski

Näitusega „Nostalgiata“ kaasneb mahukas eesti- ja ingliskeelne trükis, millest võib leida mitmekülgse valiku tekste, hulgaliselt fotosid ning laia valiku Pääsukese teoste reproduktsioone. Raamatusse on kirjutanud analüüsiva artikli kunstiteadlane Tamara Luuk ja looja vaatenurgast mõtiskleb Pääsukese kui õpetaja ja eeskuju üle maalikunstnik Tõnis Saadoja. Lisaks sisaldab kataloog põhjalikku intervjuud, kunstniku autobiograafiat, Joanna Hoffmanni kuraatoriteksti ning eluloolisi lisasid. Raamatu on kujundanud Valter Jakovski, tekstid tõlkinud Peeter Talvistu ning keeletoimetuse teinud Anti Saar ja Richard Adang.

Tiit Pääsuke. Nostalgiata

Jõhvi Muuseumi Selts

Ühes laulmise vägi. Jõhvi laulupeod 1865. aasta Alutaguse praostkonna laulupühast kuni Jõhvi pargi laulupidudeni.

Autor: Vallo Reimaa

Trükise kujundaja: Päivi Palts

Trükise toimetaja: Mari Klein

Esimesed piirkondlikud laulupühad said teoks estofiilidest kirikuõpetajate ja koorilaulust vaimustunud koolmeistrite ühistöö tulemusena ning olid oluliseks vaheetapiks teel esimesele üle-eestilisele laulupeole.

Jõhvi 1865. aasta laulupidu ehk laulupüha on jäänud laulupidude ajaloo uurijate poolt teenimatult unustusse. Tegemist on Eesti esimese regionaalse laulupeoga, mil esimeste kihelkondlike laulupidude innustusel kutsuti esmakordselt ühislaulmisele kokku kõik Alutaguse praostkonna kihelkonnad Viru-Nigulast Vaivara kihelkonnani ehk peaaegu samalt territooriumilt, mille moodustab praegune Ida-Viru maakond. Meie auvõlg on meenutada tolles ajas silmapaistva ettevõtmise eestvedajaid – Õpetatud Eesti Seltsi auliiget ja Alutaguse praosti Friedrich Ferdinand Meyerit ning Jõhvi kihelkonnakooli muusikaandelist õpetajat-koorijuhti Joosep Siegfried Saart.

Jõhvi laulupeotraditsioon jätkus ka peale Eesti Vabariigi loomist, mil Jõhvi pargis toimusid neli laulupidu aastatel 1926–1932. Saadud tuluga toetasid laulupidude korraldajad kohalikke rahvuslikke ettevõtmisi, näiteks Jõhvi vabadussamba rajamist ning eestikeelse gümnaasiumihariduse säilimist Jõhvis.

Raamatu saatesõna on koorijuht Hirvo Survalt. Väljaande toimetaja on Mari Klein, kujundaja Päivi Palts. 280-leheküljeline väljaanne on valminud Tallinna Raamatutrükikojas.

Raamatu ilmumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Jõhvi Muuseumi Selts, Kersti Võlu Koolituskeskus,  SA Edise Linnus, EELK Jõhvi Mihkli kogudus, AS Toila Sanatoorium.

Ühes laulmise vägi

Eesti Kunstimuuseum

Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis

Tekstide autorid: Anu Allikvee, Anu Mänd, Kersti Kuldna-Türkson

Toimetajad: Tiina-Mall Kreem, Aleksandra Murre

Graafiline disain ja pilditöötlus: Jaanus Samma

Kassid ja koerad on koos inimestega elanud tuhandeid aastaid ning nad on kunstnikke ikka ja jälle inspireerinud. Mõlemad on kunstis nii pea- kui ka kõrvaltegelased, neid esitatakse positiivsest, negatiivsest või neutraalsest vaatepunktist ning kujutatakse kõikvõimalikes žanrites ja tehnikates. Raamatus antakse ülevaade kasside ja koerte mitmesugustest tähendustest kunsti- ja kultuuriloos ning uuritakse, kuidas eri ajastute kunstnikud on peegeldanud inimeste arusaama loodusest ja loomadest ning selle kaudu ka inimloomusest.

Raamat kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega „Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis“ (26.09.–28.02.2021).

Alati meie kõrval

Eesti Kunstimuuseum

Adamson-Ericu muuseum. Muuseumijuht

Autorid: Anne Untera, Ülle Kruus, Kersti Koll, Liisi Selg

Toimetajad: Sirje Helme, Ülle Kruus, Renita Raudsepp

Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum on pühendatud Adamson-Ericule (1902–1968), ühele 20. sajandi eesti kunsti mitmekülgsemale loovisiksusele. Eelkõige virtuoosse maalijana tuntud kunstnik töötas ka mitmel tarbekunstialal.

Adamson-Ericu muuseum avati 1983. aastal pärast kunstniku lese suurejoonelise kingituse, ligikaudu tuhande eri žanris kunstiteose üleandmist Eesti Kunstimuuseumile. Adamson-Ericu loomingut iseloomustab elegants, värviküllus ja vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent oli samas sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonna ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Tema loomingus peegeldub eesti tarbe- ja kujutava kunsti areng rohkem kui nelja aastakümne vältel.

Käesolev muuseumijuht annab ülevaate erakordselt andeka kunstniku elu ja loomingu perioodidest, pöörates tähelepanu eri tehnikatele, milles ta oma ideid realiseeris. Ühtlasi tutvustatakse muuseumi näituse- ja haridustegevust.

Adamson-Ericu muuseumijuht

Eesti Kunstimuuseum

Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus

Koostaja ja toimetaja: Anders Härm

Tekstide autorid: Anders Härm, Mari Laanemets, Eric Kluitenberg

Intervjueerija: Anders Härm

Biograafia ja bibliograafia koostaja: Sirje Helme

Graafiline disain ja pilditöötlus: Tuuli Aule

Raamat „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus“ saadab samanimelist retrospektiivset isikunäitust Kumu kunstimuuseumis (22. mai – 13. september 2020). Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad eesti kunsti klassikute sarja, mis on Kumu kunstimuuseumi kummardus 20. sajandi teise poole märgilistele eesti kunstnikele, kelle looming on suunanud laiemaid protsesse siinses kunstielus.

Muuseumi klassikute sarjas on varem üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas, Leonhard Lapin ja Andres Tolts. Samas sõprus- ja põlvkondlikus eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate reas oli keskne koht ka maali-, installatsiooni- ja videokunstnikul Ando Keskkülal (1950–2008). Keskküla loomingulist poolt iseloomustasid kuulumine avangardkunsti rühmitusse SOUP ’69 ja hüperrealistlikud maalid, huvi uute tehnoloogiate ja nende mõju vastu meie tegelikkustajule. 1990. aastateks kujunes temast interaktiivse ning interdistsiplinaarse meedia- ja elektroonilise kunsti apologeet Eestis. Keskküla administratiivset võimekust näitas Eesti Kunstnike Liidu juhtimine aastatel 1989–1992 ja Eesti Kunstiakadeemia rektori amet aastatel 1995–2004.

Ando Keskküla

Saaremaa Muuseum

Kogutud seosed. Artikleid Saaremaast ja muust ilmast aastaist 1978–2018“ (Saaremaa muuseumi toimetised 12.)

Autor Olavi Pesti

Kujundaja Ain Vares (Logolife OÜ)

Saaremaa muuseumi kauaaegse teadusdirektori, nüüdse teaduri Olavi Pesti (s. 1950) kirjutiste kogumik sisaldab 68 mitmesugust laadi kirjutist. Enamik artikleid käsitleb Saare maakonna aja- ja kultuurilugu ning siin tegutsenud silmapaistvate inimeste elu ja tööd. Valikkogumik on ülesehituselt mitmekesine: selle sisukorras on 40 artiklit, 17 arvamuslugu, kolm arvustust, neli intervjuud, kaks tõlget ja kaks nekroloogi. Raamat on illustreeritud 60 foto ja joonisega. Maht 446 lk. Selle ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Saaremaa ekspertgrupp.

Kogutud seosed

Eesti Arhitektuurimuuseum

Sisearhitekt Aulo Padar

Koostajad: Karen Jagodin, Sille Pihlak

Kujundaja: Robi Jõeleht

Kokkuvõte ühe Eesti tuntuima sisearhitekti Aulo Padari loomingust nähtuna nii tema enda, tema koostööpartnerite kui ka endiste õpilaste pilgu läbi. Padar on saanud kogu karjääri kestel võimaluse tegeleda rea Eesti arhitektuuri kullafondi kuuluvate hoonetega. Isikupärase autorina lõi ta neisse interjöörid, mis olid või on väärtuslikud nii tervikuna kui üksikesemete tasandil. Tema projektidest tähtsaima osa moodustavad avalike hoonete ja endiste kolhoosikeskuste interjöörid. Koostöös arhitekt Toomas Reinuga valmisid endise Linda kolhoosi peahoone Kobelas (1971–1973) ning Rapla KEK-i peahoone Raplas (1973–1977). Samuti kuulus Padar Moskva olümpiamängudeks ehitatud Pirita purjespordikeskuse (1975–1980) autorite kollektiivi. Tema loomingusse kuulub ka valuutapoe Turist (1981–1982) ning nüüdseks hävinud poliitharidusmaja, hilisema Sakala keskuse (1982–1985) sisearhitektuur, uuematest töödest Estonia teatrimaja rekonstrueerimine (2005). Raamat on rikkalikult illustreeritud valmimisjärgsete fotode ja originaaljoonistega, mitme märgilise interjööri tänast seisukorda on fotodel dokumenteerinud Päär Keedus.

Aulo Padar

Narva Muuseum

Lase mul üks kord veel unistada

Autor: Kristi Kongi, Rael Artel

Trükise kujundaja: Viktor Gurov

Trükis „Lase mul ükskord veel unistada” sisaldab poeetilist valikut materjale viie olulise Eesti kaasaegse kunstniku — Merike Estna, Kristi Kongi, Kaarel Kurismaa, Holger Looduse ja Anna Škodenko — teoste kohta. Väljaanne saadab samanimelist näitust, kus kõrvuti eksponeeritakse kunstnike vanemaid teoseid ja spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud töid, mis annab vaatajale võimaluse jälgida kunstniku loomingut kui ajas jätkuvat protsessi. Enamiku kunstnike esimeseks kõrghariduseks on maalikunstniku haridus, seega võime sellest tinglikult rääkida kui maalinäitusest. Näeme nii klassikalist maali, selle edasiarendusi teistesse meediatesse kui ka ülimalt  ängulist suhtumist värvidesse ja valgusesse.

Trükis on paralleelselt eesti ja vene keeles.

Lase mul üks kord veel unistada

Narva Muuseum

Toimetised 21. 2020. Linnus. Bastionid. Börsihoone. Uurimusi Narva arhitektuuri ajaloost

Merike Ivask. Linnus. Bastionid. Börsihoone. Saateks
Kaur Alttoa. Narva linnuse kujunemisloost 1984.–1987. aastate uurimistööde andmeil
Kaur Alttoa ja Villu Kadakas. Narva pealinnuse idatiiva ehitusloost
Ragnar Nurk. Narva itaaliapärased bastionid Euroopa fortifikatsiooniajaloo taustal
Ragnar Nurk. Erik Dahlbergi Narva bastionide projektist ja selle võimalikest eeskujudest
Enn Küng. Narva börsihoone kui oma ajastu sümbol
Svetlana Andrejeva. Narva linnuse taastamistööd 19. sajandi teisel poolel

Trükis on vene keeles.

Kogumik 2020

Eesti Ajaloomuuseum

Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal

Autor: Mati Mandel

Trükise kujundaja: Aime Andresson (SA Eesti Ajaloomuuseum)

Mati Mandeli poolt koostatud raamat annab ülevaate Kaitseliidu loomisest ja arengust Läänemaal.

Tegemist on 304 leheküljelise, 32-ks peatükiks jaotatud ning arvuka fotomaterjaliga trükisega, mis sisaldab ka nimeregistrit. Raamatus antakse põgus ülevaade Kaitseliidu loomisest ja arengust Läänemaal. 1940. aastal hävitati see organisatsioon Nõukogude võimu poolt ning väga paljud inimesed, kes olid oma elu Kaitseliiduga sidunud, kas tapeti, surid vangilaagrites või said muul moel rängalt kannatada. Raamatu põhiosa käsitlebki üksikasjalikult just siis represseeritud kaitseliitlaste ning nende perede saatust. Järgnenud Saksa okupatsiooni aastatel tuli enamikul alles jäänud endistel kaitseliitlastel sõdida Saksa poolel või kuuluda vähemalt Omakaitse ridadesse. Kui Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga, karistas Nõukogude võim neid mehi, nüüd juba esijoones koostöö eest sakslastega, arvestamata, et sellest koostööst ei olnud mobilisatsioonieas meestel peaaegu kuidagi võimalik kõrvale hoida.

Mati Mandel on ise öelnud oma raamatu eesmärgiks, „Käesoleva raamatu peamine eesmärk on panna meid mõtlema, miks nii läks. Miks ei osanud Eesti riigi juhid arvata, mis järgneb Stalini juhitud Nõukogude Liidu suguse impeeriumi sõjajõudude oma territooriumile lubamisele? Peaksime ka mõtlema, kuidas tulevikus vältida kõige selle kordumist, mis 1940.–1941. aastal ning sõjajärgsetel aastatel toimus.“

Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal

Eesti Ajaloomuuseum

Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis

Autor: Anne Ruussaar

Trükise kujundaja: Maris Lindoja

Mis on vabamüürlus?

Ühest vastust sellele anda on raske, kui mitte võimatu. Ametlikult on see organisatsioon, mis ühendab eri rahvusest ning erineva nahavärvi ja usutunnistusega häid mehi, kes keskaja müürseppade õpetuste kaudu soovivad saada veelgi paremaks. Mismoodi nad seda täpselt teevad ja kuidas õpetus neid paremaks muudab, teavad vaid vennaskonna liikmed ise. Organisatsiooni enam kui kolmesajaaastase ajaloo vältel on sellest, mis vabamüürlaste kinnistel koosolekutel aset leiab, räägitud nii fantaasiaküllaseid legende kui seda detailitäpselt kirjeldatud. Kõik see jääb siiski lõpuni mõistetamatuks inimesele, kes ühingusse ei kuulu, sest vabamüürlus on alati isiklik: seda ei saa selgeks õppida, vaid kogeda.

Kuidas ja miks vabamüürlik liikumine tekkis? Milline on organisatsioon seestpoolt ja kuidas see toimib? Mis on vennaskonna tegevuse eesmärk ja sügavam mõte? Mida on maailmale ja Eestile andnud nende pürgimused? Ja kes siis ikkagi on vabamüürlane?

Vabad müürlased

Eesti Tervisemuuseum

Eesti apteekide ajaloost

Koostaja: Kalju Paju (Eesti Tervisemuuseum)

Tekstide autor: Heino Gustavson (1923-2005)

Toimetajad: Ain Raal, Kaidi Sarv

Trükise kujundaja: Sven Puusepp, Andrus Kalkun

Esimest korda on Eesti apteekide ajalugu koos unikaalse fotokoguga köidetud raamatuks. 232-leheküljelises teoses on käsitletud üle 200 apteegi ajalugu nende asutamisest kuni Eesti Vabariigi lõpuni 1940. aastal. 

Apteekide järjepidev ajalugu Eesti pinnal ulatub ligi 600 aasta taha. Eesti apteegivõrk kujunes välja 1930-ndate aastate lõpuks, mil riigivõimu muutusega muutus ka apteekide omandi- ja kujunemislugu. Apteeke peeti seaduse järgi tervishoiuasutusteks nii Tsaari-Venemaal kui ka Eesti Vabariigis. Ajavahemikus 1889-1918 õppis Tartu Ülikoolis farmaatsiat 191 eesti rahvusest tudengit. Nii sai alguse eesti soost proviisorkond.

Raamatu aluseks on Eesti Tervisemuuseumi valduses olev Heino Gustavsoni ajaloolise uurimuse käsikiri, mida kasutas, täiendas ja illustreeris erakogujatelt, Eesti muuseumidelt ja arhiividelt saadud fotodega muuseumi teadur Kalju Paju. Tekstist mitte vähem väärtusliku osa moodustavadki apteekide ja apteekrite fotod, mis annavad Eesti apteekide tervikajaloole hindamatu lisaväärtuse. Nii esinduslikku apteekide fotokogu pole varem olnud ega avaldatud. Paljud fotod pakuvad äratundmisrõõmu tänaselgi päeval. 

Raamatu valmimisse andsid oma panuse mitmed muuseumid, apteegid, seltsid, raamatukogud. Teos on välja antud koostöös Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi, Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Kojaga.

Eesti apteekide ajaloost

Eesti Rahva Muuseum

Rahvarõivaste valmistamise juhend. Sangaste naine

Autorid: Liina Laaneoja, Kadri Saare

Trükise kujundaja: Merike Tamm

Juhendis tutvustatakse Sangaste naiste rõivaid, nagu neid 19. sajandi keskpaiku kanti. Sangaste rahvarõivad kuulusid Lõuna-Eesti rahvarõivarühma, olles üsna lähedased Võrumaa riietega.

Käesolev kirjeldus põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudel. Trükis koosneb 12 leheküljest ning sisaldab lõikeid ja fotosid originaalesemetest.

Eesti Rahva Muuseum

Rahvarõivaste valmistamise juhend. Mihkli naine

Autorid: Kaja Jõerand-Vahur, Ellen Värv

Trükise kujundaja: Merike Tamm

Juhendis tutvustatakse Mihkli naiste rõivaid, nagu neid 19. sajandi keskpaiku kanti. Mihkli rahvarõivad kuulusid Lääne-Eesti rahvarõivarühma.

Käesolev kirjeldus põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudel. Trükis koosneb 16 leheküljest ning sisaldab lõikeid ja fotosid originaalesemetest.

Eesti Rahva Muuseum

JEF Vol.14 No. 1.

Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, TÜ

Vastutav toimetaja Art Leete

Kaastoimetajad: Risto Järv, Indrek Jääts, Pille Runnel, Taive Särg, Ülo Valk, Ergo-Hart Västrik

Kujundaja: Roosmarii Kurvits

Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF) on interdistsiplinaarne teadusajakiri, mis on suunatud rahvusvahelisele lugejaskonnale. Ajakiri on Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ühisväljaanne, mis ilmub kaks korda aastas.

Ajakiri asutati 2007. aastal kolme jätkväljaande ühinemisel. JEF-i eelkäijateks on Eesti Rahva Muuseumi välja antud sari Pro Ethnologia (19 numbrit 1993-2005), Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna seeria Studies in Folklore and Popular Religion (3 numbrit 1996-1999) ja koos TÜ etnoloogia osakonnaga välja antud seeria Studies in Folk Culture (5 numbrit 2003-2005).

Eesti Meremuuseum

Täiesti tavaline merereis

Autor: Meelis Kupits

Kujundus: Villu Koskaru

„Täiesti tavaline merereis“ on antud välja koostöös kirjastusega Tänapäev. Raamat on heaks täienduseks Paksu Margareeta mootorlaevade saali väljapanekule, kus on oma koht ka nõukogudeaegsel kalandusel ja kaugpüügil, millest käesoleva raamatu autor Meelis Kupits oma humoorikal moel jutustabki. Veel täpsemalt on mootorlaevade saalis SRTR laevamudel, mille eluolule saab Kupitsa pildikeele läbi kaasa elada. Raamat on välja antud koomiksi vormis ning viib lugeja rännakule Põhjamerel, Kesk-Atlandil ja ka Aafrikas.

Täiesti tavaline merereis

Eesti Kunstimuuseum

Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm

Autor: Kersti Koll

Graafiline disain ja pilditöötlus: Külli Kaats

Kaljo Põllu (1934–2010) oli legend juba eluajal. Ta pole mitte ainult väga hea kunstnik, kelle sügavmust metsotinto vaatajaid paelub, vaid tema elu läbis eriline missioonitunne – avangardimeelne protestivaim ja soome-ugri ilmaruum sulasid ühte eesmärgis ja tahtmises taibata aja, ruumi ja inimese sügavamat ühtekuuluvust. Ta on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud nii oma suurejoonelise loomingu, kunstimõtte uuenduste kui ka mitut põlvkonda suunanud õppejõu ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina.

Kaljo Põllu looming on alati olnud ajakohane, aga on seda eriti praegu, mil taas räägime oma keele ja kultuuri hoidmisest ning võimalikust kadumisest, lahustumisest globaalsetes muutustes. Põllu kahetine positsioon eesti avangardkunsti ühe liidrina ja müütiliste ugrimetsade keskele rännanud uurijana jääb unikaalsena eesti kultuurilukku.

Raamat kaasneb näitusega „Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm“ Adamson-Ericu muuseumis (13.11.2020–21.03.2021).

Kaljo Põllu

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 10 (15) 2020 „Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930“

Koostanud Liis Pählapuu

Peatoimetaja Ivar-Kristjan Hein

Kujundanud Tuuli Aule (uuendatud makett, küljendus)

Käesolev Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste number põhineb Kumu kunstimuuseumis toimunud rahvusvahelise konverentsi „Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930“ (31.01.–02.02.2019) tõstatunud teemadel. Kogumikus on avaldatud seitsme konverentsi esineja ettekannetest välja kasvanud käsitlused.

Antud konverentsi ning kogumiku koostamise tõukejõuks oli läti, leedu ja eesti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse keskseid kunstnikke koondanud näitus „Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes“ („Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“) 2018. aasta kevadel ja suvel Pariisis Orsay muuseumis. Sarnases koosseisus näitust eksponeeriti seejärel ka Kumu kunstimuuseumis ning 2020. aastal Leedu Kunstimuuseumis ja Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis. Koostöös prantsuse kuraatori Rodolphe Rapettiga valminud näitus mainekas Pariisi muuseumis lennutas Baltikumi kunstiklassikud esimest korda rahvusvahelise publiku ning tähelepanu fookusesse. Balti kunstnike loomingu tutvustamine laiemale Lääne-Euroopa publikule oli tähtsaks sammuks, kinnistamaks nende kuulumist Euroopa sümbolismi voolusängi. Samal ajal tõi näitus selgelt esile Balti kunstnike päritolust ja keskkonnast tulenevad iseärasused ning individuaalsed omadused.

Eesti Kunstimuuseumi toimetised

Eesti Kunstimuuseum

Konrad Mägi

Autor: Eero Epner

Koordinaator: Kaidi Saavan

Graafiline disain ja pilditöötlus: Kätlin Tischler

Eesti professionaalse kunsti lugu pole kuigi pikk, vaid poolteist sajandit, kuid seda tähelepanuväärsem on selle kiire ja radikaalne muutus 20. sajandi alguses ‒ akademismist otse modernismi! Eelmise sajandi alguses tegutsema hakanud kunstnikud ja nende looming, mis praegu kuulub meie klassika kullafondi, pani aluse eesti kunstilugu kujundanud väärtussüsteemile. Nende kunstnike looming väärib suuremat tuntust, neis teostes on mitmeid kihistusi, mis on veel siiani uurimata või mida tuleks tänapäevase pilguga üle vaadata.

Kahtlemata kuulub nende hulka särava tähena Konrad Mägi ja tema looming. Õnneks on viimastel aastatel olnud mitmeid võimalusi näha tema teoseid nii isikunäitustel kui mitmel olulisel ülevaatenäitusel, ning loomulikult on tema maalid pidevalt eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi 20. sajandi esimese poole kunsti püsinäitusel Kumus. Konrad Mägi looming on esindanud mitmel korral eesti kunsti Lääne-Euroopa olulistes muuseumides, olles n-ö sillapeaks meie kunsti tutvustamisel väljaspool Eestit. Tema näitused Euroopas on tõestanud, et meie sajandialguse kunsti aluseks pole perifeerne kopeerimine, vaid iseseisev ja küps maailmanägemus. Just Konrad Mägi loomingus on võimsalt esindatud meile kultuurile omane loodusetunnetus ja põhjamaine värvitaju.

Konrad Mägi

Saaremaa Muuseum

Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus. Saaremaa muuseumi toimetised 11

Autor: Endel Püüa

Kujundaja: Ain Vares (Logolife OÜ)

Põhjalikul uurimistööl põhinevas raamatus antakse ülevaade 28. septembril 1939 NSV Liidu poolt Eesti Vabariigile peale surutud Baaside lepingust tulenevatest tagajärgedest Saare maakonnale. Lepinguga said enim kannatada just Lääne-Eesti saared. Saaremaal läks baaside alla koguni viis protsenti saare pindalast. Siia oli kavas rajada 25 sõjaväebaasi.

Baaside lepingu elluviimisel kujunes kõige julmemaks ja traagilisemaks majapidamiste likvideerimine ja elanike evakueerimine. Saaremaal kuulus võõrandamisele 448 majapidamist, millest arhiiviandmeile toetudes likvideeriti kuni 337 üksust. Kõige rängemini kannatas Taga-Sõrve rahvas, kus likvideerimisele kuulus esialgu 144 majapidamist.

Rängalt mõjutas baasiväelaste kohalolek ja sellega kaasnevad piirangud Saare maakonna sotsiaalmajanduslikku olukorda. Punaväelaste sunniviisiline majutamine halvendas saarlaste elamistingimusi, üha enam tunti puudust toiduainetest ja esmatarbekaupadest. Käsitlemist leiab ka Nõukogude sõjaväebaaside ehitamine, milles osales tuhandeid saarlasi.

Teksti paremaks mõistmiseks on lisatud 25 teemaga seonduvat tabelit, hulk skeeme ja 81 fotot ning kodudest ilma jäänud saarlaste värvikaid mälestusi.

Raamatu ilmumist toetas Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp.

Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus
Viited