EMÜ Veebiajakiri

Maikuu esimesel nädalal kogunes Tartus Eesti Rahva Muuseumis Euroopa muuseumipere, et jagada parimatele auhindu. Esmakordselt üritusele sattunu koges palju põnevat, aga oli ka grammike harjumatuid hetki.  

Muuseumite muutumisest ajas on räägitud palju aastaid, Euroopa aasta muuseumiauhindade (EMYA) ürituse taustal annab hea kiirpilgu protsessile Mariann Raisma arvamuslugu Tartu Postimehes (25. mai 2022). Ja eks selgeks märgiks ole ka ICOMi muuseumidefinitsiooni värskendamine, mis jookseb juba muutunud muuseumite sabas.

Pidulikule auhinnagalale eelnenud nominentide tutvustamise konverents oli tänavu keskendunud muuseumi ja kogukonna vahelisele ühendusele ning „kogukonna“ sõna kõlas Hurda saalis pea sama sageli kui autopasuna tuututamine Triumfikaart ümbritseval ringteel Pariisis. On ju kogukondadele avatus ja mõlemasuunaline panustamine olnud üks viimaste aastate trendidest Eestiski ning ka Muuseumirotil on oma kogukonnasõbra kategooria.

Euroopa muuseumifoorumi kokku pandud žürii tõstis mitme äramärkimist leidunud muuseumi puhul samuti esile kaasamist ja kogukonnatööd. Eredaimad olulise ühiskondliku mõju näited on Nano Nagle Place Corkis Iirimaal (Euroopa Nõukogu auhind), kus panustatakse sidusama kogukonna kujundamisse, ning Museu del Calçat i de la Indústria ehk jalatsi(tööstuse) muuseum Mallorca väikelinnas Incas (Silletto auhind), mis valmis kogukonna sisendi põhjal ning kogukonna osalusel. Niisamuti on kohalike huvigruppidega tihedalt seotud Special Commendationi saanud Šveitsi pimedate muuseum ning The Box Plymouthis Inglismaal, mis auhinnagalal lavale kutsututest oma mitmekülgsuses siinkirjutajale ehk enim sümpatiseeris.

Omamoodi kogukonnaprojekt on ka tänavu peaauhinna võitjaks osutunud Museum van de Geest (Raisma eestinduses „teadvuse või mõistuse muuseum“), mille asutajateks olid aastatuhande vahetusel viis Hollandi psühhiaatriahaiglat. Muuseumis kajastatav teema – vaimne tervis ja meie peas toimuv – on aga ütlemata aktuaalne: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on vaimse tervise mured maailmas üks peamisi töövõimetuse põhjustajaid. Lisaks on need noorte, 15–29-aastaste, enesetappude põhjuste hulgas neljandal kohal ning on arvutatud, et need võivad lühendada meie eluiga kuni 20 aastat. Viimased aastad on asja vaid hullemaks teinud, nii et muuseumite panus olukorra parandamisse oma meediumi kaudu on kahtlemata tänuväärne (eriti suur punkt siin Tervisemuuseumile!).

Avarama tähendusega kui pelgalt hästi kureeritud ja kujundatud muuseumikeskkond olid enamik tunnustust leidnud muuseume. Kui eelmisel kümnendil said tunnustuse mitmed projektid – näiteks Polin Varssavis ja Rijksmuseum Amsterdamis –, mis on küll suuremahulised ja igati eeskujulikult teostatud, kuid ei anna muuseumiuksest väljujale kaasa just liiga palju mõtteainet, siis viimastel aastatel on tunnetatav nihe, mille üks eredamaid näiteid on 2020. aastal võidu pälvinud Stapferhaus Šveitsist.

Tänavu ei jäänud siiski märkimata ka klassikalisema lähenemisega mäluasutused, nagu Mikołaj Kopernikuse majamuuseum Toruńis Poolas, ning elamuslikud paigad, nagu meie Ahhaa ekvivalent Experimenta Heilbronnis Saksamaal (nii mõnelgi üritusel osalenul tekkis küll küsimus, kas viimane on ikka muuseum). Mõlemad said Special Commendationi tunnustuse.

Sõpruskonna kokkutulekul

Tartus toimunud üritus oli juubelihõnguline, toimudes juba 45 korda. Kohati jättis aga auhindu jaganud Euroopa muuseumifoorumi panus osalejatele mulje, nagu oleks sattunud juhututtavana mõne sõpruskonna üritusele. Eriti jäi see silma konverentsil, kus mitme žürii liikmest moderaatori tagasihoidlik ettevalmistus paneeliks ning kasin inglise keele oskus tundusid nii suure osavõtjaskonnaga ürituse kohta veidi võõrastavad. Kummastust tekitas ka nominentide suur arv – algselt 60, pärast Venemaa Föderatsiooni muuseumite eemaldamist 57. Jah, number sisaldas ka 21 oma kandidatuuri 2020. aastal esitanud muuseumit, mida Covid-19 tõttu ei õnnestunud toona hinnata, kuid väike eelselektsioon ei teeks ka 39 nominendi puhul paha.

ERMi panus Euroopa muuseumipere võõrustamisel oli aga väga vinge – õhtustel vastuvõttudel esinesid viimaste aastate Eesti hinnatuimad artistid NOËP, Anett ja Puuluup ning auhinnapeol tutvustati meie külalistele ka Eesti elavat kultuuripärandit Ivo Linnat. Osad Iffi liikuma pandud puusad olla kuuldavasti võnkunud Tartu lokaalides hommikuni.