EMÜ Veebiajakiri

Tänavu leidis tavapäraselt septembri alguses toimunud suvekool aset juba viiendat korda, seega võime öelda, et tegemist on juba kujuneva traditsiooniga. See verstapost oli ajendiks, et suvekooli veidi laiemale foorumile tutvustada, aga sundis meid korraldajatena ka arutlema teemal, kas me oleme rahul praeguse suvekoolide formaadiga või vajaks see tulevikus veidi muutmist – värskendamist.
Miks suvekooli mõte üldse tekkis ja mis oli selle eesmärk? Kas linnamuuseume võiks pidada kuidagi teistest muuseumidest erinevaks? Kindlasti. Tegeleb ju üks ICOMi alamkomiteesid CAMOC nimelt linnamuuseumide kollektsioonide ja tegevustega.
Toon siinjuures ära mõned mõtted, mis esitati Tallinna Linnamuuseumi projektis Eesti Kultuuriministeeriumile kultuuripärandi valdkonna arendamise 2019. aasta taotlusvoorus ja milles on formuleeritud üsna hästi ka põhjendused linnamuuseumide suvekooli läbiviimiseks.

„Suvekool arendab tööd linnakultuuri uurimisel ja vahendamisel. Üha laienev linnastumine mõjutab muuseume käsitlema linnakultuuri kõige laiemas tähenduses, kaasates spetsialiste erinevatest valdkondadest. Muuseumitöö kõrval on fookus koostööl lähedaste erialadega, alustades ajaloo ja kunstiajaloo käsitlustest, jõudes urbanistika, linnageograafia, antropoloogia või sotsioloogiani. Arvestades muuseumitöö ning linnauurimise mitmekesisust, saab sellistes aruteludes märgata ja tähtsustada teemasid, mis muuseumi igapäevatöös sellist tähelepanu ei pälviks, kuid aitavad mõista linnakultuuri tervikuna. Sealtkaudu mõjutab tervikpildi tajumine ka muuseumide kogumis- ja uurimistööd ning näituste, ürituste ja haridusprogrammide ettevalmistamist.“
Olulise eesmärgina taolise suvekooli läbiviimiseks püstitati ka muuseumide vaheliste ühisprojektide algatamine ja koostöövõrgustiku kujunemine.
Püüan järgnevalt lähemalt vaadata, missuguseks kujunes linnamuuseumide suvekooli formaat, ning tutvustan mõningaid peamisi teemasid, mis aastate jooksul kajastamist on leidnud.

Linnamuuseumide suvekooli traditsioon sai alguse 2018. aastal, kui Tallinna Linnamuuseumi toonane direktor Triin Siiner ning Tartu Linnamuuseumi direktori kt, arendusjuht Marge Rennit otsustasid korraldada veidi vabamas vormis kahepäevase ühisseminari muuseumide töötajatele. Osalema kutsuti ka SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Aset leidis see seminar septembri alguses Nelijärvel. Sellel esmakohtumisel tutvustasid kõik muuseumid veidi põhjalikumalt oma tegevusi ja sihte ning nagu meenutab minu hea kolleeg Jane Meresmaa-Roos – oli esimene suvekool hea algus ühise linnamuuseumide mõttevälja tajumiseks. Juba esimesel suvekoolil sai piirjooned ka tulevaste suvekoolide formaat – esmatähtis oli heade ideede ja praktikate jagamine ja testimine, ekspertide kaasamine mõne kindla teema läbitöötamiseks, töötoad, välitegevus ning õhtune kultuuriprogramm.
2018. aasta suvekooli avaloeng oli urbanist Keiti Kljavinilt, kes oma loengus käsitles mõisteid urbaanne ja ruraalne. Esimest suvekooli ilmestas just töötubade rohkus. Muuseumide juhid – Triin Siiner, Anton Pärn, Marge Rennit – arutlesid teemal, kuidas linnamuuseum peaks eristuma või võiks eristuda muudest muuseumidest. Töötuba „Kogukond ja muuseum“ tegeles muuseumi ja kogukondade koostöö temaatikaga: kuidas kogukonnamuuseum eristub teisest muuseumidest? Näidetena Tartu Ülejõe projekt ning loodav Kalamaja muuseum ning läbiviijateks Ants Siim (Tartu Linnamuuseum, edaspidi TM), Kristi Paatsi (Tallinna Linnamuuseum, edaspidi TLM), Maarja Kõuts (SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, edaspidi SALM). Draamaõppetehnika töötuba (Jane Meresmaa-Roos, Sireli Uusmaa, TLM) püüdis otsida viisi, kuidas gruppi kaasata ja läbi mängu õppida.

2019. aasta suvekooli peakorraldajaks sai SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid. Suvekooli toimumise koht oli enesestmõistetavalt Haapsalu, suvekooli peateema tõukus aga vastselt valmis saanud Haapsalu linnuse uuendamisprojekti väljakutsetest, keskendudes muuseumile ajaloolises keskkonnas.
Pikema sissejuhatava loengu pidas sel korral kirjanik Jan Kaus teemal „Pärand, mälu ja asjad“, selle aasta töötubade fookuseks jäid virtuaalne reaalsus versus autentne keskkond (Nele Dresen, TM, Johanna Rannula ja Made Isak, TLM) ning lugude jutustamine muuseumitöös ehk storytelling (Meeli Väljaots, TM, Kristi Paatsi, TLM). Lühikesed inspiratsiooniettekanded andsid ülevaate muuseumide viimase aasta kõige olulisematest tegevustest: Anton Pärn ja Anne Suislepp (SALM) rahvusvahelistest näitustest ja nende korraldamisest, Nele Dresen aastanäituse „Mitut usku Tartu“ ettevalmistamisest, Toomas Abiline (TLM) „Tallinn 800“ teema-aastast, Meeli Väljaots (TM) kaasavast haridusprojektist koostöös Tartu Kivilinna kooliga ning Ants Siim (TM) muusemi linnaretkedest.
Muuseumide ja muinsuskaitse koostöö, arheoloogia üksikobjektide ja ehituslike kihistuste atraktiivne eksponeerimine räägiti läbi ringkäigul Haapsalu renoveeritud linnuses. Linnuse juht Kaire Tooming tutvustas renoveerimisprojekti, Jaak Mäll ekspositsiooni loomist. Sellele järgnes vabas vormis koosviibimine Ants Laikmaa muuseumis.
2020. aastal jäi suvekool Covidi tõttu vahele, algselt välja valitud teema jäi samaks, sest see oli endiselt aktuaalne.

2021. aasta Kääriku suvekooli peateemaks oli linna ja muuseumi suhted, kuivõrd linn on linnamuuseumide haldaja ja oluline koostööpartner. Sellel suvekoolil püüti tõstatada olulisi küsimusi, sealhulgas: mis tähendus on linnamuuseumil linna seisukohalt? Kuidas saab linnamuuseum panustada linnaellu, kuidas saab ta panustada linnaruumis? Kuidas vahendada linnaruumi minevikumärke, koguda linlaste mälestusi ning tuua neid atraktiivsel moel inimesteni? Suvekooli peakõnelejaks oli seekord kirjanik Meelis Friedenthal. Tema ettekanne „Mineviku märgid linnaruumis“ mõtiskles muuseumide ja raamatukogude rollist minevikus ja tänapäeval. Suvekooli peateema „Muuseum ja linn“ arutelu viidi läbi paneeldiskussioonina, millesse olid kaasatud lisaks muuseumijuhtidele Heli Nurgerile (TLM) ja Marge Rennitile (TM) ka Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti vastne juht Hillar Sein ning Tartu Linnavolikogu esimees Lemmit Kaplinski. Kaunis elavas diskussioonis vaeti linna ootusi muuseumile ja vastupidi muuseumi ootusi linnale.
Tartu Ülikooli professor Toomas Haldma loeng „Mis kasu võiks olla muuseumidel tulemuslikkuse hindamisest?“ viis meid hoopis statistiliste meetodite valda ning andis muuseumide mõjule ühiskonnas hoopis avarama vaatenurga.
Töötubade märksõnaks sel aastal sai „raamist väljas muuseum“, kus erinevad koostööprojektid teiste kultuurierialadega laiendasid muuseumi mõistet nii ruumiliselt kui ka mõtteliselt. Küllike Tint (TLM) rääkis arheoloogiasügise projektist, kus arheoloogilisi esemeid tutvustati läbi kaasaegse tantsu; koostööprojekt „Muuseum ja teater“ valgustas Teoteatri ja näituse „Metapsüühiline Tallinn“ koostööd. Uuematest TLMi näitustest „Linnaloom“ ja „Kõlvatu Tallinn“ rääkisid Toomas Abiline ja Made Isak. Arvi Haak (TM) rääkis kavandatava Tartu uue kultuurikeskuse asukohas kunagi asunud eriaegsetest rajatistest (keskaegne eeslinn, vallikraav, uusaegsed muldkindlustused, Tartu kaubahoov) ning Tartu kultuurhoone loomise ajaloost.

2022. aasta suvekool leidis aset Paunküla Heaolukeskuses ning selle aasta peateema oli „Tuleviku muuseum“. Teemast inspireerituna kutsuti peaesinejateks Jari Harju (Helsingi Linnamuuseum) ning museoloog Mariann Raisma (TÜ Muuseumid).
Jari Harju on Helsingi Linnamuuseumi kogemusi kogukonna ja linlaste kaasamisel muuseumi näituste ning ekspositsioonide koostamisse tutvustanud ka varem. Tema seekordne ettekanne „Helsingi Linnamuuseumi tulevik – tuleviku muuseum“ tutvustas Helsingi Linnamuuseumi uut 2022–2027 kontseptsiooni ning viise, kuidas see loodi. Uueks visiooniks oli „Räägime Helsingi lugusid koos“ eesmärgiga rääkida enamate linlaste lugusid (MITMEKESISUS), laieneda veel enam linnaruumi ja digikanalitesse, olla linlasele lähemal (KOHALOLU) ning olla usaldusväärne ekspert linna ajaloo ja selle muutumiste kaardistamisel (KOMPETENTSUS).
Mariann Raisma rääkis uutest rahvusvahelistest suundumustest muuseumimaastikul. Tänapäeva muuseumid on teenusmajandusest astunud elamusmajanduse valdkonda ning aina enam püüdlevad ka muuseumid elamuste loomise ja isiklikustamise poole – räägitakse emotsionaalsest pöördest. Samuti on märksõnadeks personaliseerimine ehk suurte teemade käsitlemine läbi biograafilise prisma, aga ka keerulisemate teemade fookusse võtmine nii ajaloos kui teaduses.
Mihkel Karu ettekanne ligipääsetavusest Eesti Meremuuseumi näitel oli aktuaalne ja oluline teemapüstitus ajaloolistes hoonetes paiknevatele Tartu ja Tallinna linnamuuseumidele. Töötubades räägiti kaasamisest ja individuaalsest kogemusest arheoloogias (Arvi Haak, TM) ning võimalikest Tallinna ja Tartu muuseumide ühisprojektidest (Kristi Paatsi, TLM)

2023. aasta suvekool Sammuli Puhkekülas Viljandimaal sai tänapäeva akuutsete probleemidega resoneeruva peateema „Raiskav muuseum?“, käsitledes ökoloogilise jalajälje ja taaskasutuse teemat muuseumis.
Avateemal mõtiskles zooloog Aleksei Turovski kokkuhoidlikkusest loomariigis. Jätkusuutliku muuseumi võimalustest AHHAA keskuse näitel kõnelesid Andres Kuura ja Pilvi Kolk, „Jätkusuutliku näituse korraldamisest“ rääkis ka Cätlyn Tamm. Samal lainel kulges ka Karin Vincente töötuba „Kestliku näituse mudel“, kus tutvustati muuseumidele loodud spetsiaalset süsinikukalkulaatorit näituste jäätmekulu ning keskkonnamõju hindamiseks. Eesmärgiks ikka olla ka oma näitusetegevuses rohelisem ning asjatult ressursse mitte kulutada.
Inspiratsiooniettekannete raames linnamuuseumi roheaedade projekti tutvustuses rääkis Jane Meresmaa-Roos Miamilla (TLM) miniaiast, mis on kasvanud muuseumi väliekspositsiooni osaks ning muutunud heaks põlvkondadevahelise koostöö kohaks. Kalamaja kogukonna ja õppe hübriidaiast – Kalamaja rohelisest elutoast rääkis Kristi Paatsi (TLM). Vabatahtlike kaasamist muuseumi töösse valgustas Katrin Lagerest (TLM). Suvekooli oli kaasatud Viljandi Muuseum, kes tutvustas nii oma püsiekspositsiooni kui ka Viljandi fotograafi Jaan Rieti 150. sünniaastapäevale pühendatud

Kuidas edasi?

Aastaks 2023 on linnamuuseumide suvekooli formaat hästi paika loksunud.
Suvekooli peakorraldajad vahetuvad igal aastal – kord on vedajaks Tartu, kord Tallinn. Igal suvekoolil on kindel fookusteema. Värske kõrvalpilgu saamiseks kaasatakse suvekooli inimesi võimalikult erinevatest valdkondadest – kirjanikke, filosoofe, erialateadlasi. Inspiratsiooniettekanded tutvustavad muuseumide põnevamaid projekte ja praktikaid. Ettekannete ja töötubade läbiviijateks on muidugi ka muuseumide endi töötajad. Kuna tegemist on ikkagi suvekooliga, on selle loomulikeks osadeks välitegevused, sotsiaalne suhtlus ja ekskursioonid lähedal asuvatesse mäluasutustesse.
Toon ära meie heade Tartu kolleegide Risto Lehiste, Ants Siimu ning Marge Renniti mõtted suvekooli formaadi ja jätkusuutlikkuse kohta.

Meie muuseum (Tartu Linnaajaloo Muuseumid) tunneb, et suvekool võiks jätkuda ning on mõtteid selle laiendamiseks/rahvusvahelistamiseks. Rahvusvahelistamine võiks tähendada seda, et suvekoolidel oleks reeglina paar rahvusvahelist esinejat ning kui mõni kutsutud rahvusvaheline partnermuuseum soovib, võiks ta saata omalt poolt osalema väikse delegatsiooni, st mitte ainult esinema, vaid ka osalema. Suvekooli juhtpartneriteks oleksid Tartu ja/või Tallinn, aga kaasata võiksime ka teisi muuseume, näiteks sõltuvalt suvekooli toimumiskohast või teemast.

Suvekool pakub suurema võimaluse kolleegidega tutvuda ja uusi mõtteid koguda ka neil linnamuuseumide töötajatel, kes reeglina muuseumide ühisüritustel ei osale. Suvekool on hea koht, kus saab aimu n-ö uutest tuultest muuseumimaastikul.

Tulevikus võiks suvekoolist välja kasvada ka konkreetseid koostööprojekte – näiteks ühisnäitus või mõni muu ühisprojekt.

Nendele ettepanekutele kirjutame ka meie Tallinna Linnamuuseumist kahe käega alla.
Tänan oma kolleege Tallinna Linnamuuseumist (Katrin Lagerest, Kristi Paatsi, Jane Meresmaa-Roos), kes aitasid suvekooli mälukilde kokku panna, ning Tartu Linnamuuseumi direktorit Risto Lehistet, arendusjuhti Marge Rennitit ja haridustöökuraatorit Ants Siimu linnamuuseumide suvekooli tähenduse üle arutlemisel ning tulevikuvisioonide mõtestamisel.

* Pia Ehasalu on Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor ja linnamuuseumide suvekooli Tallinna koordinaator 2021–2023