// Haridus

Muuseumikülastus kui (transformatiivne kogemus ja) võimalus elukestvaks õppeks 20–29-aastaste muuseumikogemused enesearengus

Katrin Freyberg Tallinna Ülikooli haridusteadu
Muuseumikülastus kui transformatiivne õpikogemus

Muuseumid on üks mitmekesisemaid paiku kultuuris ja elukestvas õppes osalemiseks, sest võimaldavad inimesel teha temale vajalikke ja huvitavaid valikuid. Elukestva õppe põhimõtte kohaselt õpib inimene igas vanuses. Subjektina konstrueerib inimene oma teadmist vastavalt individuaalsele huvile ja vajadusele, eesmärgiga tulla hästi toime ühiskonnas, töö- ja eraelus. Kuigi muuseumid pakuvad haridus- ja kultuuriasutustena külastajatele ühiskonna ja indiviidi paremaks mõistmiseks dialoogi, käivad noored täiskasvanud muuseumides harvem, mistõttu jääb neil üks võimalus elukestvaks õppeks kasutamata. Oma seminaritöös uurisin 20–29-aastaste noorte täiskasvanute arusaamu õppimisest ja enesearengust muuseumis.

Selleks et kujundada noortele muuseumiteenuseid, on oluline mõista noore täiskasvanu muuseumikülastuse kogemust. Uurimuse eesmärk oli teada saada, millise tähenduse annavad noored täiskasvanud muuseumikülastusele, et mõista, kuidas ja milliste protsesside kaudu kogetakse õppimist ning seost elukestva õppega.

Sihipärase valimina osales uuringus kuus 20-, 21-, 22-, 23- ja 28-aastast täiskasvanut, kes olid viimase 12 kuu jooksul muuseumi külastanud. Andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud Google Hangoutsi, Messengeri ja e-kirja vahendusel. Uuringusse oli kaasatud sihtrühma ekspert, et tuua nähtavale noorte täiskasvanute arvamuste sügavam mõistmine. Eksperdiintervjuu toimus Tallinna Ülikooli raamatukogus.

Transformatiivne kogemus muuseumis

Muuseumis stimuleeritakse inimese mõtlemistegevust ja teadlikkust, et kutsuda esile muutust teadvuses. Transformatiivne õpikäsitlus kinnitab muuseumis saadud kogemust kui õppimist, väites, et õppimine muuseumis toimub kriitilise mõtlemise ja refleksiooni kaudu, mis seob õpitut varasema kogemusega. Isiklikus tõlgendusraamistikus moodustuvad kultuuri- ja keelestruktuurid, mille kaudu tõlgendatakse tähendust, omistades oma kogemustele sidususe ja olulisuse – toimub transformatiivne õppimine. Kriitilise mõtlemise kaudu konstrueerivad täiskasvanud oma arusaamist ja maailmapilti.

Õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste kontiinum. Inimene on õppinud siis, kui ta suudab asju mõista sügavamates seostes. Tunnetuslik ja tajutav teave kas assimileeritakse olemasoleva teadmisega või mitte, see sõltub külastaja valikutest. Uurimistöös toetusin sotsiaalkonstruktivistlikule õpikäsitusele, mille kohaselt on õppimine teadmiste konstrueerimise protsess sotsiaalkultuurilise konteksti vastasmõjus, millele õppija annab tähenduse. Transformatiivne õppimine lähtub saadud kogemusest ja vajadusest anda kogetule tähendus, s.t mõtestada kogemust. Muuseumi kontekstis kogetu on vahetu õppimisprotsess, kus indiviid omandab just temale vajalikud teadmised.

Muuseumikülastus kui transformatiivne õpikogemus

Muuseum kui mitmesuguste võimalustega kontseptuaalselt terviklik hariduskeskkond transformatiivseks elukestvaks õppeks

Uuringu tulemuste põhjal koostasin mudeli „Muuseumikülastus kui transformatiivne õpikogemus“, toetudes õppimise kontekstuaalsele mudelile (Falk & Dierking, 2000), transformatiivsele õppimisteooriale (Mezirow, 1997) ja uuringutulemustele. Mudelis esitatu loob võimaluse mõista noore täiskasvanu muuseumikülastust õpikogemusena, mille käigus omandatakse teadmised ning antakse neile eri kontekstide ja meetodite koosmõjus sügavam tähendus. Mudeli praktiline väärtus seisneb arusaamas, mis võimaldab rakendada kompleksselt teema komponente tervikliku kogemuse loomiseks ja transformatiivse õppimise võimaldamiseks.

Uurimistulemustest ilmneb, et noored täiskasvanud on kogenud muuseumikülastust kui transformatiivset õppimist füüsilise, sotsiokultuurilise ja personaalse konteksti koosmõjus. Noortele täiskasvanutele õppekeskkonna loomisel ja õppe läbiviimisel on oluline toetuda tervikkogemusele – meeleliselt tajutud tervikut moodustavate kontekstide ja teema komponentide kontiinumile. Uurimistulemused avavad teema komponentide sisu noorte jagatud arusaamade kaudu, andes lahendusi ja ideid elukestva õppe pakkujatele.

  • Muuseumikülastaja õppimist mõjutav personaalne kontekst on seotud motivatsiooniga. Noorte täiskasvanute eesmärk muuseumi külastades on huvi ja eneseareng, silmaringi avardamine, mille käigus moodustub maailmapilt ja kujundatakse identiteeti. Noored kogesid rahulolu õppimisest ja elamusest, mis võimaldab neil konstrueerida oma teadmisi. Meeleliselt kogetud ja transformatiivsel refelekteerimisel omandatu on edendanud minapilti, millest tuleneb rahulolu endaga ja soov osaleda elukestvas õppes.  
  • Noorte arusaamades on koosõppimine väärtus, mida muuseumikülastuse puhul mõistetakse interaktsioonina kaaslaste, kolleegide, asjatundlike juhendajate, koolitajate ja giididega. Teadmiste ja kogemuste jagamise ning arutelude käigus konstrueeritakse ühist arsaama õpitust. Kaasamine, aktiivne osalemine ja juhendatud kogemus kui süvaõppimist soodustavad tegurid muuseumis on seotud elukestvas õppes osalemisega. Spetsialisti juhendamist muuseumis kogetakse kui usaldusväärset, süvateadmisi andvat dialoogi.
  • Ruum kui vaimne ja füüsiline keskkond on olulisemaid kontekste, mis pakub meelelist õppimiskogemust. Koos temaatilise sisu, eksponaatide, meetodite ja vahendamisega tajutakse muuseumi külastuskogemust õppimist soodustava tervikliku muuseumikogemusena.

Uurimusest selgus, et noortel on muuseumi kui enesearengu ja elukestva õppe keskkonnast kindel arusaam. Noored täiskasvanud kogevad õppimist muuseumis kui valitud eriala või huviala täiendavat õppevõimalust ja enesearengule suunatud tegevust. Valmidus elukestvaks ja eluhõlmavaks õppeks sünnib just nendes noorte poolt oma kogemuste jagamise käigus sünteesitud arusaamades.

Koostöö, kaasamine ja teadvustamine: muuseum on väärtuslik hariduskeskkond elukestvaks õppeks

Andragoogiline seisukoht on, et täiskasvanu õpib endale. Ta loob tähendusi ja konstrueerib oma teadmised ise, juhendajatel ja koolitajatel on dialoogis suunav roll. Õppimine muuseumis toimub tähendusloome kaudu, mistõttu on muuseumipedagoogi ja koolitaja koostöös võimalik toetada täiskasvanud õppijat püstitatud eesmärkide saavutamisel.

Andragoogilisest seisukohast lähtuvalt on täiskasvanu õppimisel emotsioonide analüüsil oluline roll, mida kinnitavad ka uurimuse tulemused. Uuringus osalejate emotsioone ja isiklikke tähendusi analüüsides ning uuringu tulemustele tuginedes võib järeldada, et täiskasvanute tunnetatud terviklik muuseumielamus sisaldab endas erilist mitmekesist kordumatut keskkonda, mida mujal haridusasutustes võib olla keeruline luua.

Uurimuse praktiline väärtus seisneb selles, et see loob noortele täiskasvanud õppijatele, haridus- ja muuseumitöötajatele võimaluse avastada uudseid lähenemisi muuseumides õppimiseks, arutledes õppimist soodustava ja toetava muuseumikeskkonna ja selle kasutusvõimaluste üle. 

Õppijatele, haridustöötajatele ja muuseumide töötajatele avab uurimistöö võimalusi, kuidas:

  1. teadvustada muuseumide hariduskeskkonna mitmekesiseid võimalusi kontseptuaalse tervikuna;
  2. arendada süvaõpet ja individuaalset õpiteed arvestavate ning elukestva õppija vajadustele vastavate tingimuste loomist ning dialoogi parema teenuse osutamiseks;
  3. tihendada koostööd elukestva õppe pakkujatega;
  4. avada muuseume erisündmusteks tavapärasest erinevatel aegadel, et võimaldada sotsialiseerumist huvi- ja eakaaslastega. Seda tehes kaasata noori täiskasvanuid sündmuse disainiprotsessi.

Muuseumikülastust kogetakse kontekstuaalse meeletega tajutava tervikuna – füüsilise keskkonna, sotsiaalse areeni ja personaalse kognitiivse lõimumise ja mõtestamise kontekstiga, kus reflekteerides luua endale tähendusi ja transformeerida need oma väärtustesse. Muuseumid haridusasutustena pakuvad kontseptusaalset terviklikku hariduskeskkonda elukestvaks õppeks kõigile. Võttes arvesse täiskasvanu õppimise komplekssust, on see tulemuslikumaid viise muuseumis õppimisel.

Üleilmastunud teadmistepõhises ühiskonnas saavad paremini hakkama need inimesed, kes mõistavad elukestva ja eluhõlmava õppe vajadust ja oskavad leida endale meeldivad ja sobivad keskkonnad oma vajaduste rahuldamiseks. Noored täiskasvanud mõistavad seda hästi ja tegelevad teadlikult enesearenguga, leides selleks erinevaid keskkondi. Muuseumid pakuvad selleks üht võimalust.

Kasutatud allikad

Falk, J.H., Dierking,L.D. (2000). Learning from Museums Visitor Experiences and Making the Meaning . California Alta Mira   

Mezirow,J. (1997). Theory of Transformative Learning DOI: 10.4018/978-1-5225-6086-9 n book: Critical Theory and Transformative Learning, Chapter: Mezirow and the Theory of Transformative Learning. Publisher: IGI Global, Editors: Victor Wang, pp.120-1.

Viited