EMÜ Veebiajakiri

Muuseumide kiirendi meetme eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid külastajale suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad. Käesolev taotlusvoor annab muuseumidele toetust, mille abil likvideerida mõni kitsaskoht, parendada olemasolevat teenust või arendada välja täiesti uus teenus, mis aitab kultuuripärandit tutvustada või säilitada. Tartu Ülikooli Muuseumi direktor ning kiirendi voorust ajutiste näituste kategoorias toetust saanud projekti „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ üks kuraatoritest, Mariann Raisma: „Kiirendi toetus annab võimaluse eksperimenteerida ja katsetada lahendusi, mida tavapärase eelarvega pole võimalik teha.“

Kõige enam on taotletud toetust arendus- ja turundustegevusteks, millele järgnevad püsinäituste arendused ja ligipääsetavust suurendavad algatused. Erandiks oli esimene taotlusvoor, kuhu püsinäituste projekte ajapiirangu tõttu ei esitatud.

Toetusi on jagatud üle kogu Eesti. Kõige rohkem taotlusi on esitanud Tallinna muuseumid. 

Nii Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Võrumaal kui ka Tallinnas on üle poole projektidest saanud positiivse rahastusotsuse.

Kokku on kiirendi kaudu jagatud üle 4,5 miljoni euro. Tallinna projektidele on sellest läinud 39%, ülejäänud Eestile 61%. Kõik rahastatud projektid on edukalt ellu viidud ning mõju ulatub sageli kaugemale muuseumi seinte vahelt. Kasvanud on külastajate arv ja osalus haridusprogrammides, samuti on muuseumid muutunud ligipääsetavamaks. Projektid on toonud kaasa ka tihedama koostöö muuseumide vahel, töötajate uued oskused ning kasvanud tuntuse kogukonnas ja ka rahvusvaheliselt.

Kiirendi projektide edust annavad märku ka muuseumide aastaauhinnad. 2024. aasta laureaatide seas oli kaks kiirendist toetust saanud projekti:

Virumaa Muuseumide püsinäitus „Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini“ – Aasta püsinäituse tiitel

Eesti Tervisemuuseumi mobiilsed mininäitused – Aasta muuseumiuuendaja tiitel

Virumaa Muuseumide teadusdirektori kt ja näituse kuraator Inge Laurik-Teder: “Väga tore on see, et kohalik publik on uuenenud majja tee leidnud – nii konverents „Ruumist ruumi“, loengud kui ka ekskursioonid on olnud menukad. Samuti ei ole ma oma muuseumistaaži jooksul kunagi võtnud vastu nii palju kolleege – huvi meie töö vastu on olnud suur nii professionaalide kui ka asjahuviliste hulgas.”

Üks rahvusvaheliselt edukamaid näiteid on Saaremaa muuseumi rändnäitus „Viikingid enne viikingeid“, mis avati esmakordselt 2021. aastal Kuressaares, hiljem Lennusadamas ning ning 2025. aasta kevadel Rootsis Stockholmis, Vrak – Museum of Wrecks.

Saaremaa Muuseumi müügi- ja arendusjuht Rita Rahu: “Näituse avamine Rootsis on oluline verstapost Saaremaa Muuseumile. Esile tõuseb Salme laevmatuste teaduslik tähendus, tugevnevad kultuurisidemed Eesti ja Rootsi vahel ning kinnitust leiab muuseumi professionaalne võimekus. Samuti avanevad uued koostöövõimalused ning kasvab huvi Saaremaa kui ajaloolise sihtkoha vastu.”

2023. aasta Aasta turundustegu oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi projekt — olümpiateemaline lennuvärav Tallinna Lennujaamas. See on suurepärane näide, kuidas muuseum laiendas oma nähtavust ja sihtgruppe, viies killukese muuseumist reisijatele otse lennujaama.

2024. ja 2025. aastatel on kiirendisse esitatud taas mitmeid põnevaid projekte. Ootame huviga uusi Muuseumirotte!

Oluline suund kiirendis on ligipääsetavuse suurendamine — olgu selleks veebilehtede uuendamine, lastetasandite ja pimedate radade loomine või invaliftide paigaldamine. Alates järgmisest voorust on määruses sätestatud, et iga projekt peab arvestama ligipääsetavuse parandamisega.

Mõnel projektil on mõju kogu muuseumisektorile. Näiteks Eesti Kunstimuuseumi projekt „Kumu kestliku näituse mudel“ pakkus tööriista, mis hindab näitustegevuse keskkonnamõju ja arvutab süsinikuheidet. Mudel on avalikult kättesaadav aadressil: https://kestliknaitus.ekm.ee

Karin Vicente, projekti eestvedaja: “Soovisime esialgu mõõta oma näituste keskkonnamõju, kuid kuna see on oluline roheindikaator kõigile näitusetegijatele, siis otsustasime luua avaliku tööriista. Projekti raames kogusime ka teiste muuseumide rohenippe, mida saab lugeda „Parimate praktikate“ lehelt.”

Muuseumide koostööprojektide seas on silmapaistvad:

„UNI“ – Eesti Tervishoiumuuseumi, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Ajaloomuuseumi ühine une-teemaline kobarnäitus

„Peedist pesumasin“ – Eesti Maanteemuuseumi, Põllumajandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi koostööprojekt leidlikkusest, taaskasutusest ja isetegemisest

2026. aasta kiirendivoorus ootavad ees määruse uuendused. Ajutised näitused liigitatakse arendus- ja turundustegevuste alla ning kõik taotlused peavad sisaldama ligipääsetavuse parandamise kirjeldust. Samuti lihtsustatakse hindamiskriteeriume ja laiendatakse hindamisskaalat. Määruse muudatusi tutvustatakse Muinsuskaitseameti infotunnis enne uue vooru avanemist 1. oktoobril. Kõige parem viis hinnata muuseumide kiirendi mõju on minna muuseumisse ja kogeda ise: kas nähtav puudutab, kõnetab ja kutsub tagasi. Soovin kõigile inspireerivaid muuseumikülastusi!