EMÜ Veebiajakiri

Eesti esimeseks taskuhäälinguks on nimetatud Henrik Roonemaa ja Peeter Marveti raadiosaadet „Tehnokratt“, mida hakati 2004. aastal avaldama ka veebis. Järgneva 20 aastaga on kodumaine taskuhäälingumaastik nii kvaliteedilt kui ka mahult kiiresti arenenud. Täpset arvu saab vaid oletada, sest paraku puudub kõiki taskuhäälinguid koondav andmebaas ning uusi tegijaid lisandub ja kaob pidevalt. Pilt on kirju ning teostuse sisu, vorm ja eesmärgid ääretult varieeruvad. Muuseumide podcast’e – muuseumihäälinguid – on meil seni tehtud vähe ning järgnevalt annan ülevaate viimaste aastate arengust ja jagan oma kogemust Eesti Tervisemuuseumi „Sünapsi“ saatejuhi-toimetajana.

Mis? Kus? Millal?

Eesti muuseumihäälingud sündisid suuresti ühel perioodil ja tõenäoliselt andis selleks otsustava tõuke koroonapandeemia 2020. ja 2021. aastal. Sel ajal alustasid Eesti Tervisemuuseumi „Sünaps“, Eesti Loodusmuuseumi „Öökulli akadeemia“, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia „Rukkirääk“, Fotografiska „Fotografiska jutud“ ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi „Rüütli 15“. Väiksemas mahus katsetasid audiosisu loomise ja avaldamisega teisedki. Neist muuseumihäälingutest on jäänud järjepidevalt püsima „Sünaps“ ja „Rukkirääk“, pärast pikemat pausi avaldas hiljuti taas saate ka „Öökulli akadeemia“. 2024. aasta augustis jõudis kuulajateni Sander Olo ja Sander Jürissoni juhitav muuseumimaailma uudiseid ja trende vahendav taskuhääling „Muuseumimelu“.

Milleks muuseumile taskuhääling?

Ühest küljest pole taskuhäälingu alustamine eriline kunst ja neid valmib suurel hulgal – eri hinnangutel on neid maailmas nüüdseks üle nelja miljoni. Teisalt toob turundusstatistika halastamatult välja, et podcast’e alustatakse uljalt, kuid kogedes töömahtu ja võimalikke tagasilööke, lõpetab esimese kolme kuu jooksul umbkaudu 75% tegijatest. Kultuuriajakirjanik Keiu Virro on mõne aasta taguses artiklis “Podcastimaania seest- ja väljastvaates”märkinud tabavalt, kuidas „suurim probleem tundub olevat takerdumine ressursside ja saate tegemiseks kuluva aja, mingil määral ka oskuste taha. Need kolm on enamasti rohkemal või vähemal määral ka üksteisega seotud“. Tõesti, kvaliteetse saate ja formaadi kavandamine ning teostus (eriti saadete järeltöötlus) on väga ajamahukas ja sellega tasub muuseumil enne salvestustehnika soetamist kindlasti arvestada. Mõte tervisemuuseumi taskuhäälingust sündis tõenäoliselt kolleegide kohvipausijutuna. Sõnad said teoks 2020. aasta koroonakevadel, kui muuseumid suleti ning igaüks pidi hakkama oma olemasolu ja väärtust ümber mõtestama ja muutunud oludega kohanema. Valmidus „Sünapsi“ alustamiseks tuli põhjaliku eneseanalüüsi tulemusena. Autorina oli mul soov süveneda, huvi ja kannatlikkust töötada läbi suurt hulka kirjalikke allikaid, meeldis kirjutada ning häälekasutust toetas varasem kogemus harrastusnäitlejana. Lisaks on mul alati olnud tõmme raadiotöö vastu ja kodus olemas USB-mikrofon (mis polnud suurem asi ja sai kiirelt asendatud kvaliteetsema salvestustehnikaga). Kokkuvõtvalt – olid olemas tahe ja algeliste oskustega saatejuht.

Nüüdseks on „Sünapsist“ kujunenud üks tervisemuuseumi edulugudest. Artikli kirjutamise ajaks on avaldatud 83 saadet ja alanud saatesarja viies hooaeg. Muuseumile on taskuhääling hea võimalus näituste, kogude ja haridusprogrammiga seonduvate teemade vahendamiseks ja laiendamiseks. Taskuhääling võimaldab muuseumil olla nähtavam ja kuuldavam, rääkida aktiivselt kaasa ühiskonnas päevakajalistel teemadel, jõuda rohkemate inimesteni ning olla oma kogukonnaga paremas kontaktis. Taskuhääling annab muuseumile võimaluse leida, hoida ja taasluua kontakti oma külastajate ja koostööpartneritega. Kuulajad saavad saadete teemavalikus kaasa rääkida – nii on sündinud näiteks saated liikumispsühholoogiast, meditsiiniõigusest ja ebaravist. Häid ideid annab ka töö muuseumiõpetajana. Kohtumised erinevate huvide ja ootustega inimestega muuseumituuridel ja -tundides ning nende küsimused ja lood on olnud teemade valikul ja „inimeseks kasvamisel“ hindamatu väärtusega inspiratsiooniallikas. Taskuhääling on digimeediumina uuenduslik ja paindlik ning võimaldab kiiret reageerimist. Samas eristab seda näiteks TikToki sisust pikaajalisem aktuaalsus – saated moodustavad kogumiku, mille väärtus kestab kauem ja toimib lisaks päevakajalisusele ka Eesti mõtteloo talletajana. Näiteks saab tulevikus võrrelda, kuidas mõnda teemat ühiskonnas 21. sajandi esimesel veerandil käsitleti. Lisaks annab see võimaluse salvestada valdkonna asjatundjate parimaid teadmisi ning täita sellega halle laike oma muuseumikogudes. Üks taskuhäälingu olulisemaid kasutegureid on majandusliku ja piirkondliku ligipääsetavuse parandamine – saated on kuulajale tasuta ning teadmised ühes sisuka meelelahutusega jõuavad huviliseni sõltumatult tema asukohast, kellaajast või rahalisest seisust.

Kuidas taskuhäälingu tegemist alustada?

Enne alustamist soovitan mõelda eelnevalt läbi järgmised küsimused:

• miks te seda teete ja millist väärtust tulemus loob?
• kellele on taskuhääling suunatud?
• mis on saadete läbiv joon?
• milline formaat sobib kõige paremini teie muuseumi valdkonna ja võimalustega?
• kuidas suhestuvad saated teiste taskuhäälingutega Eestis ja mujal?
• kus ja kuidas toimub salvestamine?
• kes tegeleb järeltöötlusega?
• millistes kanalites ja kuidas oma saateid levitate? Salvestamine on vaid teekonna esimene samm.
• kas ja kuidas kaasate kuulajaid ning kolleege?
• mis on teie muuseumi jaoks taskuhäälingu edu mõõdupuu?
• kas olete vajadusel valmis tööd koju kaasa võtma?

Kui eelnevad punktid on läbi vaetud, tasub ajaplaneerimise ja töö sujuvuse huvides kirjeldada oma saate valmimisprotsess. „Sünapsi“ näitel toimub töö hooaja jooksul järjepidevuse tagamiseks paralleelselt kahe-kolme saatega.

Sünapsi saate valmimise etapid:

• tulevase saate idee ja eesmärgi mõtestamine;
• võimalike saatekülaliste valik ja kontaktaadresside otsimine;
• külalisega ühenduse võtmine ja kokkulepete sõlmimine;
• taustatöö saate teemavaldkonna ja külalise paremaks tundmaõppimiseks (varasemad intervjuud, artiklid, valdkonna arenguga kurssiviimine);
• küsimuste ja peamiste jutupunktide ettevalmistus;
• saate salvestamine ja vahetu kontakt külalisega;
• helifaili töötlus (puhastamine, helisageduste ühtlustamine, tunnusmuusika lisamine jms);
• tulemuse testkuulamine ja vajadusel täiendavate muudatuste tegemine;
• saate pealkirjastamine, lühikokkuvõtte kirjutamine ja illustreeriva pildimaterjali leidmine;
• saatekülalisega valminud saate kooskõlastamine. Külaline kuulab valminud saate läbi ja annab tagasisidet. Soovi korral ebaõnnestunud sõnastuse väljalõikamine;
• saate avaldamine ja turundustegevus;
• salvestamise järeltegevused. Saatekülalisele tänusõnad ja viited avaldatud materjaliga.

Oma taskuhäälingu alustamine ja käimashoidmine pakub muuseumile mõjusaid võimalusi, kuidas oma tegemisi olemasoleva ja uue publikuni viima. Järjepidevuse ja mõju tagamiseks on määrava tähtsusega tegijate motivatsioon ja oskused, tehnilised võimalused ning aeg. Kuigi taskuhäälingute turg näib üleküllastunud, on see meedium populaarsuselt jätkuvalt tõusutrendis ning heal tasemel sisule ja teostusele leidub alati ruumi ja kuulajaid. Kui lugedes tekkis koostöömõtteid või lisaküsimusi, siis võta minuga julgelt ühendust aadressil kent@tervisemuuseum.ee või „Sünapsi“ tagasisidevormi kaudu. Mõtlen oma kogemuse põhjal kaasa või suunan edasi sobiva inimeseni. Kuulmiseni ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!