Muuseumigeograafia
Sydneyst Tromsøni – 1,5 sammu!
Muuseumigeograafias on see võimalik – tuhanded kilomeetrid võivad olla läbitavad paari sammuga, maakera vastaspooltelt pärit objektid jagada külg külje kõrval hoidlariiulit. Muuseumid kui maailma minimudelid on sajandeid koondanud kompaktsesse ruumi looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust tekitades tunde, et see kõik on meie haarde ulatuses ning samal ajal alla joonides selle haarde mastaape.
Geograafia ja identiteedi dünaamika on ammugi olnud muusuemide üks uurimisvaldkondi: koguda, säilitada ja vahendada ühe konkreetse piirkonna pärandit. Vahemere-äärsest Marseille linnast on ootuspärane leida Vahemeremaade kultuuridele pühendatud muuseumi. Üha suuremat tähelepanu oodatakse muuseumidelt aga küsimustes, kuidas geograafiat on ületatud ja mida see meile ajaloolises ja kaasaegses plaanis tähendab – kuidas meie kunsti, olmekultuuri ja vaimulaadi on mõjutanud materiaalsete objektide ja ideede levik üle piiride ja geograafiliste vahemaade taha. Chiara De Cesari Amsterdami Ülikoolist vaatleb piiride seadmise ja ületamise, eristuva ja jagatud identiteedi võtmes kaht muuseumi, Euroopa ja Vahemeremaade tsivilisatsioonide muuseumi Marseille´s ning Euroopa kultuuride muuseumi Berliinis.
Näitustega rändamine toob kaasa nii elevust ja rõõmu jagatud kunsti- ja kultuurikogemustest kui ka komplikatsioone ja ootamatusi. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi rändnäitustest kirjutavad Annely Kaldoja, Kristo Matson ja Risto Lehiste. Oma kogemusi, kuidas tuhandetest detailidest koosnevat installatiivset näitust ookeani taha toimetada ja seal ka uuesti kokku panna, jagab Keiu Telve Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu Põhja-Ameerikas rändava näituse põhjal. Milliseid ohtusid sisaldab ning milliseid ettevalmistusi eeldab aga tundlikes tehnikates teostatud kunstiteostega reisimine kirjeldab Eesti Kunstimuuseumi paberalusel kunstiteoste konservaator Margit Pajupuu.
Kui geograafia kohtub ajalooga, teostuvad erinevad interaktiivsed kaardirakendused. Martin Nyblom Stockholmi linna haridusosakonnast teeb sissejuhatuse Stockholmskällan kaardirakendusse, mis ühendab muuseumide ja arhiivide pildipangad ning sõnalise informatsiooni tänaste Stockholmi tänavanurkade ja linnaruumis märgiliste vaadetega. Sarnases võtmes on võimalik avastada Tartu Ülejõe linnaosa ning ajada baltisaksa pärandi jälgi Tartu linnaruumis, millest kirjutavad Marge Rennit, Reet Bender, Kadi Kähär-Peterson ja Tenno Teidearu. Kadri Asmeri artikkel Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näitusest “Ülikooli peahoone kunstis” analüüsib ühte võimalust geograafiliselt ja fenomenoloogiliselt olulisi maamärke näitusel esitada.
Rõõm on jätkata ajakirja Muuseum head tava tutvustada muuseumide poolt publitseeritud trükiseid, mille leiab rubriigist “Kaante vahel”. Viimase poole aasta jooksul on muuseumide poolt välja antud üle poolesaja mahukama väljaande, pisematest tarbetrükistest kõnelemata. Esimene valik neist ilmub mai alguses, kuid rubriik täieneb jooksvalt ka suve jooksul – nii et on põhjust külastada ajakirja Muuseum ja valida endale trükiste hulgast suvelugemist!
Suur tänu kõigile artiklite autoritele ning kõigile, kes jagasid infot oma muuseumis ilmunud trükiste kohta – oli rõõm saada sedavõrd aktiivset ja rohkearvulist tagasisidet! Lõpetuseks väike tulevikuvihje: kui käesolev ajakirja sisu läbi loetud, siis pärast suviseid puhkuseid ja rännakuid tasub augustikuus taas ajakirja Muuseum kaeda, sest muuseumigeograafia ei ammenda ennast nii kergesti ning ootamas on veel huvitavaid vaatenurki ning teemasid.
Kerttu Männiste
Peatoimetaja
