// Luubi all

Muuseumi mikrokraadiõpe Tartu Ülikoolis läheb järgmisele ringile

Janet Laidla Tartu Ülikool

Kuigi Eestis on Statistikaameti andmetel 170 muuseumi, pole üheski Eesti kõrgkoolis täismahus museoloogiale keskenduvat õppekava. Õppekavade sees on spetsialiseerumise võimalusi aga juba olemas.

Kõige mahukamalt on museoloogia esindatud Eesti Kunstiakadeemias, aga laiema vaatega mäluasutustele on moodulina võimalik museoloogiat õppida ka Tartu Ülikoolis. Seevastu Šotimaal Glasgow’ ülikoolis on eraldi museoloogia ja muuseumipedagoogika magistriõppekava. Neile kahele lisaks on avatud mitmed seotud õppekavad, nagu kunstiajalugu, kogumine ja provients rahvusvahelises kontekstis, kureerimine, kunst ja kultuuripärand globaalsel turul (Erasmus Munduse magistriprogramm) ning haridus muuseumides ja pärandiasutustes. Viimane on samuti Erasmus Munduse magistriprogramm, milles osaleb ka Tartu Ülikool, kusjuures järgmine kandideerimise tähtaeg on 2025. aasta jaanuaris.

Kodumaise museoloogiahariduse kohal haigutavat lünka on Eestis täitma hakatud mikrokraadiprogrammide abil.

Erasmus munduse kaudu on välismaal võimalik õppida ka muuseumiga seotud erialasid

Mis on mikrokraadiprogramm?

Mikrokraadiprogramm on kureeritud kogum ülikooli kursusi. Enamik neist on loodud tavaüliõpilaste jaoks ja rohkem või vähem kohendatud täiendusõppijatele. Mõnes mikrokraadiprogrammis õpivad täiendusõppijad tavaüliõpilastest eraldi või on neile loodud mõni eraldi kursus.

Mikrokraadiprogrammis osalejad saavad täiendusõppe tunnistuse, aga „kraadi“ nad tegelikult ei saa. Vähemalt mitte selles programmis. Et aga tegemist on suures osas ülikooli õppekava ainetega, saab tulevikus kraadiõppesse tulles neid aineid sobiva õppekava puhul üle kanda. Kokkuvõtlikult öeldes on „mikrokraad“ just nagu pakend, millesse on koondatud ained, mida saaks muidu ükshaaval samuti täiendusõppijana läbida. Pakendil võib aga olla mitu eelist.

Esiteks on esialgne valik ette tehtud ning reklaami näol postkasti kohale toodud, seega ei pea huviline ise hakkama ülikoolide sadu kursusi läbi vaatama. Teiseks saab mikrokraadiprogrammis õppima asuda koos kaasteelistega, kes samamoodi osalevad kursusel n-ö ülikooli külalistena. Kolmandaks on vähemalt Tartu Ülikool suunanud üksusi läbi mõtlema seda, kuidas teises asulas ja asutuses töötaval inimesel oleks reaalselt võimalik ja mugav kursusest osa võtta.

Meie museoloogiateemalises mikrokraadiprogrammis on olnud eesmärk koostada tunniplaan selliselt, et auditoorne õppetöö toimub üle nädala reedesel päeval ning vähemalt 2 × 90 minutit korraga. Õppeainetes tuleb lisaks auditoorsele õppele valmistada ette kodutöid ning kursuse lõputöö. Traditsioonilist kogu kursuse materjali hõlmavat eksamit üheski aines ei toimu. Enamik eelmise korra lõpetajaist hindasid töö mahtu ja raskust üldiselt jõukohaseks, kuid kindlasti tuleb selles vallas uuel õppeaastal väiksemaid muudatusi.

Mida muuseumide mikrokraadiprogrammis omandatakse?

Tartu Ülikoolis toimus mikrokraadiprogramm „Muuseumid ja tulevikupärand“ esimest korda 2022/2023. õppeaastal. 15 ainepunktist (EAP) koosnev programm (tavalisel semestril läbib üliõpilane keskmiselt 30 EAP) hõlmas kolme ainet – museoloogia, kureerimise alused ja mäluasutused andmestunud ühiskonnas. Esimesed kaks kursust toimusid sügissemestril ja andsid sissejuhatuse nii muuseumikogusid kui ka külastajaid puudutavatele teemadele. Kevadsemestril keskenduti lähemalt andmete ja muuseumikogude kirjeldamise väljakutsetele.

Sügiskursused olid ootamatult populaarsed ka tudengite hulgas ja nii paisus rühm väga suureks. Lisaks tuldi kursusele ka väga erineva eelneva muuseumikogemusega – gümnaasiumist tulnud noored õppisid koos kogenud muuseumimaastiku tundjatega. Kokkuvõttes jäid programmis osalejad kursusega rahule ning andsid mitmeid kasulikke näpunäiteid uueks hooajaks.

Teist korda toimub mikrokraadiõpe „Muuseumid ja tulevikupärand“ juba käesoleva aasta sügisest algaval õppeaastal uuenenud kujul. Sügissemestril toimuvad uuesti samad kursused: museoloogia ja kureerimise alused, milles teeme üksnes väiksemaid muudatusi. Kevadine valik on aga täiesti uus. Üheks põhikursuseks on „Artefaktid ja aeg: kultuuripärandi säilitamine“ (6 EAP), mis keskendub, nagu pealkiri ütleb, pärandi säilitamisega seotud aspektidele, näiteks seadusandlusele ja teabe kirjeldamisele.

Alternatiivina saab läbida Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi kursust „Sotsiaalne mälu ja kultuuripärand” (6 EAP), mille seminaridel arutletakse selle üle, kuidas sotsiaalset mälu ja kultuuripärandit uuritakse. Arvestades ruumi ja õppetöö formaati, saavad õppejõud sellele võtta maksimaalselt viis mikrokraadis osalejat, kes osaleksid kursusel koos magistrantidega.
Täiesti uue kursusena luuakse mikrokraadiprogrammi aine „Tulevikumuuseumid: muuseumimaastik täna ja homme“ (3 EAP). See kursus toimub koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ning on mõeldud mõlema kõrgkooli mikrokraadiprogrammis osalejatele.

Uuema museoloogilise teooria ja praktika toel analüüsitakse kahepäevase intensiivseminari käigus mäluasutusi täna ja lähitulevikus puudutavaid olulisi teemasid, nagu eetilised küsimused, tehnoloogiliste võimaluste areng, rohepööre, koostöö loovuurijatega ning teiste mäluasutustega, vähemuste ja niširühmade kaasamine, koostöö kogukondadega jne. Täpsemad teemad, mis 14. ja 15. märtsil 2025 toimuval intensiivseminaril arutlusele tulevad, selguvad sügise jooksul.

Kellele programm on vajalik?

Tartu Ülikooli korraldatav mikrokraadiõpe on mõeldud eelkõige alustavale muuseumitöötajale, andmaks terviklikumat pilti muuseumimaastikust ning muuseumitööst Eestis ja mujal. Eesmärgiks on anda baasteadmised enamikust muuseumitööga seotud valdkondadest, aga ärgitada muuseumitöötajat ka edasisele enesetäiendamisele, tutvustades rahvusvahelist ja ka kodumaist erialakirjandust.

Kogenumad muuseumitöötajad, kes meie eelmises mikrokraadiprogrammis osalesid, tõid välja koolituse võrgustumise aspekti ning uuel õppeaastal püüamegi pakkuda veel rohkem võimalusi omavahel tuttavaks saada. Noorte üliõpilaste ja kogemustega muuseumitöötajate koos õppimine pakub nii väljakutseid kui ka võimalusi. Kindlasti mõtleme uueks õppeaastaks veel kord läbi küsimuse, kas kogu õppetöö peab toimuma koos või korraldame osa kohtumisi eraldi, et vastata mõlema rühma vajadustele ja ootustele. Samas hindavad üliõpilased kõrgelt võimalust õppida eriala praktikutelt ning muuseumispetsialistid saavad kasu kahel moel: esiteks kuulevad nad otsest tagasisidet üliõpilastelt kui ühelt sihtrühmalt ning teiseks näevad neis ka potentsiaalseid tulevasi kolleege. Õppetöö juurde käivad õppekäigud ning tudengite võimalus arutada küsimusi ühes ruumis koos praktikutega rikastab kindlasti igapäevast õppetööd – seega võidavad hästi korraldatud mikrokraadiprogrammist ka tavaõppijad.

Kaasaegse kaasahaarava muuseumikogemuse loomiseks on vaja teadmisi säilitamisest ja kureerimisest muuseumihariduse ja organisatsioonikäitumiseni. Foto Jarek Jõepera

Millised on mikrokraadiõppe võimalused?

Muuseumiteemaline mikrokraadiõpe on osutunud populaarseks. Pärast Tartu Ülikooli avalööki 2022. aasta sügisel tulid järgmiseks õppeaastaks oma programmidega välja nii Eesti Kunstiakadeemia (https://www.artun.ee/et/avatud-akadeemia/museoloogia-mikrokraad/) kui ka Kõrgem Kunstikool Pallas (https://pallasart.ee/mikrokraadid/). Hiljuti teatas muuseumiharidusteemalise mikrokraadiprogrammi (https://www.tlu.ee/koolitused/muuseumiharidus) pakkumisest ka Tallinna Ülikool.

Iga programm on pisut erineva suunitlusega, seega tasub läbi mõelda, mis on erialase enesetäiendamise prioriteedid, ootused ja vajadused. Näiteks Tartu Ülikooli mikrokraadiõpe on suunatud eeskätt algajale muuseumitöötajale ja pakub natuke kõigest – näitustest, kogudest, haridusest. Selle suunitlus on eeskätt teoreetiline ja läbiv teema on muuseumiuuringud.
Olles maailmas üsna palju ringi liikunud ja muuseume juba üle kümne aasta tähelepaneliku pilguga vaadanud, võin öelda, et praktikas teeme Eestis asju väga hästi. Meie akadeemilise suunitlusega kursused püüavad aga suunata muuseumiprofessionaali mõtlema sellele, miks me seda nii teeme. Kuidas on veel tehtud või tehakse? Kuidas võiks veel teha?

Oluline on ka korralduslik pool – kas õppetöö korraldus sobib kokku töögraafikuga ning kas ja kuidas paar korda kuus õppetöö toimumiskohta jõuda. Eelmine mikrokraadikursus tõi huvilisi kokku tõesti üle Eesti, nende hulgas oli nii muuseumide kui ka raamatukogude töötajaid, aga ka teisi muuseumihuvilisi algajatest kuni osakonnajuhatajateni.

Olen selles artiklis nüüd mitu korda maininud sihtrühmana algajat muuseumitöötajat. Mida me pakume kogenud muuseumitöötajale? Me loodame, et uus Eesti Kunstimuuseumiga ühiselt loodav aine saab olema n-ö edasijõudnute kursus, mida pakume ka mikrokraadist eraldi täiendusõppe raames.

KASULIK TEADA

  • Avalduste vastuvõtt algab 3. juunil ja lõpeb 21. augustil.
  • Osalema on oodatud mäluasutuste töötajad ning teised muuseumi- ja kultuurihuvilised, kellel on vähemalt keskharidus.
  • Ruumide mahutavuse ja seminaride sisulise kvaliteedi huvides plaanime seekord vastu võtta 15 huvilist elavas järjekorras
  • Lisateave: Janet Laidla, janet.laidla@ut.ee
Viited