Konserveerimise ja restaureerimise õppekava Kõrgemas Kunstikoolis Pallas
Kõrgemas Kunstikoolis Pallas on avatud uus õppekava „Konserveerimine ja restaureerimine“, mille raames tegeletakse interjöörides asuvate maalingute, mööbli ja teiste puitobjektide, raamatute, dokumentide ja nahkesemete konserveerimise-restaureerimisega.
Lisaks käsitletakse ka arheoloogilisi objekte, samuti plastesemeid ja teisi moodsatest materjalidest objekte. Saadakse teadmised ja oskused kultuuripärandi uurimise, dokumenteerimise ja säilitamise vallas. Spetsialiseerumine lähtub üliõpilase huvidest ja eelistustest.
Konserveerimine-restaureerimine on üks imetabasemaid erialasid üldse – üheaegselt on see äärmuseni käeline-praktiline ja täiesti eeterlik-tundlik.
Tegemist on iseseisva tegevusalaga, mis nõuab üsnagi pikaajalist õppimist ja harjutamist vajavaid oskusi. Need oskused erinevad kunstniku, puunikerdaja, arhitekti või skulptori omadest. Sarnaselt nende meistritega peame oskama kõiki objektide töötlemise võtteid ja nippe, tundma nii tänapäevaseid kui ka muistseid tehnoloogiaid. Aga teisalt peame oskama seletada oma tegevusi, seostada neid ühiskonna ideede ja mõttemudelitega. Hoiame käes maali ning selle loonud kunstniku pintslit, tunneme kusagil kukla taga tema pilku.
See muudab meie töö ühtaegu kergeks ja raskeks. Kergeks, kuna peame järgima mineviku meistrite samme ja mõtteid, aga samal ajal ka raskeks, sest peame praegu võtma vastutuse nende teoste eest. Objektid ise enda eest ei räägi, just konservaatorid-restauraatorid on need, kes peavad neid tänapäevas esindama.
Teaduse, tehnika ja käsitöö sümbioos
Pallase uus õppekava „Konserveerimine ja restaureerimine“ toob kokku maalingute, mööbli ja paberi restaureerimise oskused, mis varem on olnud eri osakondade õpetada. Rakenduskõrghariduse nelja-aastane õppekava annab valdkondadevahelisi erialateadmisi kultuuripärandi konserveerimisest-restaureerimisest ning ühendab ainulaadselt teaduse, tehnoloogia ja käsitöö.
Õppekava aitab kujundada spetsialiste, kes suudavad osaleda inimestele ja kogukondadele sobiva tulevikukeskkonna loomisel. Selle läbimine annab teadmised ja oskused, mis võimaldavad tulevasel konserveerimisprofessionaalil rakendada teaduslikke teadmisi ja manuaalseid oskusi erinevate kultuuripärandi objektide konserveerimisel-restaureerimisel ja laiemalt pärandi säilitamisel. Õppekava lähtub konservaatori kutsestandardi nõuetest ning selle läbimisel omandatakse konservaatori esmane 6. kutsetase.
Õpe põhineb üldkompetentside omandamisel ning kitsamal spetsialiseerumisel kindlale materjalile või materjaligrupile. Üldised kompetentsid jagunevad kultuurilisteks, teaduslikeks ja tehnilisteks. Rõhk on selgelt tehnilistel kompetentsidel, mida toetab kultuuriline ja teaduslik silmaring.
Õppekava keskne osa koosneb eriala praktilistest ainetest, mille käigus omandatakse esmalt teadmised eri materjalidest ning nende omadustest ja kahjustustest. Just materjalide tundmine ja oskused nende töötlemiseks loovad aluse konserveerimise ja restaureerimise töövõtete omandamiseks. Järgmisena omandataksegi esmased konserveerimisvõtted ja meetodid ning seejärel asutakse juba keerukamate restaureerimisprojektide kallale.
Õppekava raames tegeletakse interjöörides asuvate maalingute, mööbli ja teiste puitobjektide, raamatute, dokumentide ja nahkesemete konserveerimise-restaureerimisega. Lisaks saadakse teadmised ja oskused kultuuripärandi uurimise, dokumenteerimise ja säilitamise vallas. Spetsialiseerumine lähtub üliõpilase huvidest ja eelistustest.
Maaliosakonna III kursuse restaureerimise suuna tudengite praktika käigus Albi taluhäärberis toimub seinamaalingute konserveerimine, restaureerimine ja rekonstruktsioon ehk taastatakse osad, mis on läinud kaotsi. Juhendajad professor Heli Tuksami ja Tuuli Puhvel. Foto: Heli Tuksam
Praktika käigus omandatakse kogemused erinevates konserveerimistöökodades, mäluasutustes ja konserveeritavatel objektidel. Loomulikult on võimalik end õpingute jooksul täiendada välisriikide ülikoolides. Õppekava võimaldab paindlikke ja isikupäraseid õpiteid.
Õppekavas rõhutatakse konserveerimise-restaureerimise valdkonna otsustusprotsesside ja lahenduste paljusust ning objektide eetilise kohtlemise tähtsust. Sellega luuakse alused, et õppijad õpivad astuma dialoogi iga teosega, võttes selle omaks kompleksse tervikuna. Konserveerimise-restaureerimise erialal on ühendatud kunstid, teadus, humanitaarained, ajalugu ja käsitöö. Kogu õpe seostub tervikliku keskkonnakäsitluse ja säästva arengu printsiipidega.
Õppekava lõpetajad töötavad eri asutustes, jätkavad õpinguid magistriõppes ning loovad ka oma ettevõtteid. Senised lõpetajad töötavad mäluasutustes (arhiivid, muuseumid, raamatukogud), riigi- ja omavalitsusametites (Muinsuskaitseamet, linnade muinsuskaitsega tegelevad osakonnad) ning eraettevõtetes.
Mikrokraadiprogramm
Lisaks tasemeõppele korraldab Pallas ka konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitust ning avatud on ka mikrokraadiprogramm. Õppeaastal 2024–2025 on mikrokraadi teema „Tulevikupärandi poole: mööbli restaureerimise eritehnikad ja mööbli säilitamine“.
Mikrokraadiõppe maht on 18 EAPd ning maksumus 1080 eurot. Grupi suurus on 3–7 osalejat ning õppetöö toimub sügis- ja kevadsemestril.
Mikrokraadi eesmärk on analüüsida ja uurida, millised on pärandi säilitamise vajadused ja võimalused tänapäeval ning kuidas vastata 21. sajandi ühiskonna väljakutsetele. Mikrokraad annab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused nii pärandi säilitamisest laiemalt kui ka oskused puitmaterjalide ning plastobjektide konserveerimisest.
Lõpetanu mõistab ja oskab analüüsida kultuuripärandi rolli ühiskonnas praegu ja lähitulevikus; teab ja teadvustab kultuuriväärtuste kaitsmisega seotud problemaatikat; omab ülevaadet kaasaegsetest konserveerimisteooriatest, kasutab omandatud teooriat konkreetsete konserveerimisülesannete lahendamisel; seostab teadmisi erinevate objektide säilitamisest; omandab praktilised oskused puitmaterjalide ja mööbli konserveerimisest; omab teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi plastobjektide säilitamiseks.
Sihtgrupp on muuseumide ja teiste mäluasutuste töötajad, kes tegelevad säilitamisega; kultuurivaldkonna töötajad ning kõik huvilised, kes soovivad saada alusteadmisi pärandist ja selle säilitamisest.
Mikrokraadiprogramm lõpeb arvestusega, mille sooritamiseks on vajalik osavõtt loengutest, ülesannete lahendamine ning osavõtt rühmatöödest. Mikrokraadiprogrammi läbimise tunnistus väljastatakse isikule, kes osales auditoorsetes, veebipõhistes ja praktilise töö tundides vähemalt 70% ning saavutas kõik õppekava õpiväljundid.
Mikrokraadiõpe toimub Kõrgema Kunstikooli Pallas auditooriumides ja töökodades ning Eesti Rahva Muuseumis. Õpe toimub osaliselt auditoorselt ning osaliselt veebis (veebiõpe toimub reaalajas).
Täpsem teave vt: https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/konserveerimine-restaureerimine/; Facebook: https://www.facebook.com/PallasKoRe; Pallase mikrokraadid: https://pallasart.ee/mikrokraadid/
[…] alustava Pallase konserveerimise/restaureerimise õppekava kohta ilmus Kurmo Konsa artikkel “Käte ja peaga: konserveerimise ja restaureerimise õppekava Kõrgemas Kunstikoolis Pallas… Lisaks tasemeõppele korraldab Pallas ka konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitust ning […]