Muuseumi, hariduse ja muuseumihariduse perspektiivid
Kumu kunstimuuseumis 29. augustil 2019 toimunud muuseumihariduse infopäeval arutleti paneeldiskussioonis muuseumide funktsioonide ja rolli üle tuleviku haridusmaastikul. Tehnoloogiaajakirjanik ja lapsevanem Henrik Roonemaa tõdes, et tulevikutehnoloogiat ning sellest tulenevat igapäevaelu ja tööturu muutumist on väga keeruline kui mitte võimatu pikemas perspektiivis tulemuslikult ette ennustada. Tänased ja tulevased noored, aga ka täiskasvanud peavad eeskätt omandama oskuse, valmisoleku ja huvi õppida. Õppimise kui mitmetasandilise individuaalsete teedega protsessi uurimine ja teadvustamine on viimasel kümnendil taas tõusnud ka rahvusvahelise haridusökoloogia huviorbiiti. Oskuse õppida ja selle vajaduse teadvustamise seab keskseks ka Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035 heaolu ja sidususe visioonidokument.
Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi tellitud haridusvisioonis (2009) tuuakse tuleviku hariduse kesksete märksõnadena esile isikupärastamist, koostööd ja mitteformaalset haridust. Elukestva õppe strateegia, millest hariduskorraldus Eestis alates 2014. aastast lähtub, näeb samuti ette „iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse rakendamist kõigil haridusastmetel ja -liikides“. Hariduse heaolu ja sidususe visiooni eksperdirühm tõdeb visioonidokumendis, et haridusstrateegia 2020 eesmärk õppijakesksest õpikäsitlusest on tänaseks saavutatud vaid osaliselt ning üldine õppeprotsess ei lähtu elukestva õppe põhimõtetest. Formaalhariduses domineerib keskmisest lähtumine, mis võimaldab enamiku õpilaste õpetamist ühesuguse õppekava järgi ühesuguses tempos, ning hindeid pannakse ja tagasisidet antakse peamiselt ainealastest teadmistest-oskustest lähtudes. Samuti haigutab tühimik üldhariduskooli õppekava üldosa ja ainekavade vahel – olgugi et just selles tühimikus peaksid kujunema ja arenema õpioskused ja -motivatsioon, väärtused, enesekohased ja sotsiaalsed oskused ning üldpädevused.
Nagu haridus- ja teadusstrateegia visioonidokumendis ka tõdetakse, on õppe individualiseerimise ja õmblusteta õpikeskkonna loomisel saavutatud vaid osa 2020. aastaks kavandatud tulemustest. Dokumendis tunnustatakse muuseumipedagoogika kiiret arengut ning märkimisväärset panust õmblusteta õpikeskkonna kujundamisel, kuid tunnistatakse, et parimad formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimise näited on süstematiseerimata, analüüsimata ning üldistamata ega ole kujunenud sihipärase, haridussüsteemi tervikuna haarava haridusarenduse osaks. Muuseumide ja teiste mälu- ja kultuuriasutuste külastamine sisaldub küll riiklikus õppekavas, kuid muuseumihariduse positsioon klassiõppe suhtes on kahetine ning muuseumiharidus ei ole õppijatele võrdselt kättesaadav.
Võrdsustades mälu-, kultuuri- ja riigiasutustes, ettevõtetes, ühingutes ja virtuaalkeskkondades toimuva õppe formaalharidusliku klassiõppega, kinnitab haridusvisioon nende institutsioonide orgaanilist rolli ja panust sidusa haridusmaastiku osana. See aga tähendab, et muuseumiharidus ei saa klassiõpet üksnes illustreerida või täiendada, vaid peab julgelt ja enesekindlalt võtma endale oma valdkonna (kunst, tervishoid, tehnika) teadmus- ja pädevuskeskuse positsiooni. Rohkem võimalusi projekt-, probleem- ja uurimusõppeks ning individuaal- ja rühmaõppeks eeldab muuseumidelt paindlikkust oma haridusprogrammide väljatöötamisel. Tekib suurem vajadus nii teoreetiliste kui ka praktiliste teemapüstitustega projektide ja uurimistööde suunamise ja juhendamise järele.
Teine raskuskese visioonidokumendis langeb enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste ning üld- ja võtmepädevuste omandamisele ja arendamisele. Dokumendi esimeses osas hetkeolukorda kirjeldades tõdetakse, et riiklikus õppekavas sätestatud pädevuste arendamisele pööratav tähelepanu ja energia hulk varieerub kooliti. Sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste, empaatia ja õpioskuste arendamine ei pruugi kuuluda praegu õppeprioriteetide hulka. Samal ajal kujundavad ja tagavad just need oskused ja pädevused õppija heaolu, mis on haridus- ja teadusstrateegia üks keskseid märksõnu. Hea näide sotsiaalsete pädevuste arendamisest muuseumihariduse vahenditega on Kiusamisvaba Kooli teadus- ja tõenduspõhisel kiusamise vähendamise programmil põhinev haridusprogramm „Kunstiga kiusamise vastu“ Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. Erinevate sotsiaalsete pädevuste, suhtlemis- ja õpioskuste arendamine muuseumihariduse raamistikus võiks olla tänuväärne lisandus ja võrdväärne partnerlus formaalharidusele juba täna.
Ajakirja Muuseum käesolev number läheneb muuseumi ja hariduse omavahelisele dünaamikale erinevatest vaatenurkadest. Sama teemaga tegeles ka Eesti Muuseumide Festival septembrikuus Narvas. On hea meel, et konverentsi kaks väliskülalist, Maiju Tuisku ja Suzie Thomas, on Narvas peetud ettekanded vorminud artikliteks. Suzie Thomas annab ülevaate Helsingi Ülikoolis toimunud muuseumiteaduse ja kultuuripärandi õppesuundade reformist, mis peaksid tagama tulevastele muuseumispetsialistidele laiapõhjalise ja igapäevase muuseumitöö mitmekülgsetele nõudmistele vastava väljaõppe. Maiju Tuisku teeb sissevaate Soome muuseumiharidusse ja vastava valdkonna ühingu Pedaali tegevusse.
Muuseumitöötajate erialasest rohkem või vähem formaalsest enesetäiendamisest tuleb juttu ka Eesti kontekstis. Eesti muuseumipedagoogide suvekooli ajaloo on mõtte sünnist kuni käesoleval aastal toimunud 10. suvekoolini üles kirjutanud Kaja Visnapuu. Antud artikkel on kompaktseks, selgeks ja põhjalikuks ülevaateks ning infoallikaks kõigile, kellel huvi ja vajadus olla kursis, kuidas on kinnistunud muuseumipedagoogide suvekooli traditsioon ning millised teemad on kümne aasta jooksul kajastamist leidnud. Balti Museoloogia Suvekoolis toimunust annab ülevaate Rasmus Kask ning parimaid praktikaid Ungari muuseumimaastikult ja rahvusvaheliselt Best in Heritage konverentsilt vahendavad Triin Aadli ja Terje Lõbu.
Aga kust ikkagi tuleb muuseumiprofessionaal? Eesti Kunstimuseumi endine tunnijuht ja haridustöö kuraator Piret Sepp kirjeldab oma isiklikku kasvamist ja kujunemist muuseumispetsialistiks. Suur tänu Piretile oma loo jagamise eest – usun, et paljud muuseumipedagoogid ja teiste valdkondade spetsailistid tunnevad end selles kujunemisloos ära.
Muuseumid ei ole aga kaugeltki ainsad mäluasutused, mis pakuvad aktiivselt haridustegevusi erinevatele vanuse-, huvi- ja sihtgruppidele. Pille Slabina Eesti Rahvusraamatukogust tutvustab raamatukogu haridustegevust ning paigutab Eesti raamatukogudes tehtava haridustegevuse rahvusvahelisse konteksti.
Suur tänu Maarja Kõutsile, kes Eesti Muuseumide Festivali koordinaatorina jagas lahkelt esinejate kontakte ning aitas kaasa mõelda antud numbri teemafookuste üle. Samuti suur tänu kõigile artiklite autoritele. Järgmine ajakirja Muuseum number on kavandatud ilmuma aprillis 2020 ning on pühendatud digikultuurile. See aga ei tähenda nagu vahepealsetel kuudel ei oleks põhjust ajakirja veebilehekülge külastada – ajakirja sisu täieneb uuel aastal põnevate näitusetutvustuste ning kultuuripärandiasutuste ja kõrgkoolide koostöö teemadega.
Head lugemist!
