// Päevateema Number MUUSEUM NR 1 2024 (52) kevad/suvi

Mulluste tööde eest anti Muuseumiroti auhinnad välja Pärnus

Lii Sammler Ajakiri Muuseum
Muuseumiauhindade gala 2023. Foto: Piimandusmuuseum

Tänavused Muuseumiroti auhnnad jagati välja Pärnu Kontserdimajas 2. veebruaril Eesti muuseumide aastaauhindade galal. Muuseumirotte jagati üheksas kategoorias. Lisaks leidsid omaniku Eesti Muuseumiühingu ning EAS-i ja Kredexi ühendasutuse auhinnad.

Aasta näituse kategooria võitis Eesti Kunstimuuseumi KUMU näitus „Kunst antropotseeni ajastul“, mille seadsid kokku Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja ning Karin Vicente.
Parimaks teadustrükiseks valiti Eesti Rahva Muuseumi trükis „Keeruliste aegade kiuste“, mille moodsutavad Gustav Ränga päevikud aastatest 1939–1948. Autorid on Marleen Metslaid ja Indrek Jääts.
Teadusürituse kategoorias võitis Eesti Kunstimuuseumi Niguliste Muuseumi kolm aastat väldanud teadusürituste sari „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“. Sarja eestvedaja on Merike Kurisoo.
Muuseumiuuendaja auhinna sai muuseumivaldkonna ja museoloogia arenduse eest Eesti Rahva Muuseum, eestvedajad Pille Runnel ja Agnes Aljas.
Kogukonna sõbraks kuulutati Eesti Rahva Muuseum ja Heimtali Muuseum näituse “Anu Raud. Elumustrid” korraldamise eest. Eestvedajaiks olid Tuuli Tubin McGinley, Anu Raud ning Ene-Liis Semper.

Konserveerimistööst tõsteti esile Tartu Ülikooli Muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine. Seda tööd tegid Anne Arus, Virge Lell, Netty Muld, Kristiina Ribelus, Maris Tuuling ja Tiina Vint.
Muuseumikogu arendaja auhinna sai Vabamu Eesti digiühiskonna arengu teemalise kollektsiooni loomise eeest. Arendajaiks olid Karen Jagodin ja Liisi Rannast-Kask.
Turundusteoks kuulutati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiateemaline lennuvärav Tallinna Lennujaamas. Väljapaneku koostasid Siim Randoja, Ingris Suvi, Rait Männik ja Kaarel Antons.
Muuseumihariduse edendaja auhinna pälvis Eesti Piimandusmuuseum programmi „Kutsu muuseum külla” eest. Selle töötasid välja Anneli Siimussaar, Heidi Arula, Helen Arula, Mai Kukk ja Mailis Kutsar.
Eesti Muuseumiühing andis välja ka oma eriauhinna „Terav pliiats”. Selle pälvis Mariann Raisma.
EAS-i ja KredExi ühendasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis Vormsi talumuuseum.

Muuseumiroti konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua esile muuseumitöö eri tahke. Tänavu esitati üheksas kategoorias kokku 87 taotlust. Lõppvalikusse jäi neist 27. Auhindu annab välja muinsuskaitseamet koostöös Eesti Muuseumiühingu ja kultuurkapitaliga.
Üheksa kategooria võitjale pandi Eesti Kultuurkapitali toel välja rahapreemia 1500 eurot, mille eesmärk on toetada erialast enesetäiendamist. Kõigile võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jääb ringlema suur Muuseumirott aasta näituse kategooria võitjale.

Viited