// Haridus Number 1 (42) 2019 - Muuseumigeograafia

Muuseum – kas ka terviseasutus? Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku koostööprojekti näitel

Kaari Siemer Eesti Rahva Muuseum
Külli Lupkin Tartu Ülikooli muuseum
Osalejad külastasid näitust „Johannes Pääsuke ja tema pärand ERMi kogudes“. Foto: erakogu.

2017. aasta sügisel saabus muuseumilisti üleskutse teha jõulukingitusi Eesti haiglates viibivatele lastele. Üleskutse pälvis ERMis kohe tähelepanu – selgus, et meie muuseumis on palju inimesi, kes soovivad heategevusprojektis kaasa lüüa. Kolleegidega aru pidades leidsime, et heasoovlikkus ei peaks piirduma ainult jõuluajaga. ERM – suur muuseum nii ruutmeetrite kui ka töötajate hulga poolest – suudaks õige planeerimise abil pakkuda tegevusi haiglas viibivatele lastele kogu aasta jooksul.

Eellugu

Võtsime ühendust TÜ kliinikumi lastekliinikuga. Selgus, et lastekliinikul on partnereid, kes neile tegevusi pakuvad, siiski piisavalt. Küll aga oldi meile ettepaneku eest väga tänulikud ja küsiti, kas oleksime valmis aitama hoopis psühhiaatriakliiniku patsiente – nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Meie tegevused pakuksid patsientidele vaheldust haiglas viibimise ajal ning tuge rehabilitatsiooniprotsessis.

Väljakutse oli meile huvitav ja psühhiaatriakliinikule vajalik. Külastasime kolleegidega kliinikumi, kus tutvusime kliinikumi töötajate, selle osakondade, elukorralduse ja tingimustega. Koostöös kliiniku töötajatega leppisime kokku tegevused ja sisulised nõuded.

2018. aasta alguseks sõlmisid ERM ja TÜ kliinikumi psühhiaatriakliinik üheaastase koostöölepingu.

Tegevuste planeerimine

Projekti arendamiseks moodustasime muuseumis n-ö põhimeeskonna, määrasime kontaktisikud ja selgitasime välja oma võimalused. Koostöös kliinikumiga leppisime kokku põhilised tingimused:

  • tegevusi pakume kaks korda kalendrikuus, millest üks kord toimub ERMis ja teine kord psühhiaatriakliinikus;
  • töötube ja tegevusi korraldavad ERMi töötajad vabatahtlikkuse põhimõttel vastavalt oma soovile, töögraafikule ja võimalustele;
  • kliinikumi patsientidele on muuseumikülastus tasuta, samuti ka ekskursioonidel ja töötubades osalemine. Kliinikum organiseerib patsientide transpordi ERMi ja tasub ka töötubade materjalikulu;
  • kliinikum pakub projekti raames ERMi töötajatele koolitusi (nt 2018. aasta kevadel tegi TÜ kliinikumi kliiniline psühholoog Kärolin Kajalaid ERMi töötajatele koolituse „Vaimne tervis töökohal“).

Koostöökogemus

Aastane koostöö on olnud ERMi töötajatele rikastav mitmel viisil: kaasatud on eri osakondade töötajad, lähtuvalt keerulisemast sihtgrupist töötasime välja eriprogramme, tegevusi pakkusime ka väljaspool muuseumi. Olulisemad punktid:

Tegevusi juhendavad ka töötajad, kelle põhitöö ei ole vahendamine. Kuigi muuseum pakub tavakülastajatele tegevusi ja programme regulaarselt, on see ERMis eelkõige haridus- ja nõuandekeskuse ning sündmuskorralduse osakonna töö. ERMi kliinikumiprojekti vabatahtlike seas on aga ka nende osakondade töötajaid, kes iga päev klientidega kokku ei puutu ning oma tööd tavakülastajatele ei tutvusta: fotograafid, koguhoidjad, konservaatorid. Koostöö kliinikumiga on neile huvitav väljakutse ja võimalus.

Töötubades tuleb eelkõige lähtuda patsientide heaolust ja eripärast. Töötoad ja tegevused kliinikumi patsientidele erinevad tavapärasest programmitööst, sest tuleb arvestada patsientide eripära ja tervislikku seisundit ning suutlikkust infot vastu võtta. Koostööprojekti alguses said ERMi töötajad kliinikumilt asjakohase väljaõppe. Enne iga külastust arutame kliinikumiga, kas meie pakutav programm on patsientidele jõukohane ja vajaminevad töövahendid sobivad.

Töötame välja eriprogramme ja tegevusi. Tuleb arvestada, et ravil viibiva patsiendi vastuvõtlikkus ja võimekus võib olla oluliselt väiksem kui tavakülastajal. Seepärast oleme pakkunud oma tavapäraseid tegevusi lihtsamalt ja lühemalt ning välja töötanud eriprogramme ja lahendusi.

Üheks populaarsemaks tegevuseks kujunes toiduvalmistamine – alates munade värvimisest lihavõtete ajal kuni nostalgilise kringli küpsetamise ja võileivatordi valmistamiseni. Toiduvalmistamine on kliinikumi patsientidele väga meelepärane tegevus ning toitumishäiretega klientidele ka vajalik.

Samal ajal tuleb rõhutada, et peale erilahenduste oleme projekti raames kasutanud edukalt ka meie tavapäraseid töötube ja lihtsamaid haridusprogramme:

  • ekskursioonid eri näitustel, millele lisandub töötuba või arutelu;
  • soome-ugri mustreid tutvustav töötuba „Ilus vaev“ koos torusalli kirjamisega;
  • näituse „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ külastamine ning helmekeede valmistamine;
  • „Johannes Pääsuke ja tema pärand ERMi kogudes“ eesti püsinäitusel koos fotokogu külastusega;
  • näituse „Talu elu ja talu ilu“ külastamine koos puulusikate voolimise töötoaga;
  • rahvapillide tutvustamine koos hoidla külastusega;
  • ERMi raamatukogu tutvustamine koos hoidla külastusega;
  • fotostuudio külastus, muuseumifotograafide töö spetsiifika tutvustamine;
  • kammkeraamika õpituba, peremärkide põletamine, rahvuslike mänguasjade valmistamine, paberi marmoreerimine jne.

2018. aasta jooksul tegime kliinikumis 15 ja ERMis 31 töötuba.

Käelist tegevust pakkuv töötuba. Foto: erakogu.

Osalejad

Meie tegevustes osalesid TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria-, akuut-, sõltuvusravi ning laste ja noorukite osakonna patsiendid, kes veedavad haiglas korraga kaks kuni neli nädalat. Tegevused muuseumis ja kliinikumis on psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno sõnul vajalikud eelkõige patsientide rehabilitatsiooniprotsessis: „Selline võimalus viib mõtted oma murelt ja häirelt kõrvale. Inimene saab oma suurest murekoormast eemale, vähemalt ajutiseltki.“

Töötubades osalejate arv sõltub programmi läbiviimise kohast (kliinikumis või muuseumis). ERMis on osalejaid 30–40 inimest, nende seas lapsed ja noorukid. Moodustatakse kolm paralleelselt tegutsevat gruppi. Kliinikumis on osalejaid vähem, sest seal on patsientide ravitegevus intensiivsem ning tegevused toimuvad osakondade tegevustubades.

Kellele on meie projektist kasu?

Psühhiaatriakliiniku ülemõde Reet Tohvre ja akuutosakonna sotsiaaltöötaja Ivi Obzinisi sõnul on projektis osalevate patsientide tagasiside olnud väga positiivne ning huvi muuseumikülastuste vastu suur: „Psüühikahäirete ravi on enamasti pikaaegne. Haiglaravi on ainult üks etapp kogu raviprotsessist. Kõik patsientidele suunatud tegevused peavad aitama patsiendil paraneda ja oma haiguse sümptomid niipalju kontrolli alla saada, et ta tuleks oma eluga toime väljaspool haiglat. Seega on peale bioloogilise ravi olulised ka muud psüühilisi funktsioone positiivselt toetavad ja aktiveerivad kehalised ning vaimsed tegevused, nagu muuseumikülastused, töötoad, sport, jalutuskäigud, kunst, muusika jms. Muuseumis käimine ja töötubades osalemine pakub seda kõike.

Koostöö ERMiga on rikastanud ka meie töötajate mõttemaailma. Suure grupi patsientidega turvalisest haiglakeskkonnast väljaminek oli väljakutse ka meie töötajatele. Koostöös patsientide ja muuseumitöötajatega saime hakkama, suuri probleeme ei olnud ja saime ka ise kindlust juurde.“

Patsiendid ise on oma kogemust kirjeldanud järgmiselt:

  • Muudab haiglapäeva sisukamaks.
  • Vaheldus haiglarutiinile.
  • Tõstab ja parandab meeleolu.
  • Tore, et jäi ka nn vaba aega, kus sai püsiväljapanekuga tutvuda.
  • Sai käia keldris arhiivides, kuhu muidu ei satu.
  • Käeliste tegevuste töötoad eriti huvitavad.
  • Sai näha, mis see ERM on, sest ise võib-olla ei satu kunagi siia.
  • Giid oli väga tähelepanelik ja hoolitsev, valis liikumiskiiruse minu järgi.
  • Olin üllatunud, et suutsin suures majas ja suure grupiga liikuda, ilma et ärevus ja paanikahoog oleks mind tabanud.

Projekti pikaajalisem mõju muuseumidele

2018. aasta sügisel valminud „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringust“ selgus paljude vastajate ootus, et muuseumid aitaksid panustada inimeste tervisesse ja heaolusse. Arusaam muuseumide rollist inimeste tervise ja heaolu suurendamisel ei ole rahvusvahelises plaanis enam midagi uut. Seda, et teema on ka eesti muuseumimaastikul oluline, väljendas selgelt Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil 2018. aastal meie projekti äranimetamine muuseumiarendaja kategoorias. Lisaks näitab teema aktuaalsust ja vajalikkust ka see, et meie projektiga on nüüdseks liitunud mitu partnerit teistest Tartu muuseumidest.

Projekt jätkub

2018. aasta kogemus oli mõlemale osapoolele meeldiv, vajalik ja rikastav ning koostöö jätkamine ilmselge. Eelmise aasta lõpuks olid projektiga liitumise vastu huvi üles näidanud ka mitu teist Tartu mäluasutust.

2019. aasta alguses sõlmitud uue koostöölepingu partnerid on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Tartu Ülikooli muuseum.

Viited