Milleks Narvale muuseum?

Vaatan koduaknast üht punast tornitippu ja kohe on turvalisem olla. Tean, et nüüdisaegse relvastuse vastu lossimüürid ei kaitse, aga rahu- ja turvatunne tekib alati, kui müüride vahel jalutada. On teada, et tänapäevaks on Narva Hermanni linnus oma esialgse kaitsefunktsiooni minetanud, kuid ometi mõjub ta just nii.
Narva linnus on üldiselt esimene asi, mis nii kohalikel kui ka turistidel Narva puhul meenub. On kindel, et linnus on kõikidele narvakatele asendamatult tähtis. Juba teadmine selle olemasolust annab palju juurde. See ei ole lihtsalt arhitektuurimälestis või turismiobjekt, vaid midagi enamat – mineviku ja oleviku ühenduslüli, mälu ja kuuluvustunde kandja. Provokatiivselt võib küsida: kas Narvas oleks rahulikum ja mugavam ilma muuseumita, mis aktiivselt suhestub ajaloo ja tänapäevaga? Võiks ju võtta lihtsa tee – rääkida mugavamatel teemadel ja jääda konsensuse piiridesse. Kuid kas see oleks aus Narva suhtes? Kas keerulistest teemadest vaikiv linnus oleks ikka sama tähtis? Narva muuseumikülastaja portree on mitmekihiline. On kooligrupid, turistid, kohaliku elu- ja ajaloohuviga inimesed, aga ka need, kellele see koht tekitab vastakaid tundeid. Muuseum ei paku üksnes nostalgilist tagasivaadet linna mitmekesisele minevikule, vaid kutsub esile arutelu ja mõttevahetust. Kas kõiki väärtuspõhiseid ja ajalooainelisi erimeelsusi on võimalik muuseumis selgeks rääkida?

Näitus “Narva 44”. Foto: Narva Muuseum
Narva muuseum avab erinevaid kihte linna ajaloost. Üks osa sellest loost on Nõukogude ajal juurutatud kuvand Narvast – puhas ja lihvitud, ilma sügavamate kihistusteta. Kahjuks elab see moondatud lugu veel paljude peas. Vahest on lihtsam vaikida ja eeldada, et kui päriselt ei aruta, siis pole ka muret? Linna ajalugu ei kao kuhugi, küll aga on võimalik sellest rääkida ja üksteist ära kuulata.
Kui mujal ollakse rohkem ühte meelt ning 20. sajandi üle arutatakse vabalt, siis Narvas on vaikiv kokkulepe teatud teemadest mitte rääkida. Sellesama muuseumi akendest mõnekümne meetri kaugusel on Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu piir Venemaaga – erinevad ajalookäsitlused on siin nii füüsiliselt kui ka mõtteliselt kohal.
Kindlasti on neid, kes eelistaksid, et erinevad ajalookihid jääksid linnasügavustesse puutumatuna ning elaksime rahulikumalt edasi. Samas jäävad erinevad arusaamad alles ning pinna all pulbitsevad valu ja vastuolud edasi. Ajalugu kerkib ikka ja jälle päevakorda mõnel pöördelisemal hetkel, mil peame oma väärtustele otsa vaatama – olgu selleks pronksiöö, 9. mai pühad või praegune sõda Ukrainas. Siis löövad hõõguvad söed leegitsema ning vanad tulised arutelud kerkivad taas esile.

Külastajad näitusel „Pilk Narva kaardile“. Foto: Narva Muuseum
Hetkel muuseumis eksponeeritud näitus „Mitmekihiline Narva“ just neid peidetud tahke uuribki ning toob päevavalgele kustutatud peatükid linna ajaloost. Näituse eesmärk on näidata linna loo keerukust. Vaidlused selle üle, kelle lugu on õigem, ei lõpe kunagi, kuid vähemalt on koht, kus neid arutada.
Linnus on Narva linna süda – siin lehvib Eesti idapoolseim lipp, siin peetakse vastlaid ja teisi linna tähtpäevi. Narva muuseum on olnud ja on siiani eestluse kants, koht, mis ühendab mineviku ja tuleviku ning pakub turvatunnet ka kõige keerulisematel aegadel.

Festival Station Narva