// Päevateema Number MUUSEUM NR 2 (49) 2022 - sügis/talv

Kestlikuma muuseumitöö poole: miks ja kuidas?

Reetta Kajalo Espoo moodsa kunsti muuseum

EMMA-l – Espoo moodsa kunsti muuseumil – on suurimad näituseruumid Soomes ja kokku umbes 70 töötajat. Muuseumis käib umbes 140 000 külastajat aastas. Meie strateegiline eesmärk on luua mõjuvaid kunstielamusi ja jutustada kunsti väest. Soovime ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida ning pakkuda inimestele mõtteainet ja kogemusi. Et see õnnestuks, peab muuseum muutuma koos maailmaga. EMMA on olnud avatud vaid 16 aastat. Oleme määratlenud end paindlikult uueneva ja ajaga kaasas käiva muuseumina. Ka keskkonnamuutustele mõeldes soovib EMMA olla kiire ja tõhus, sest aega on vähe.

2020. aasta jaanuaris katsetasime Soome Rahvusgalerii (Suomen Kansallisgalleria) välja töötatud nn rohelise käejälje (sm vihreä kädenjälki) meetodit. Selle kandev mõte on, et väikesi keskkonnasõbralikke samme saab astuda kiiresti ning selleks pole vaja suuri investeeringuid ega keerukaid otsustusmehhanisme. Oma panuse saab anda igaüks, tööülesannetest ja ametipositsioonist olenemata. Pea kõik meie töötajad osalesid mõttetalgutel, kus pakkusime välja üle 200 muudatusalgatuse. Mõne muudatuse viisime ellu kohe, mõne puhul läks veidi kauem aega. Mõistsime siiski, et koos tegutsedes on mõju suurem.
2020. aasta oli EMMAs kliimakriisi teema-aasta. Üks meie näitustest tõi esile looduse vaikset hävimist. Mõtlesime kliima teemal välja programme ja teavituskampaaniaid. Koroonapandeemia tõmbas meie teema-aastale märtsis kriipsu peale, kuid selle mõjust õppisime palju: inimestega saab kohtuda digitaalselt, kaugtöö muudab päevad rahulikumaks ja vähendab liiklussaastet, saame hakkama ka vähem printides jne. Eelkõige õppisime, et vajaduse korral leiame lahenduse ka keerukatele probleemidele.
Keskkonnateadlikkuse lisasime EMMA tegevuskavva 2021. aasta alguses. Sellest lähtuvalt teeme muuseumis nüüd igapäevaseid ja ka suuremaid otsuseid nii, et näituste kavandamisel, kogudega seotud töös ning külastajatele suunatud programmide koostamises ja kommunikatsioonis võtame arvesse ka kestliku arengu põhimõtteid.

 

Reetta Kalajo (Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi peakuraator ja kunstihariduse, muuseumikogemuse ning jätkusuutlikkuse spetsialist) Reetta Kalajo (Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi peakuraator ja kunstihariduse, muuseumikogemuse ning jätkusuutlikkuse spetsialist)

Tõhusaim on mõlemast suunast lähtuv muutus

 

Organisatsiooni muutuste uurijad on täheldanud, et kõige tõhusamad on muudatused, mida tehakse korraga ülalt alla ehk juhtkonna tasandilt konkreetsete tööülesannete täitjate suunas ning alt üles, s.o iga töötaja töölaualt üles juhtkonna suunas. On hea, kui survet muudatuste tegemiseks avaldatakse mõlemalt poolt, sest muutused vajavad nii juhtimist kui ka tavalist igapäevatööd.
EMMAs leppisime kokku, et muudatusi kandev jõud on algatus, mille eesmärk on liikumine keskkonnateadlikuma muuseumitöö suunas. Algatus edenes tänu juhtkonna aktiivsele panusele. Kiireid tulemusi saavutasime tänu töötajate uuendusmeelsusele ja motiveeritusele. Oma töö vaatenurgast sündinud algatused on olulised, kuna konkreetset tööd tegevad inimesed märkavad tihtipeale parimaid võimalusi muudatuste tegemiseks. Juhtkond omakorda peab andma selgelt märku, et kestlikkus on väga tähtis: see on tegevuskava oluline osa ning kestlikku mõtteviisi on vaja, et muuseumi tegevus käiks ühte jalga ülejäänud ühiskonna arenguga. Otsuste tegemine peab toetama igapäevaseid valikuid.

Üks tõhusaimaid muudatusi on olnud näituseprojektide eesmärkide ümbermõtestamine. Projekte kirjeldatakse tihti kolmnurgana, mille nurgad on raha, aeg ja inimvara. Kui nende kasutamist juhitakse hästi, siis projekt õnnestub. EMMAs võtame otsuste tegemisel ja kavandamisel arvesse veel ka neljandat nurka ehk keskkonnasõbralikkust.
Projekti algusjärgus selgitab muuseumi eri tegevusalade esindajatest koosnev projektirühm välja vajalikud ressursid. Keskkonnaeesmärkide püstitamine on projektirühma ülesanne. Need eesmärgid võivad olla näiteks püüd võtta ringlusse 80% näituse konstruktsioonidest või materjalide hankimine võimalikult lähedalt. Eesmärke on tavaliselt mitu ja need on seotud eri toimingutega. Kui projekt lõppeb, analüüsib töörühm, millised olid õnnestumised ja millest oleks hea õppida. Oma tegevuse hindamine aitab edaspidi paremaks muutuda.
Muuseumis töötame eri huvirühmade ja allhankijatega. Meie tegevus hõlmab koole ja logistikafirmasid, kunstnike ateljeesid ja ehitusvaldkonna eksperte. Me EMMAs leidsime, et on oluline, et meie partnerid ja kõik teised, kes meie heaks töötavad, on teadlikud meie keskkonnaeesmärkidest. Püüame kommunikatsiooni ja suunamisega ärgitada neid muutma ka oma tegevust kestlikumaks. Selleks töötasime välja EMMA tegevusjuhendi, kuhu panime kirja meie vastutustundlikud eesmärgid ja soovi, et neid austaksid ka meie koostööpartnerid.

 

 

Aruandlus ja järelevalve

 

EMMA keskkonnasertifikaadi taotlemise kogemus oli hea. Sertifikaat annab meie külastajatele märku, et EMMA on läbinud protsessi, mille käigus arutatakse läbi keskkonnaõigusaktidest ja rohepöördest tulenevad vajadused. Sertifitseerimisprotsess aitab oma tegevuses välja selgitada kõige olulisemad keskkonnamõjud. Protsessi tulemusel sündis pikaajaline keskkonnategevuskava ning tööviiside ja otsustusprotsesside parendamine jätkub edaspidigi iga-aastaste auditite ja aruandluse käigus.
Oma eluviiside ja muuseumielu muutmine on raske: põhjuse ja tagajärje seosed ei ole selged ja teave võib olla vastuoluline. Kui aga mõistame oma tegude tagajärgi ja teame asjakohaseid fakte, saame muudatused suunata sinna, kus nende mõju on suurim.
Põllumajandusloomade kasutamine toidutootmises on nii kliimamuutuse kui ka liikide väljasuremise seisukohast kahjulik. Liha- ja piimaveised toodavad märkimisväärse osa maailma süsihappegaasist. Karjamaad võtavad maad ära looduslike liikide elupaikadelt. Seepärast olid toidu ja piimatoodetega seotud muudatused meie jaoks esmatähtsate hulgas. Edaspidi, kui näiteks materjalide süsinikuheite kohta on rohkem andmeid, võime näituste ehitamise materjale uuesti hinnata.
EMMAs valisime esimese kolmeaastase perioodi eesmärgiks vähendada materjalide kasutamist, võtta majja toodud materjalid ja esemed võimalikult tõhusalt ringlusse ning ärgitada kommunikatsiooni abil külastajaid ja koostööpartnereid liituma rohepöördega. EMMAs oleme siiani dokumenteerinud ligi 40 erisugust muudatust.

Näiteid konkreetsetest muudatustest EMMAs:

– Saadame 3–5 korda aastas üle 4000 kutse näituste avamisele meilitsi paberile trükitud ja autodega laiali veetud kutsete asemel.

– Lõpetasime kaks korda aastas näitusi tutvustava brošüüri trükkimise, teabe avaldame veebilehel ja sotsiaalmeedias. Aastas hoiame kokku umbes 200 kg paberit.

– Paneme kohvi peale vaid kodumaist kaerapiima. 70 inimesele kulub seda aastas umbes 500 liitrit.

– Pakume pidudel ja vastuvõttudel vaid taimetoitu.

– Materjalid jm kaubad hangime keskselt, et sõidukilomeetreid koguneks vähem ja materjale ei ostetaks asjatult.

– Hakkame näituste ehitamiseks kasutatavate materjalide taaskasutamist kavandama juba projekti alguses.

– Oleme pikendanud näituste kestust. Nii paneme uusi näitusi üles harvem ja transpordime teoseid vähem.

– Kogus olevaid teoseid ja esemeid on vaatamiseks väljas palju. Väheneb kontrollitud sisekliimaga hoidlaruumide vajadus.

– Kasutasime ühist matkapäeva lähedaste randade koristamiseks. Suutsime puhtaks teha umbes neli kilomeetrit Läänemere randa.

– Kavandame kunstitöötoad nii, materjalid oleksid taaskasutatavad või tegevus mittemateriaalne. Vahvad näited on varjuteater, kollaažid või ajutised skulptuurid, millest jääb mälestuseks foto.

 

 

Motivatsioon koos muutumiseks

 

Tööviiside ja mõttemallide muutmine ei ole alati lihtne. Kogu inimtegevus, kaasa arvatud muuseumide tegevus, peab siiski muutuma, et maakera oleks ka edaspidi elamiskõlblik. EMMAs on muudatused toonud kaasa palju head – tihtipeale tähendab ressursside säästmine ka raha säästmist. Meie külastajad hindavad muuseumi organisatsiooni muutumist kestlikumaks ning toetavad meid selles.
Organisatsiooni seisukohast on EMMAs kõige olulisem see, et meie, töötajad, saame teha kestlikke valikuid ja muudatusi lisaks isiklikule elule ka töökohal. Kui keskkonnateadlik vaatenurk lisandus muuseumi tegevuskavva, tugevnes töötajate ja muuseumi ühine väärtussüsteem.

 

Soome keelest tõlkinud Liis Sillaste-Toots.

Viited