EMÜ Veebiajakiri

Sel aastal tuleb aga kevad teisiti – vähemalt Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liikmetele, kes on tasunud seltsi liikmemaksu ja saanud aastakoosolekul kauaoodatud seltsi liikmekaardi omanikeks. Oma nelikümmend Eesti muuseumi, nende seas väikseid ja suuri, nii kohalikke kui riikliku tähtsusega muuseume, on andnud nõusoleku seltsi liikmetest õpetajate tasuta muuseumikülastuseks. Mõni muuseum on teinud kindla kaalutletud otsuse, mõni ulatanud käe ettevaatlikult ja riske hinnates või esialgu katseajaga, aga küllap on nende pioneermuuseumide otsustajad mõistnud, et koostöös peitub edu võti ja muuseumihuviliste järelkasv sõltub paljuski õpetajate valikutest.

Eks õpetajad ja muuseumid on omamoodi sümbioosis elanud alati, ent teekond sellise lihtsa ja mõistliku kokkuleppeni oli iselaadi Odüsseia. Täiesti võimalik, et ajaloo- ja ühiskonnaõpetajatele andis omal ajal inspiratsiooni Eesti Kunstihariduse Ühing EstSEA, mis võeti rahvusvahelise kunstihariduse ühingu InSEA liikmeks juba 1989. aastal ning see omakorda võimaldas kunstiõpetajate tasuta muuseumikülastusi paljudes Euroopa kunstimuuseumides.
Eesti riik on juba pikka aega soosinud ideed õuesõppest, mida avaramas tähenduses võiks mõtestada kui õppekeskkonna igasugust laiendamist väljapoole kooli – ka muuseumi.
Ajalooõpetajad alustasid õpetajate priipääsme teemalist tõsisemat arutelu omavahel 2016. aastal ja püüdsid esmalt kõigi õpetajate huvide eest seistes dialoogi pidada Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku ning ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Tasuta sissepääs muuseumidesse kõikidele õpetajatele on aga osutunud hetkel võimatuks. Seega otsustasime seltsiga edasi liikuda omapäi ja sõlmida võimalusel kahepoolsed kokkulepped just nende mäluasutustega, mille vastu meie liikmed kõige rohkem professionaalset huvi tunnevad, st kasutavad muuseumi keskkonda õppetöö osana.
2017. aasta õpetajate päevaks tegi unistuste kingituse kõigile õpetajatele Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: iga õpetajakaardi omanik on saanud sellest ajast alates tasuta muuseumi külastada tänaseni ja saab tulevikuski. Spordi- ja Olümpiamuuseumi eeskuju väärib haridusse uskujate tänu ja järgimist, seda enam, et otsus anda õpetajatele priipilet on muuseumile toonud juurde ka grupikülastusi ja muuseumihariduse edendaja tiitli (2017).
Meie seltsi liikmetest õpetajate huvi on võimalus minna muuseumi kohale ja kavandada ainekavaga sobiv tund kohapeal või plaanida õpilaste iseseisev muuseumikülastus, mille nad saavad ette võtta individuaalselt, endale sobival ajal. Võib ju küsida, miks ei sobi muuseumide pakutav haridusprogramm – tihti sobibki, aga mitte alati. Olemasolevad programmid on kas temaatilised või siis vastupidi liialt üldised ega kata alati seda osa, mida konkreetsel õpetajal ja klassil vaja oleks. Mõnikord on vaja ülesandeid kohandada just konkreetsetest õpilastest lähtuvalt: ainest või teemast eriliselt huvitatud õpilane vajab teistsugust ülesande püstitust kui erivajadusega õpilane jne. Seega usume, et tasuta muuseumikülastuse võimaldamine õpetajatele toob pigem külastajaid juurde, sest õpetaja, kes saab ülesande ette valmistada, toob vähemalt klassitäie õpilasi muuseumi koos külastustasuga ja võib-olla kutsub innukas õpilane muuseumi hiljem ka oma pere.

On omajagu mõistetav, et paljud muuseumid kahtlevad, kas õpetajatele antud privileeg mõjutab nende rahakotti, sest muuseumid nagu teisedki kultuuriasutused kannavad omafinantseerimiskohustust. Kõige raskem on kindlasti neil, kes tegutsevad sihtasutusena ja peavad sissetuleku ise teenima. Suurte riiklike muuseumide eelis on see, et riik aitab katta püsikulud – neile võiks olla koostöö õpetajatega ainumõeldav otsus.
Siiski oleme Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsis mõelnud selle üle, mida saame pakkuda omalt poolt tänuks vastustulelikkuse eest neile julgetele, kes on lubanud seltsi liikmetel muuseumi tasuta külastada.
Meil on kaks plaani. Esiteks on selts mõelnud hakata kaasama häid partnereid, st nende ekspositsiooni ja veebimaterjale seltsi liikmete poolt korraldatavatele õpilasvõistlustele ja konkurssidele ning loodavatesse õppematerjalidesse ja õppekirjandusse. Teiseks on küpsenud idee korraldada üks põnev suvine „muuseumijaht“, mis tähendab, et õpilased saavad suve jooksul koguda spetsiaalselt kujundatud kaardile nende muuseumide templeid, mida nad külastasid. Kaardile plaanime mõistagi paigutada nende muuseumide nimed, kes on õpetajatele käe ulatanud. Nimekiri ei ole kindlasti lukus, samuti ootame muuseumidelt ettepanekuid muuseumijahi paremaks korraldamiseks ning auhinnapakkumisi õpilastele, kes on rohkem külastusi teinud ja vahest peregi jahiseltskonnaks kaasa kutsunud.

Alatskivi lossi ja tallihoonet soovitan ikka kolleegidele kui suurepärast õpikeskkonda Eesti mõisa- ja taluelu tutvustamiseks, sealset Tubina muuseumi aga Eesti muusikaajaloo gurmaanidele, sest koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga valminud ekspositsioon on maitsekas ja huvitav.

Eriline tänu kuulub aga kõigile julgetele koostööpartneritele, kellelt Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate seltsi tegusad liikmed ja piirkondade juhid on selle õnneliku jahsõna kätte saanud. Olgu nad piirkondade kaupa esitletud.

Harjumaa
Harjumaa Muuseum, sh Amandus Adamsoni ateljeemuuseum

Ida-Virumaa
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum
Narva-Jõesuu Koduloomuuseum
Narva Muuseum
Vaivara Sinimägede Muuseum

Jõgevamaa
Palamuse Muuseum
Peipsimaa Muuseum
Põltsamaa Muuseum

Järvamaa
A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel
Eesti Ringhäälingumuuseum
Imavere Piimandusmuuseum
Järvamaa Muuseum Ajakeskus Wittenstein

Läänemaa
Rannarootsi Muuseum

Lääne-Virumaa
Virumaa Muuseumid, sh Eesti Politseimuuseum, linnakodaniku majamuuseum, Palmse mõis, Rakvere linnus, Sagritsa muuseum

Raplamaa
Mahtra Talurahvamuuseum

Saaremaa
Saaremaa Muuseum, sh Mihkli talumuuseum, Aavikute majamuuseum, Saare arhiivraamatukogu

Tallinn
Eesti Ajaloomuuseum, sh Maarjamäe loss, Suurgildi hoone, filmimuuseum, teatri- ja muusikamuuseum
Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Meremuuseum, sh Lennusadam ja Paks Margareeta
Eesti Panga Muuseum
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Tuletõrjemuuseum
Eesti Vabaõhumuuseum, sh talud, Kuie kool, Lau pood, kolhoosi korterelamu, muuseumi park
Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ja KGB vangikongid
Tallinna Kirjanduskeskus, sh Tammsaare muuseum, Vilde muuseum, Mati Undi muuseum
Tallinna Tehnikaülikooli muuseum
Tantsupeomuuseum
Relvamuuseum (muuseumi külastus on tasuta, kui vähemalt üks inimene tellib lasketiiru paketi „Laskmine ajaloolistest relvadest“)

Tartumaa
Eesti Maaelumuuseumid, sh Eesti Põllumajandusmuuseum, C. R. Jakobsoni talumuuseum, Tori hobusekasvatus (tasuta külastus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liikmetele aastase katseajaga)

Tartu
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Eesti Rahva Muuseum (tasuta külastus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liikmetele aastase katseajaga)
Tartu Linnamuuseum, sh Laulupeomuuseum, KGB kongide muuseum, Oskar Lutsu majamuuseum, 19. sajandi linnakodaniku muuseum
Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega

Võrumaa
Võrumaa Muuseumid, sh Mõniste talurahvamuuseum, Dr Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum, Karilatsi Vabaõhumuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda
Setomaa Muuseumid, sh Värska talumuuseum, Obinitsa muuseum, Saatse muuseum, Reegi maja

Liis Reier
Tallinna Prantsuse Lütseumi sotsiaalainete ja kunstiajaloo õpetaja, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige