// Haridus

Kalevipoeg ja kogukond

Annika Oras Kalevipoja Koda
Kalevipoja Koda

Kalevipoja Koda toimetab Jõgevamaal väikses Kääpa külas. Sihtasutus on valla all-asutusena loodud 2004. aastal algselt Saare valla, nüüd Mustvee valla tiiva all.

Kalevipoja Koja hoole alla kuulub päris mitu üksust. Kõige uhkem neist on 2020. aastal taasavatud Kalevipoja muuseum. See on loodud endisesse koolimajja juba 2002. aastal, kuid sai nüüd tänu Euroopa Regionaalarengu Fondile uue sisu ja väljanägemise. Kogukonna poolt ja kogukonna laste jaoks 1929. aastal ehitatud uhke ja väärtuslik hoone on tähtis ka seetõttu, et see ehitati tookord peamiselt siinsete elanike raha ja materjaliga. Töö kvaliteet oli nii hea, et maja on vapralt varsti juba 91 aastat püsti seisnud. Tänu nüüdsele renoveerimisele püsib see loodetavasti veel vähemalt 100 aastat.

Kui kool 2001. aastal kinni pandi, ei tahetud maja tühjaks jätta. Ja seetõttu tehtigi siia muuseum. Miks just Kalevipoja oma? Aga sellepärast, et Kääpa jõgi kulgeb täpselt meie külast läbi ja on otseselt seotud Kalevipoja mõõgaga ja sellele peale loetud sajatustega. Kääpa jõgi on saatusliku tähendusega koht meie rahvuseepose kangelase jaoks. Miks siis mitte just siin seda lugu rääkida? Lisaks on Vooremaal väga palju paiku, millest eeposes juttu. Elame nende kohtade keskel siiani ja anname seda teadmist rõõmuga ka edasi.

See, et muuseum siia tehtud sai, on Viivi Lani teene. Endine ajalooõpetaja, õppealajuhataja, koduloouurija, mitme raamatu kirjutaja võttis Kalevipoja muuseumi oma südameasjaks. Nüüd jätkame tema alustatud tööd. Muuseumi renoveerimisel on kaasa löönud suur meeskond ja see võttis aega 12 aastat. Üksi poleks seda keegi suutnud. Hea näide koostegemisest on ka see, et meie muuseumis on võimalik ära kuulata terve eepos – 65 inimest, sealhulgas kohaliku kogukonna liikmed, lugesid selle sisse 2020. aasta jaanuaris.

Muuseumi juurde kuulub ka Kalevipoja mänguhoov, kus saab möllata nii suur kui väike. Siin on ülisuured Kalevipoja mänguasjad, millega ta lapsena mängida võis: mõõk, kirves, saag, ling, vokk, ämber, kannel, regi, kangasteljed, ader, laud, toolid. Kõigil on oma vimka sees ja mängija peab mõtlema, kuidas neid kasutada. Mõnele saab otsa ronida, mõnega ülisuure hoo sisse teha, mõni tuleb keerlema panna, mõnel saab liugu lasta jne.

Mänguhoovis on ka kaks palkmaja. Üks neist on ligi 200-aastane taluhoone, kus vanasti elas valla kasakas. Ka täna saab selles majas uudistada kartserit, kus kasakas pisivargaid või muid sulisid kinni pidas ja siis kohtu alla saatis. Välja on pandud ka vanu tööriistu, nõusid, mööblit, mis peamiselt siinkandi kogukonnast muuseumile annetatud. Siin majades tegutseb ka Siili jõulumaa, kus tutvustame näiteks vokki, kraasime villa, teeme siilile kasuka. Kogukonna vanimad liikmed teavad veel rääkida, kuidas seda kõike tehti ja meie soov on seda teadmist ka noortele edasi anda.

Külastajad saavad seigelda mänguhoovis ja seikluspargis. Foto Kalevipoja Koda

Muuseumi kõrval asuv suur kollane maja ehitati 1930-ndatel rahvamajaks. Saare Põllumeeste Selts sai endale vana maakivist magasiaida, et ehitada sellest kogukonna toimetuste tarbeks suur hoone. Ühisel jõul ja nõul saadigi maja valmis. Nüüd oli olemas koht, kus korraldada etendusi, tantsuõhtuid, koorilaulu ja kõike muud. Maja on ajas oma sisu säilitanud. Ka tänapäeval kõlab siin koorilaul, tehakse näiteringi, korraldatakse kinoõhtuid, tantsupidusid, teatrietendusi ja palju muud. Siin käib koos ka käsitööring, mis sai eelmisel aastal 20-aastaseks. Rahvamajas tegutseb kohalik toiduturg Kääpa OTT ehk otse tootjalt tarbijale. Suvel teeme rahvamajas kohalikele lastele ja noortele lustilaagreid. Taas toimub see kogukonna abiga – laste vanemad ja lasteaiaõpetajad panevad ise käed külge ja teevad ära. Kokkame kõik koos, tegevused finantseerime koos ja lõbutseme ka koos. Laagrilised saavad hullata mänguhoovis, seigelda seikluspargis ja koguda elamusi muuseumis. Lisaks saab muuseumis teha ka töötube.

Teatrietendus rahvamajas. Foto Kalevipoja Koda

Kalevipoja Koda teeb tihedalt koostööd Kääpa lasteaiarühmaga. Lastele korraldame erinevaid üritusi – vastlatrall, jõulumaa, laagrid, teatrietendused, kinoseansid. Ja lapsed tulevad siis jälle meile appi – näiteks „Teeme ära!“ talgutel riisume oma kelgumäge ja siis sööme pärast koos suppi.

2019. aastani oli sihtasutuse tiiva all ka raamatukogu ja siis kutsusime kõiki appi raamatukogu kolima. Kokku tuli 77 inimest ja me tegime inimketi raamatute kolimiseks ühest majast teise.

Koostegemises peitub jõud ja kui pilgud vaatavad ühes suunas, saab suuri tegusid teha. Lausa Kalevipoja mõõtu suuri tegusid.

Muuseum ja rahvamaja toovad kogukonna kokku. Foto Kalevipoja Koda
Viited