EMÜ Veebiajakiri

Statistikaamet jaotab muuseumitöötajad kuraatoriteks, teaduriteks, koguhoidjateks, konservaatoriteks, külastusjuhtideks, giidideks ja muuseumipedagoogideks. Kõigi nende haridusvajadust on põhjalikult käsitletud 2022. aasta OSKA uuringus.

Kus me praegu oleme?

OSKA uuringu põhjal oli teadur-kuraatoreid ja koguhoidjaid Kultuuriministeeriumi haldusalas olevates muuseumides kokku umbes 170. Võib eeldada, et teadur-kuraatoreid ja koguhoidjaid kõikides muuseumides kokku võib olla umbes 400.

Teadur-kuraatori ametikohal töötamiseks on vaja vähemalt erialast magistrikraadi sõltuvalt muuseumi profiilist (nt ajalugu, kunstiajalugu, eesti ja soome-ugri keeleteadus, kirjandus ja kultuuriteadused, religiooniuuringud ja teoloogia, semiootika ja kultuuriteooria, loodusteadused, etnoloogia jne) ja lisaks museoloogiateadmisi.

Koguhoidjate väljaõppeks pole samuti eraldi õppekava. Vajalikke oskusi saab omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Kunstiakadeemias.

Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist ning vastutab nende tööde dokumenteerimise eest. Ta nõustab muuseumi töötajaid säilitamisega seonduvatel teemadel. Konservaator pole pelgalt hea käelise oskusega praktik, vaid spetsialist, kes tunneb traditsiooniliste materjalide ja töövõtete ning konserveerimismetoodika kõrval moodsaid materjale ja on kursis ka uusimate konserveerimissuundadega. Konservaatori tööks vajalikke oskusi saab omandada nii kutseõppes (restaureerimise õppekava Hiiumaa KHKs ja Haapsalu KHKs) kui ka kõrgkoolides (Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas). Konservaatori ja restauraatori omandatud oskused ja kutsekvalifikatsioon on väga erinev. Näiteks Haapsalu kutsehariduskeskuse lõpetanud mööblirestauraator kvalifitseerub 4. tasemele, EKA ja Pallase konserveerimise suuna lõpetanu kvalifitseerub konservaatori tasemele 6. Konservaatoreid on Statistikaameti andmeil muuseumides umbes 70. Lisaks  on olemas TÜVKA kultuuripärandi loovrakenduste pärandtehnoloogia magistriõpe, mille raames valmistatakse ette võimalikke muuseumitöötajaid, kes omandavad teadmisi ka muuseumide kogutööst, esemete konserveerimisest ja säilitamisest.

Külastusjuht juhendab näituste üksikkülastajaid ning viib läbi ekskursioone, haridusprogramme ja üritusi. Külastusjuhi töös tuleb kasuks konkreetse muuseumi valdkonnaga seotud erialaharidus, millele on lisaks vaja oskusi klientide teenindamise, rühma juhendamise ja turunduse vallas. Külastusjuhtide haridustase on seetõttu väga erinev. Seda tööd teevad sageli inimesed, kellel on giidikutse, külastusjuhtidena töötavad ka ajaloo- ja kunstiüliõpilased, samuti õpetajad. Giid-külastusjuhte on Eestis üle 150.

Projektijuht korraldab näitusi ja/või üritusi. Ta vastutab projekti tulemuslikkuse eest, juhtides meeskonda, jälgides projekti eesmärki, tööde tähtaegu ja eelarvet. Töö projektijuhina eeldab kõrghariduse olemasolu, millele lisanduvad teadmised museoloogiast, projektijuhtimisest, meeskonnatööst, eelarvestamisest ja seadustest. Ettevalmistuseks sobib TÜ ja EMTA kultuurikorralduse ning EKA museoloogiaga seotud õppekavade, aga ka teiste kõrghariduse tasemel õppekavade läbimine (nt majandusvaldkonnaga seotud õppekavad).

Muuseumipedagoogi ülesandeks on muuseumitundide, õpitubade, haridusprogrammide ja teiste haridustegevuste väljatöötamine, korraldamine ja/või läbiviimine. Töö muuseumipedagoogina eeldab kõrgharidust, millele lisanduvad teadmised andragoogikast, museoloogiast, meeskonnatööst. Võib eeldada, et muuseumipedagooge kokku on üle saja. Muuseumipedagoogide arv ja vajadus nende järele on viimaste aastatega märgatavalt kasvanud.

Juhid kavandavad, juhivad ja koordineerivad muuseumide tegevust kas osakonnajuhataja, keskastmejuhi või üldjuhi ülesannetes. Juhina töötamine eeldab vähemalt magistrikraadi, sobib ka majandusalane kõrgharidus. Muuseumijuhtidena töötab palju ajaloo, kunstiajaloo, infoteaduste haridusega inimesi.

Elukestev õpe on vältimatu

Kiiresti muutuvas maailmas on vältimatu valmisolek pidevalt õppida ja olla avatud enesearendamise võimalustele. Museoloogia põhikutsealade seostamine tasemeõppe erialadega on keerukas ülesanne, kuivõrd muuseumides töötavad eri haridusega spetsialistid, kes sageli ei ole saanud mingit museoloogiaalast ettevalmistust.
Omandatud oskuste eluiga lüheneb järjest ja paljude kutsealade jaoks muutuvad tähtsaks need oskused, mille vajalikkust praegu väga ei tunnetata. Seepärast tuleb õppida kohanema kiiresti muutuva töö sisu ja keskkonnaga.

Ekspertide hinnangul on kultuuripärandi kogumise, hoidmise ja uurimise kõrval kasvanud muuseumi kui haridusasutuse roll, samuti on oluliselt laienenud pakutavate teenuste pakett. Muuseumide huvi on kaasata erinevaid sihtrühmi.

Tähtsaks tegevuseks on kogude kättesaadavuse tagamine nüüdisaegseid vahendeid kasutades. Muuseum käib kaasas tehnoloogia arenguga, pakutavad teenused on praegu külastajatele oluliselt atraktiivsemad kui kümme aastat tagasi ning prognoosida saab tehnoloogia senisest ulatuslikumat kasutamist ka tulevikus. See muutus jätkub ja nõuab järjest uute oskuste omandamist.
Suurtel muuseumidel on võimekus palgata erinevate teadmiste ja oskustega töötajaid. Väikestes muuseumides võib olla põhikohaga tööl vaid mõni inimene, kelle ülesandeks on katta kõik muuseumitööga seotud ülesanded, näiteks peab ta korraldama kogude hoidmise, säilitamise ja eksponeerimise ning turundama näitusi ja haridusprogramme.

Kõrgkoolide õppekavades on käimas suured muutused, mis on seotud nii õppijate arvu vähenemisega kui ka muutunud ootustega õppele. Seoses täiskasvanud õppijate osakaalu suurenemisega ning kasvava vajaduse ja huviga elukestva õppe järele luuakse traditsioonilise tasemeõppe kõrvale üha enam lühema kestusega õppekavu ning võimaldatakse osaleda tasemeõppeväliselt üksikute moodulite õppes.

Milliseid teadmisi kõige enam vajatakse?

Eksperdid tõid probleemina välja museoloogiateadmiste nappuse, eriti tööd alustavate muuseumitöötajate hulgas.
Tööandjad tundsid puudust erineva muuseumitöö kogemusega töötajatele suunatud museoloogiaalasest täiendusõppest. Vajaka on spetsiifilistest teadmistest muuseumides eksponeeritavate ja säilitatavate esemete kohta. Näiteks võib tuua rahvariided – millistest materjalidest need koosnevad, milliseid mustreid kasutatakse jne.

Esemelise materjali uurimine vajab suuremat tähelepanu. Sellest oskusest võiks kasu sündida ajaloo õpetamisel. Järjest olulisemaks muutub esemelise materjali kasutamise oskus nii näitusetöös (museaalide eksponeerimise nõuded) kui ka muuseumide ja ajaloo populariseerimisel, et asetada kogude materjal esitatud loo või sõnumi konteksti.
Kogude täienemise võtmes muutub üha tähtsamaks koguhoidjate, teadur-kuraatorite, projektijuhtide jt muuseumispetsialistide hulgas õigusalaste teadmiste olemasolu: autoriõigused, andmekaitse, avaliku teabe seadus, muuseumiseadus. Need on teemad, kus muuseumispetsialistide teadmised on liiga napid ja vajavad täiendamist. Olulise arenguvajadusena rõhutasid tööandjad teadmisi infohaldusest, sh tulemuslikust infootsingust, oskust teha olemasolevast teabest allikakriitiliselt õige valik.

Mida enam on muuseum näoga külastaja poole, seda olulisemaks muutub kõrgel tasemel teenuse tagamine. Selleks on oluline auditooriumi uurimine ja tundmine. Külastusjuhi ülesanne on luua külastajatega esmatasandil positiivsed ja pingevabad suhted, esitada infot arusaadavalt, veenvalt ja kaasahaaravalt, valides selleks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi. Need tegevused eeldavad head suhtlemis-, klienditeenindus- ja esinemisoskust. Välismaalastega ja Eestis elavate teist keelt kõnelevate külastajatega suhtlemisel tuleb kasuks hea võõrkeeleoskus. Üha olulisemaks muutub kultuuriliste erinevustega arvestamise oskus, eriti tundlike teemade edastamisel.
Kultuuritausta mõistmine, maailmavaadete ja arvamuste erinevustega arvestamine ning keelteoskus võimaldab aktiivselt osaleda erinevaid riike ja partnereid siduvates koostööprojektides, näiteks välisnäituste korraldamisel või teadusprojektides osalemisel.

Kasvavas trendis on haridusprogrammide pakkumine. Muuseumipedagoogidelt eeldatakse üha enam teadmisi pedagoogikast (sh eripedagoogikast) ja -didaktikast, andragoogikast, käitumispsühholoogiast ning nende rakendamise oskust. Muuseumikülastajate teenindamisel tuleb enam arvestada eakate sihtrühma kasvutrendi ning osata teenust osutada erivajadustega inimestele.
Elamusmajanduse kasv tingib muuseumide vajaduse uute tegevusmudelite järele. Omatulu teenitakse mitmesuguste sihtrühmapõhiste teenuste pakkumisega. Näiteks eesmärgi puhul kasvatada külastajate arvu on vaja teadmisi sise- ja välisturismi arengust ning koostöövõimalustest, oskust sihtrühma analüüsida ning neile sobivaid tooteid/teenuseid planeerida ja turundada.
Mida aktiivsemalt osalevad muuseumitöötajad erinevates projektides (sh rahvusvahelistes), seda tähtsamaks muutuvad teadmised, kuidas projekte kavandada ja kirjutada, kust leida vajalikud ressursid ning teadmised, kuidas juhtida projektide kulgu. Nende oskuste olemasolu on tähtis nii projektijuhtidel, külastusjuhtidel kui ka muuseumipedagoogidel.

Kasvab muuseumide koostöö kohalike kogukondadega. Oluliseks teemaks on tõusnud sihtrühma esindajate kaasamine ekspositsioonide ja haridusprogrammide koostamisse. Seetõttu muutuvad olulisemaks kommunikatsiooni- ja koostööoskused – võime saavutada ja hoida kohaliku kogukonnaga usaldusväärseid suhteid.

Tehnoloogia areng on muuseumidesse toonud uudsel tehnoloogial põhinevad tooted ja teenused. Muuseumide ekspositsioonid on muutunud interaktiivsemaks, virtuaal- ja liitreaalsuse lahendused on üha tavalisemad. Ekspositsioonide käitamine eeldab muuseumispetsialistidelt digilahenduste kasutamise oskust, nende uuendamine ka teadmisi uudsetest tehnoloogiatest.

Muuseumitöötajal on vaja koostada infolehti, haridusprogrammide töölehti jm vajaliku infomaterjali. Sellega kaasneb vajadus osata infomaterjali kujundada ja küljendada ning pildimaterjali töödelda, kasutades selleks sobivaid tarkvaralahendusi.

Lisaks on digitehnoloogial kandev roll ka kogude haldamisel, näiteks museaalide kohta käiva info sisestamine, säilitamine, aga ka nende digitaalne avalikustamine ja digimaterjali kasutamine muuseumi tegevustes.