// Päevateema

Muuseumihariduse mikrokraadiõpe Tallinna Ülikoolis on ainulaade võimalus enesetäienduseks

Kaja Visnapuu Tallinna Ülikool
Keila Kooli õpilased muuseumi haridusprogrammis Jõepargis. Sellel korral tutvuti pargis kasvavate taimedega.

Algaval õppeaastal avaneb muuseumihariduse valdkonnas uus koolitusvõimalus. Tallinna Ülikooli täiendõppe osakonnas avatakse muuseumihariduse mikrokraadiõpe. Sooviavaldused tuleb esitada juba 17. juuniks.

Õppetöö toimub tsükliõppe vormis. Kahe semestri jooksul toimuvad loengud, õppekäigud ja praktikatunnid üldjuhul kaks korda kuus reedel ja laupäeval. Kontaktõppe sessioonide vahel sooritab õppija iseseisvaid ülesandeid Moodle’i keskkonnas.

Septembrist juunini vältav tsükliõpe on praktilise suunitlusega ning toimub enamasti Tallinna muuseumides, aga ka muudes avatud õpikeskkondades – linnaruumis, looduses ja virtuaalruumis. Õppejõududeks on nii Tallinna Ülikooli lektorid kui ka oma ala asjatundjad eri valdkondadest. Oma teadmisi vahendavad nii eripedagoogika, kogukonnatöö, eelkoolipedagoogika kui ka andragoogika spetsialistid-praktikud. Koostööpartneritena on kaasatud ka teadus- ja looduskeskuste töötajaid, muuseumide haridustöö kuraatoreid ning tunnijuhte. Õppetöösse on lõimitud muuseumihariduse parimaid praktikaid. Kasutamist ja kaasamist leiavad ka Muuseumiroti hariduse edendamise valdkonnas võidukaks osutunud ja nomineeritud programmid ning nende tegijad.

TLÜ muuseumipedagoogide koolitusel õpitakse ka seda, kuidas muuseumis tunneksid end hästi eakad.

Muuseumiharidus areneb

Kuna muuseumiharidus on viimastel kümnenditel hoogsalt arenenud ning valdkonda on lisandunud ja lisandub aina uusi töötajaid, on koolituste järele olnud pidev vajadus. Muuseumihariduse tutvustus sisaldub küll Tartu Ülikoolis museoloogia kraadiõppes ja Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli kunstiõpetajate ühisõppekavas, paraku aga muuseumihariduse kogu paletti ehk elukestva õppe sihtrühmade muuseumikeskkonnas toetamise kõiki aspekte need õppimisvõimalused siiski ei kata.

Vajaduspõhiste koolituste korraldamisel on tõhusat tööd teinud Eesti Muuseumiühing. Tavaliselt on tegemist lühemate, ühe- kuni kolmepäevaste koolitustega, kus keskendutakse ühele konkreetsemale teemale. Muuseumihariduslikke teemasid on käsitletud Balti Museoloogiakoolis. Samuti toimuvad alates 2007. aastat kolmepäevased muuseumipedagoogide suvekoolid, millest osavõtjate arv on aja jooksul kasvanud 60ni. Tänaseni toimunud 14 suvekooli on täitnud nii mitteformaalse täiendõppe kui ka kogukondlike sidemete tugevdamise ülesannet.

Rakvere linnuses on palju põnevaid programme ja säravaid giide-pedagooge ning see on hea õppematerjal.

Suvekoolide tagasisides on välja toodud valdkondi, milles koolitusi vajatakse. Mullu suvel Virumaal toimunud muuseumipedagoogide 14. suvekoolis arutleti taas ka muuseumihariduse täiendkoolituse teemadel. Välja käidi mikrokraadiõppe mõte, mis uue formaadina haridusmaasikul oma mahus ja kompaktsuses tundus just sobiv.

Koostöös Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi koolitusjuhi Julia Reinmani ning heade kolleegidega mitmest muuseumist, samuti muuseumijuhtide Tanel Veeremaa ja Heli Nurgeri mõistval toel ongi mikrokraadiõpe teoks saamas. Küllap on oluline osa protsessist sellelgi, et just Tallinna Ülikoolis on seitsme aasta vältel olnud andragoogika magistrantide õppekavas valikaine „Elukestva õppe keskkonnad“. Praktikas korduvalt läbiproovitu võimaldas edasiarendusi ja laiendusi, olles uue mikrokraadi üheks lähtekohaks.

Sügissemestri õpingud

Sügissemestril algavad õpingud ainega „Sissejuhatus muuseumiharidusse. Muuseum kui elukestva õppe keskkond“ (2 EAP). Muuseumipedagoogi, õppejõu ja õpetaja kogemustega Kaja Visnapuu annab ülevaate kursuse põhilistest lähtekohtadest – muuseumikeskkonnast, mis on samaaegselt nii kontekst kui ka kontent ehk sisu. Küsime, miks ja kuidas muuseumikeskkond ja ümbritsev keskkond laiemalt on ühtlasi ka õpisisu ning õppemeetodite loomise allikas. Alustame auditooriumis, aga suundume esmakohtumisel kohe ka muuseumikeskkonda, tutvuma A. H. Tammsaare muuseumiga Kadriorus. Järgnevad kohtumispaigad on linnaruumis ja raamatukogus. Alustame erialapäeviku sissekannetega.

Aine „Õppimine muuseumis“ (3 EAP) eesmärk on avada muuseumis õppimise eri tahke alates kognitiivsete protsesside arengust kuni koostöise õppimise protsessideni. Andragoogi ja psühholoogi Triin Siineri kohtumised õppijatega toimuvad Eesti Tervisemuuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis.

Muusuemipedagooge aitab koolitada ka Kalamaja muuseum.

Aines „Erivajadusega õppija muuseumis“ (3 EAP) ühendavad eripedagoogi kogemusega pikaaegne lastaia juht Diana Kuntor ja kunstimuuseumides erivajadustega inimestele kunsti kogemise projekte algatanud Jane Meresmaa-Roos oma teadmised ja oskused. Aine peamisteks teemadeks on erivajadusega õppijad haridussüsteemis ning toimetulek suhtumise ja hoiakutega erisuste suhtes. Käsitletakse ka praktilisi võimalusi erivajadustega laste toetamiseks eri keskkondades. Kohtumised toimuvad Saue lasteaias Midrimaa, lastemuuseumis Miiamilla, Kalamaja Muuseumis ja Tallinna Linnaelumuuseumis.

Paralleelselt sügissemestri teiste ainetega tehakse Tallinna muuseumides ja linnaruumis ka muuseumihariduse metoodika ja praktika (3 EAP), mida juhendavad Kaja Visnapuu ja Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi. Lisaks rühmapraktikumidele erinevates Tallinna muuseumides saavad õppijad teha ka individuaalseid vaatlusi praktikabaasides Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Vabaõhumuuseumis. Iseseisva tööna valmib õppijail ühe uue muuseumitunni stsenaarium.

Kevadsemestri õpingud

Sügissemestri kogemustepagasi mõtestamine jätkub ainega „Täiskasvanute elukestva õppimise ja arengu toetamine“ (3 EAP). Andragoogi, õppejõu ja täiskasvanute koolitaja Cynne Põldääre aine teemaks on andragoogika põhiprintsiibid ja rakendamise võimalused elukestvas õppes. Samuti tegeldakse grupiprotsesside ja grupi arengu toetamise ning reflektsiooni temaatikaga.

Tänapäeval aina olulisemaks tõusvat digiteemat käsitleb aines „Digivahendid muuseumihariduses“ (2 EAP) täiskasvanuhariduse ja mitteformaalhariduse kaasprofessor Kai Pata. Tal on nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonna haridus ning interdistsiplinaarne vaade ja pikaajaline teadus-arendustöö kogemus digivahendatud õppimise valdkonnas.

Nii auditooriumis kui ka muuseumides tulevad käsitlemisele digitaalsete muuseumiobjektidega interaktsioonid näitusealal, samuti digikultuuripärandi kasutus koosloomepraktikates, digitaalsed missioonid ja hübriidsed õpirajad, koosõppimine ja digitaalne loostamine digikultuuri varaga jms.

Ainet „Koostööoskused, kogukonnatöö ja põlvkondadevaheline õpe“ (3 EAP) annavad Eha Paas ja Marju Kask. Eha Paas on Eesti Rahvaülikoolide Liidu kogukonnakeskse lähenemisviisi strateegilise partnerluse projektijuht ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži õppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“ külalislektor. Marju Kask on pikalt tegutsenud kultuurimaastikel ning omab kogemust nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris. Tutvustatakse ankurasutuste rolli, avatakse kaasamise olemust koos praktilise näidetega, tuuakse välja dialoogide tähtsus. Kohtumisel kogukonnaliikmega selgitatakse Kalamaja kogukonnamuuseumi põhimõtted. Tähelepanu pööratakse ka enesehoiule ja kestlikkusele kogukonnatöös.

Olulise ja igapäevaselt vajaliku professionaalse oskuse arendamist ehk häälehoidu juhendab Virko Annus, kes on tegutsenud teatriõpetaja ja kõne-hääletehnika koolitajana üle 30 aasta. Kontakttunnid on praktilised treeningud, kus kõne ainet õpib ja omandab kogu keha. Teemad on häälekasutus, hääle tekkimise anatoomiline, mehhaaniline ja mänguline aspekt, professionaalse häälekasutuse arendamise ja häälehoiu võimalused.

Kevadsemestri vältel toimuvad osalusvaatluste praktikumid lisaks muuseumidele ka Proto avatuskeskuses ja looduskeskkonnas Laulasmaal. Õppijad viivad praktiliselt läbi oma väljatöötatud muuseumitunni ning vormistavad täiendatud stsenaariumi kursuse lõputööna, mida esitletakse viimasel kohtumisel.

Näitusel „Õige keha, vale keha?“ muuseumipedagoog Anti Lillaku ja peakuraator Kristel Rattusega soolatoose uurimas. Foto: Anu Ansu Näitusel „Õige keha, vale keha?“ muuseumipedagoog Anti Lillaku ja peakuraator Kristel Rattusega soolatoose uurimas. Foto: Anu Ansu

TASUB TEADA

  • Kursusele võetakse 20 õppijat.
  • Kuna väärtustame ka vastastikku rikastavat üksteise kogemustest õppimist, on lisaks muuseumipedagoogidele ja tunnijuhtidele oodatud kandideerima ka õppijaid muudest muuseumiharidusega kokku puutuvatest sihtrühmadest – noorsootöötajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad, huviringide juhendajad, koolide ja lasteaedade õppejuhid, täiskasvanute koolitajad jt.
  • Tänaseks on  muuseumihariduse mikrokraadi kandideerijatega vestlused toimunud ning põhirühm moodustatud.
  • Õpperühma mõnedele vabadele kohtadele kandideerimiseks on avatud lisavastuvõtt kuni 21.augustini, vestlusega 26. augustil.  
  • Infotund mikrokraadiõppesse vastuvõetutele toimub 30. augustil Zoomi vahendusel.
  • Õppetöö algab 6. septembril Tallinna Ülikoolis.
  • Kursuse ja koolitajate tutvustus: https://www.tlu.ee/koolitused/muuseumiharidus

Lisainfo: Julia Reinman, julia.reinman@tlu.ee, (+372) 5698 2777

Viited