EMÜ Veebiajakiri

Suvekooli ellukutsumine 2007. aastal SA Virumaa Muuseumide muuseumipedagoogide Kaja Visnapuu ja Mirjam Abeli poolt oli ajendatud mitmest elulisest vajadusest ^1. Tunnetati vajadust luua platvorm, kus saaks vastastikku jagada parimaid praktikaid ja õppida üksteise rikastavatest kogemustest. Oli soov kohtuda ja lähemalt tutvuda muuseumikolleegidega üle Eesti, et soodustada professionaalsete sidemete tekkimist. Olulisim eesmärk oli aga luua laiem kogukondlik suhtlemisvõimalus ja -võrgustik, mis toob kokku nii staažikaid tegutsejaid kui ka värskeid valdkonda tulijaid. Avatud suhtlemine ja uute ideede ringlus ongi muuseumihariduse jätkusuutliku arengu ja kvaliteedi võti.

Seekord kogunes suvekooli 47 osalist,, mis näitab traditsiooni püsivust ja elujõudu. Suvekooli fookuses olid kogukonnad – see on teema, mis tänapäeval, mil muuseumid püüavad olla sotsiaalselt üha vastutustundlikumad, omandab uue ja kriitilise tähtsuse. Kuidas muuseumid suudavad luua, hoida ja arendada suhteid erinevate kogukondadega? Neid küsimusi uuriti, külastades Narva-Jõesuud, Narvat ja Iisakut, mis on piirkonnad, kus kogukonnateema on mitmekultuurilise ja ajaloolise tausta tõttu eriti aktuaalne.

Suvekooli esimesel päeval tutvuti Narva-Jõesuu ajaloo ja tänapäevaga ning külastati kohalikku muuseumi. See väike maja, mis muu hulgas on olnud ka kirjanik A. H. Tammsaare pere üks suvituspaiku, pakkus oma ekspositsiooniga ja kahe pühendunud muuseumitöötaja suu läbi kontsentreeritud ülevaate nii külast, kuurordist kui ka omaaegsest, ajalooks saanud majanduselust. Muuseumitunni tegevustes osaledes saadi praktilist aimu kohalikust haridustööst. Õhtusel laevasõidul Narva jõel avanes mõtlemapanev võimalus tunnetada nii füüsilist kui ka vaimset piirilolekut – teema, millel on nii keeleruumi, kogukonna kui ka riigi mõõde. Piirijõel viibimine pakkus tunnetusliku sissejuhatuse järgmise päeva kogukonnateemalisse arutellu. Teine päev Narvas oli pühendatud kogukondlikele kaasamiskogemustele, käsitleti  nii teoreetilist raamistikku kui ka praktilisi näiteid. Alustati üldistavast sissejuhatavast loengust kogukonna teemasse. Seejärel jaguneti kahte töörühma, kus sai kuulata Eesti eri muuseumide mitmekesiseid ja inspireerivaid lugusid kogukonnatööst. Räägiti kogukonna kaasamise kogemustest, esitati elavalt küsimusi, arutleti.

Juttu tuli laste ja noorte kaasamisest Nukuteatri muuseumis ning laste ja perede tundetarkusega tegelemisest Miiamilla muuseumis. Mõlemad ettekanded rõhutasid muuseumi rolli mitte ainult teadmiste, vaid ka sotsiaalsete oskuste arendajana. Samuti tutvustati koostööd Ülenurme Gümnaasiumiga Eesti Põllumajandusmuuseumis – see oli hea näide pikaajalisetest partnersuhtest. Näited muuseumist kui piirkondlikust kogukonnakeskusest Seljametsas ning seenehuviliste kogukonna loomisest Eesti Loodusmuuseumis tõid välja muuseumi rolli hobi- ja erihuvidega gruppide koondajana. Meeldejääv näide oli Iloni Imedemaa koostööst Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni keskuse laste ja nende vanematega. Rael Ojasoo kogemusest jäi kõlama sügav tõdemus: teinekord tuleb alustada juba enne seda, kui oled selleks päris valmis, ning kõige väärtuslikumad ja autentsemad kogemused saavadki tulla inimestega kohtudes, neid tundma õppides ja nende vajadustest lähtuvalt koos tegutsedes. Tartlaste kaasamispraktikatest sai ülevaate seoses „Meie Tartu“ näitusega Tartu Linnamuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumi osalussaaliga, kus külastajad on kaasatud ekspositsiooni loomisse. Mõtlemapanevatest ja inimlikult valulikest ristumistest isikliku ja üldise ajaloo kontekstis ning uurija ja jäädvustaja eetilistest küsimustest kaevurite kaasamisel rääkis Terje Anepaio Eesti Rahva Muuseumist.

Tänapäeval eriti aktuaalsetest keeleõppe näidetest erinevates muuseumides tutvustati edukaid praktikaid Tallinna Linnamuuseumi, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi ja Eesti Meremuuseumi näitel, rõhutades muuseumi aktiivset rolli integratsiooniprotsessides. Päeva jooksul tutvuti ka kohalike vaatamisväärsustega – käidi omalaadsete paadigaraažide piirkonnas, tutvuti ajaloolise Kreenholmi tekstiilikompleksiga ning Narva muuseumi  ekspositsiooniga Narva linnuses. Narva kunstiresidentuuris sai aimu sealse rahvusvahelise kunstikogukonna kogemustest, mis toimib piirideülese kultuurisillana.

Tagasiteel tehti peatus Iisakus, et tutvuda sealse omalaadse kogukonnamuuseumi ja selle entusiastlike eestvedajatega. See külastus avas tihedalt oma kogukonnaga seotud asutuste eluliselt tähtsat rolli kohaliku identiteedi hoidmisel. Suvekooli osalejate tagasisidest jäi kõlama üldine rahulolu ja tunnustus tegijatele sisuka ja tiheda programmi kokkupaneku eest. Nagu ikka, on ka üldiselt ühtses professionaalses kogukonnas erinevad ootused ja huvid – kes oleks soovinud rohkem aega pühendada suhtlusele ja võrgustiku loomisele, kes oleks tahtnud rohkem süveneda paikkonda ja kes suvekooli peateemasse.

Tagasisidest lähtuvalt teen ettepaneku jätkata vahepeal katkenud väärtuslikku traditsiooni – korraldada hooaja keskel suvekooli teemadega tegelev konverents, mille töötubades saaks enim huvipakkuva ja vajaliku teemaga kordavalt ja kinnistavalt tegelda. Miks mitte korraldada konverentski taas Narvas, kaasates veelgi enam kohaliku kogukonna potentsiaali ja luues sünergiat Narva koolide keeleõppe, Narva muuseumi haridustöö ja Narva Kolledži õpetajakoolituse valdkondade vahel. Suur tänu suvekooli tegusatele eestvedajatele Muuseumiühingust, Eesti Rahva Muuseumist ja Tallinna Linnamuuseumist – Anu Viltropile, Kristi Paatsile, Margus Saksale, Virve Tuubelile ja Kaari Siemerile, kes suvekooli väärtuslikku traditsiooni loovalt ja püsivalt edasi viivad.

¹ Visnapuu,K. (2019). 10 aastat muuseumipedagoogide suvekooli 2007-2019 . Ajakiri 2 (43) 2019